Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a
Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade tööst. Seetõttu elasid siinsed pastorid paremini kui Saksamaal. Lisaks tegid mõisnikud kirikule kingitusi. See näide toob esile looduse loomulikku kulgu, keemias öeldakse selle kohta madalama kontsentratsiooniga tasemelt minnaks üle kõrgema kontsentratsiooniga alale ehk madalamalt palgalt suuremale palgale. Kas eestlastest äratajate eesmärk oli hea palga peale saada? Mina seda ei usu.
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu
Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Katy Perry Katy Perry (sünninimega Kathryn Elizabeth Hudson) on sündinud 25. oktoobril 1984. Ta on Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja. Katy sai tuntuks 2008. aasta singliga ''I kissed a girl'', mis vallutas edetabelite tipud rohkem kui 20 riigis, sealhulgas USA-s, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Austraalias. Perry on sündinud Santa Barbaras Californias. Tema vanemad on pastorid ning ta kasvas üles gospelmuusikat kuulates ja kirikukooris lauldes. Aastal 2003 lõpetas ta Dos Pueblose keskooli Goletas Galifornias. 18-aastaselt kolis ta Los Angelesi. 2001. aastal lasi ta välja oma esimese CD ''Katy Hudson'', mis oli kristliku gospeli album. Ta vahetas oma nime Perryks, sest ''Katy Hudson'' oli liiga sarnane näitlejale Kate Hudsonile. Perry on tema ema neiupõlvenimi. Tema suurimad
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes.
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes.
Alina Stepanenko 9.a Katy perry Elulugu: Katy Perry sündis 25.oktoobril 1984.aastal.Ta on Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja. Ta sai tuntuks 2008. aasta oma singliga "I Kissed A Girl". Perry on sündinud SantaBarbaras Californias. Tema vanemad on pastorid ning ta kasvas üles gospelmuusikat kuulates ja kirikukooris lauldes. Aastal 2003 lõpetas ta Dos Pueblose keskkooli Californias. 18-aastaselt kolis ta Los Angelesi. Karjäär: Esimene täis album «One of the Boys» ilmus USA's 2008. aastal. 29.aprillil 2008.aastal tema ametlik singel sellest albumist «I Kissed a Girl» debüteeris kaupluses iTunes.Aastal 2009 album «One of the Boys» jõudis plaatina staatuse USAs. Karjäär: Aastal 2010 ilmus Katy kolmas album «Teenage Dream».Albumi toetuseks Katy läks maailmaturnees «CaliforniaDreams Tour». Perry sai esimeseks esinejaks, kelle 5 singlit müüdi internetis rohkem kui 4 miljonit eksemplaari. Stiil: Katy Perry laulab stiilis po...
Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J
Põhjasõja tagajärjed Eestile Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega- Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Rootsi ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Põhjasõja järgne aeg tõi kaasa endaga ka mud
Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon-julgus võidelda oma tõe eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puudutavatest küsimustest ning tundis, et just tema on valitud rahvajuhiks. Jakobson sai selle ülesandega hästi hakkama, aga selle käigus oli nii mõnigi kord hoolimatu teiste suhtes. Jakobsonil olid tugevaid raskusi oma ajalehe väljaandmisega. Peale kümne aastast pingutust see siiski hakkas ilmuma ,,Sakala" nime all. Tagasilöögiks olid kohalikud pastorid, kes pidasid Jakobsoni kirikusalgajaks. Pastorid püüdsid isegi ajalehe ilmumist takistada. Samuti oli vastu ka kohalik aadel ning Jakobson pidi tihti mööda kohtuid käima, et ennast tõestada. Janseni huviorbiidis oligi see küsimus, et mis selline ,,lihtrahvaajaleht", mis on pidevalt tagakiusatud ning raskustega võitlev, võib rahvale anda. ,,Sakalas" ründas Jakobson peaaegu, et kõiki institutsioone, mis ainult raskendasid eesti talurahva olukorda
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis J.V
Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm.
rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti palju säilinud, sest paljud teosed hävitati, kas - ideoloogilistel põhjustel - usulise väärõpetuse kartuses - sõdade või - katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed
Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust. Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739. aastal kehtestati koolikorraldus, mille põhjal oli kooliskäimine kohustuslik vaid 7 12 aastastele lastele, v.a nendele, keda õpetati kodus. Õpiti Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamist, iseseisvat piibli lugemist ja lauluraamatu kasutamist. 1765. aastal võeti vatsu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse
Epitaaf võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Näiteks Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina tema luuletus "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". 16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja
Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks.
Skandinaaviamaades olid reformatsiooni põhiprobleemid majanduslikud. Riikliku reformatsiooni põhidokumentides otsustati, et piiskopilossid lähevad üle kuningale, kloostrid jäetakse alles ja paavstile ei maksta makse. Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust
välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11
eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...
võimaldas andsid neile tagasi tunde, et nad on inimesed, mitte lihtsalt mingid objektid, kellel polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest. Nii nagu natsi- Saksamaal hävitati kõigepealt mõtlev ja vastuhakkav vaimueliit, siis sama juhtus ka Eestis. Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased. Rahva vaim oli murtud ning edasi sai massi hoida kuulekana hirmu abil. Hirmu toitsid eelnevad kogemused, mis kellegi lähedastega olid juhtunud. Tulles tagasi filmi juurde, siis ka siin oli vaja mitte ainult mässajat karistada, vaid ka olla teistele õpetuseks ja hirmutuseks. Alatuim ja lootust ära võtvaim asi oli see, kui murti inimese vaim. See, kes varem oli olnud särav isikus, muudeti elutuks tombuks, kes vaid vegeteeris. See oli
Jannsen 1871. aastal Jakobsoni kaastööde avaldamise "Eesti Postimehes". See andis viimasele põhjust süüdistada Jannsenit eestlaste reetmises sakslastele. 1880. aastal põhjustas "Sakalas" esitatud süüdistus, nagu võtnuks Jannsen rüütelkonnalt altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv).
väljaandmine. 2. Vennaste kogudused- 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust.
allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale
aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal Anesekülla (Sõrve säärel Saaremaal). Kohalike kooride ühisesinemised toimusid ka Virumaal Jõhvis ja Simunas ning Pärnumaal Uulu mõisas. Ja kuigi laulupühi korraldasid pastorid rohkem meelelahutuse eesmärgil, näitasid need ometi eestlaste muusikalist andekust ning vaimset potentsi. "Perno Postimehe" kaudu levisid teated
Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Tartu Ülikoolis. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695-1697. Ilm oli viljakasvuks ebasoodne- sadas suvi läbi külma vihma ja sügisel tuli varakult külm. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. 1697. aastal, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Rootsi võimud ei andnud näjahädalistele mingisugust abi
· Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu
10. talupoja kultuuri muutused Kroonumaadel kaotati pärisorjus. Fikseeriti koormised ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. 8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud ja linna alamkihi esindajad.Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud jagunesid alaliikidesse, millest igaüks moodustas omaette tsunfti. 9. Haridus ja kirjasõna Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus...
Reformatsioon Skandinaaviamaades Kolm Skandinaavia kuningriiki- Taani, Rootsi ja Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Kõigi kolme riigi valitsejaks krooniti Erik XIII, kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele ( Taani kuninganna) Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid) Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukut...
Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. · Venemeelne Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja Johann Köler. Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid. Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. · Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar
Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu
tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja eestikeelne piibel 1739 Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust, eestikeelne kooliharidus ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele stabiliseerivalt. Pärast seda (viimased 400 a) pole väga suuri muutusi toimunud (1739. a piibel ka praegu loetav ja arusaadav)
vaimuelu Luteri kiriku olukord pärast Liivi sõda • Ehkki Eestist sai kristlik maa juba muistse vabadusvõitlusega 13. sajandil ning luterlik maa juba keskajal (1521), hakkas tegelikult luterlik usk Eestis talurahva seas levima alles Rootsi ajal. • Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse – kirikud olid purustatud ja rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu kommete juurde, allesjäänud pastorid olid kõlbmatud ning teadsid kristlikust usust tegelikult väga vähe. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest jne. Soovida jäi ka pastorite haridus ja kõlblus. • Loe tekste eestlaste segausundist ja vasta: • 1. Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst? Mida ta kritiseerib? • 2. Mida kritiseeritakse Vello Helgi tekstis jesuiitidest? • 3. Mida on kirjeldatud Johan Kõpu tekstis? • 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse
Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud maailmast. Jumala poole pöördutakse vaid erijuhtudel. Polüteism mitme jumala austamine Monoteism ühe jumala austamine Jumalad juhivad maailma. Et Jumalaga suhelda, on vahendajad pastorid. Jumalatele ohverdatakse näiteks esimene karjaloom või esimene viljasaak, et edaspidi kõik hästi läheks. Iseloomulikud riitused Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad
laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega). Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. [1] Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud
Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus ja juturaamatud 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi algusest hakkas eestikeelse kirjavara hulk aegamööda suurenema. See oli seotud valgustus- ja romantismiideede jõudmisega siinsesse kultuu- riruumi. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804
Rahva Muuseum. 1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk. Veel on Hurda mälestusmärk ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal. Rahvaluule Tema peamiseks teeneks peetakse siiski rahvaluule kogumist ja selle publitseerimist. Kogumisega alustas ta juba 1860. aastal saades eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. Hurt algatas mitmeid vanavara kogumisi, mis läksid eestlaste seas moodi. Sellega tegelesid pastorid ja kooliõpetajad, tudengid ja töölised, talupojad ja kaupmehed. Ta oli visa, õpetas pidevalt oma kaastöölisi, nõnda, et kogumistöö tulemused olid enamasti heal tasemel. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Selle paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks
käitumisnormid ja kogu igapäevaelu määras kindlaks ülikooli põhiseadus ehk constitutiones. Õppetööks olid põhiliselt loengud ja dispuudid. Paljud üliõpilased õppisid samaaegselt mitmes eri ülikoolis, mida võimaldas Euroopas ühise õppekeelena kasutusel olnud ladina keel. Selline korraldus soodustas õpilaste suuremat haritust, mida tänapäeval on võimatu teostada. Kuid samas olid kohalikud ametnikud ja pastorid sunnitud õppima kohalikku keelt vähemalt kaks aastat Tartu ülikoolis. Mingil määral õppisid kohaliku keele ära ka professorid, et oma majapidamisega toime tulla. Eesti keele heaks on kõige enam teinud Johann Gutslaff, kes õppis usuteadust. Ta avaldas 1648. aastal "Grammatilised vaatlused eesti keeles" koos eesti-saksa sõnastikuga. Tema suurimaks ettevõtmiseks kujunes aga Piibli tõlkimine lõuna- eesti keelde
Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu- Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem.
õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald
samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust)
Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja
Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis. Ta imetles Laiuse kirikus kuuldud noormeeste fuugat ja motette. See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R.Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel. 1.Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? Toimusid 1858 – 1867. Saaremaal oli koorilaulu eestvedajaks Martin Körber. Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3
Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol? Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas? Repertuaaris oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Esitati Soome rahvaviise koos saksa heiloojate kirjutatud lugudega (sõnad eesti keelsed). Jannsenile heideti ette saksameelsust. · 6. Milline tähtsus on laulupidude ajaloos järgmistel lauludel:
riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665- 1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal suletud Tartu Ülikoolis. 1694. levis Eestimaal suur nälg, teadaolevalt kõige laastavam nälg Eestis, kaks aastat järjest sadas suvel järjest külma vihma, mis ei lasknud heina teha. Vili ei kasvanud ja midagi ei olnud süüa. Väga paljud lahkusid kodudest, lootuses leida süüa. Mindi linnadesse, kuid ka linnades olid suured näljahädad. Väga paljud
9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? Koolis õpetati lugemist, lauluraamatu kasutamist (mis tähendas, et koolis lauldi) ja õpetati ka katekismust tundma. Mõis – leida lapsi õpetavaid korralike õpetajaid, kes oskaks keelt ning oleks kindlad usus. Samuti pidid rajama koole, eraldama ruume kodukoolide pidamiseks. Pidi tagama, et lapsed läheks kooli ning targemad ka edasi õpiks. Kirik – pastorid eksamineerisid koduõppel olevaid lapsi; koostama nimekirja lastest, kes peavad vanuse poolest koolis käima. Valitsus – pidi trükkima õpikuid ja tagama, et nende hind oleks piisavalt odav selleks, et maakonnad saaks neid endale lubada. 10. Eestikeelne kirjasõna 18.sajandil toimus eestikeelse kirjasõna arengus mitu olulist saavutust: 1. Ilmuse esimene eestikeelne Piibli tervikväljaanne (6000 eksemplari). 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
