EELÄRKAMISAEG Kristina Kasemägi Sisukord Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis Johann Heinrich Rosenplänter Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis 18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli
Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis Ajakirjandusest sai ettevõtluse haru Saavutas sõltumatuse poliitikutest ja riigist Ajakirjandusest sai avatud ja neutraalne ruum, kus võis avalikult esitada erinevaid huve ja seisukohti Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt Üks “Beiträge” vihik oli koostatud gümnaasiumi õpikuks
Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt
Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde
küüditamine 4. Manitsus. 13) Estofiilid olid valgustajad, nad kirjutasid maarahva harimiseks kalendreid, ajalehti ning raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt
Tema raamatud pidid olema ennekõike õpetlikud, harivad ja kirjutatud niisuguses eestikeeles nagu rahvas seda kõneleb. Tema tähtsaimaks kirjandusteoseks on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed'', millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala-Leht'' on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Ta kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpiku jt kooliraamatuid. Ta uuendas ka eesti kirjakeelt. Tähtsaimaks oli õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenplänter tema tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat"
Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele hoogustus koorilaulu ja klarneteid, hiljem ka metsasarvi areng. Heal tasemel lauldi 4-häälselt . Kanepi kihelkonnakoolis (1804 a rajatud pastor Rothi poolt), ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. · 2orkestrit 19 sajandi keskel: 1848.aastal Tormas Jakobsoni 1814.aastal asutas Pärnu pastor Rosenplänter Eesti Koolmeistrite juhtimisel,1839.aastal Väägveres Wirkhausi juhtimisel Kooli, kus õpetati muusikat kui koolmeistrilevajalikku ainet. Rosenplänter · Torma orkestris kasutati nii kelpille kui puhkpille oli esimene , kes pidas vajlikuks kasutada koolis klaverit. Ta koostas selle tarvis mängujuhendi. Propageeris4-häälse koorilaului kasutamist
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis.
1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel luuletusi) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine 1858 Teoorjuse kaotamine talude ostmine ; romantism ; ülistati eestlust ; Viljandi
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahu...
Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele
literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri. Garlieb Merkelilt ilmus lisaks ta ajaloolistele teostele liivlaste elu 12.-13. sajandi vahetusel käsitlev ,,Wannem Ymanta, eine lettische Sage". Merkel tegutses publitsisti ja kirjandusarvustajana. Ta on avaldanud ka jutustusi. Pärisorjuse kritiseerija Heinrich Johann von Jannauega tema poeg Heinrich Georg von Jannau ilukirjanduslikke teoseid ei avaldanud.
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu ...
Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid tekste. Kaastööd tegid estofiilid. Rosenplänter pidas vajalikuks eesti keeleõpetamist gümnaasiumides ja üks ,,Beiträge,, vihik oligi koostatud kui gümnaasiumi õpik. 4. Missugune on K. J. Petersoni luulepärand? Petersoni luulepänd: ühtekokku 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 5. Millal on Eestis emakeelepäev? 14. märts, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, on Eestis emakeelepäev. 6. Millal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts? Missugune ühing see oli?
· Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas. Õ-tähe. Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres;
samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas 9 Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks
Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pärast tema surma proovis kirik mitmel korral sellest patusest lõbuasutusest lahti saada, kuid see ei õnnestunud. Ruumi kasuti vaid suvel, valgustati lampide ja küünaldega, ehiti kaskedega. Istmeid polnud, et ruum rohkem mahutaks, ka lava ehitas iga näitetrupp etenduse jaoks ise. 1821. aastal tehti põhjalik ümberehitus, valmis lava ja orkestriruum, pandi saali istmed, ehitati garderoob ja einelaud. 1893. aastal hoone lammutati
Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``
1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema tähtsaim teos on ,,Pühha päwa Wahhe-luggemissed". 1813-1832.a. avaldas Johann Heinrich Rosenplänter oma kulul saksa keelset ajakirja ,,Beiträge..". Esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet (20vih). Selles avaldas oma tekste ka Kr. J. Peterson.
,,Keisri hull" J. Kross Kokkuvõte Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga see on pälvinud seltskonna halvakspanu. Timo lasi Eeva ja ta venna, teose minategelase Jakobi Masingu juures koolitada. Timo vangis viibides sünnib neil ka poeg Jüri. Viletsate tingimustega vanglas v...
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kui 1857 hakkas Pärnus ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. lk. 150 Eelärkamisaeg on seotud baltisaksa haritlastega, kes leidsid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Eestis tekkisid estofiilid – balti-sakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. * Üks esimesi estofiile oli J. H. Rosenplänter: 1) Ta töötas üle 30 a Pärnus kirikuõpetajana. 2) Lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 3) Andis välja õpikuid.
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD Tartu Vene Avalik Raamatukogu. Raamatukogu korporatiivne iseloom. Tegevuse elavnemine 90-ndatel aastatel. Tallinna Mereraamatukogu. Tallinna Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil. Mihkel Jürgens. David Martson. Danel Pruhl. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Ajalooline tagapõhi. Kongressi Raamatukogu. Thomas Jefferson. Autorikaitse tagamine. USA koondkataloog. Koostöö tihenemine Kongressiga. Komplekteerimisprintsiipide laienemine. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu. Rahvuslik Põllumajandusraamatukogu
talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad
Jutukirjanduses sajandi algul valitsenud vagakirjandus asendus seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Populaarseks osutus Kreutzwaldi tõlgitud „Wagga Jenowewa“ Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Suured teened selles vallas olid Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843.aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja T...
.." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele.
Kristjan Jaak Peterson Referaat Sisukord Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. ...
Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast. Teises osas kurdab taga möödaläinud hiilgeaegu ja kolmandas linna hävitamisest. J. H. Rosenplänter oli estofiil, Pärnu Elisabethi koguduse pastor.(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele.Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal, isegi supi sees. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) Oli eesti pastor ja keelemees, tõi eesti kirjakeelde ,,õ" tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima. J. W. von Goethe teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse. F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht):
MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD · Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt · Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867) · Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore · 19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit Torma ja Väägvere · Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda
-12.1806 41 numbrit. KOKKUVÕTE: valdavaks saab Forseliuse-Hornungi vana kirjaviis, kirjakeelest kaovad arhailised jooned, piiblikeele alusel ühtlustub kirjakeel; piiblikeel jääb eeskujuks ajajärgu lõpuni. Põhjaeesti kirjakeel toetub murdeliselt Harju keelele, kus on läänelisi jooni, lõunaeesti kirjakeele aluseks Tartu murre. Suurema mõjuvõimu saavutab põhjaeesti kirjakeel, lõunaeesti kirjakeel hakkab taanduma. 1. Eesti kirjakeel 19.saj I poolel Rosenplänter ja ajakiri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" Beiträge ajakirja andis välja 1813-1832 Rosenplänter. Rosenplänter tundis huvi eestlaste vaimse harimise vastu, asutas 1814 Pärnusse koolmeistrite kooli. Ta püüdis koostada eestlastele õppevahendeid (nt "Kirjutusse-lehhed" ja "ABD raamat"), on tõlkinud tarbe- ja seadustekste. Lisaks andis välja ka ilukirjandusliku koguteose. Ajakirja Beiträge ümber koondas Rosenplänter tolle aja Eesti mõjukaimate kirjanike ringi
Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta mõningaid olulisi estofiile! Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11. F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES'i loomine. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest, kirjandusest ja maast 12. F. R. Kreutzwaldi tegevus. ,,Kalevipoeg" 1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal. 13. J. V. Jannsen ning tema tegevus. 1857 ajalehe ,,Perno Postimees" loomine. ,,Perno Postimehe" tähtsus ja tähendus
loodud organisatsioonide eestvedamisel sai see võimalikuks. Esimene samm ärkamiseks oli tehtud. Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega. 1.1 Eelärkamisaeg Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid. Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter. Viimase eestvedamisel, kes ise oli oma ametilt kirikuõpetaja, hakkas juba 1813. aastal Pärnus väljaandma ajakirja "Beiträge zur genauern Kennstniss der ehstnischen Sprache"(Autori märkus "Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater)). Juba varsti koondusid selle väljaande ümber eesti keele, kultuuri ja rahvuse huvilised Eestis. Teiseks suurkujuks eelärkamisajal oli F.R. Faehlmann. Tema suurim teene oli, et ta
luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus. Ajakiri ilmus 1813-1832 - 20 vihikut. Kogumaht üle 3500 lehekülje. Peamiselt saksakeelne väljaanne ja sisaldas saksakeelseid uurimusi eesti keele kohta. Sisaldas ka eetikeelseid tekste. Koondas estofiile, õpetatud mehi, kes kirjutasid kaastöid. Kaastöölised Otto Wilhelm Masing, Peterson, Hupel, Luce.
keskvalitsust ning 19. saj alguseks oli kohalik aadelkond üsnagi muutusteks valmis. Talupojad vabastati ilma maata aadel tahtis ju saada maksimaalset majanduslikku kasu. Nüüd ilmuvad kunsti, muusikasse ja teatrilavale esimesi sünnipäraseid eestlasi. Tallinna kultuurielu suhteliselt elav, väiksemad linnad leppisid rändmuusikute ja näiterühmadega. Tartu ülikooli uuesti avamine 1802 ühendus Saksa teaduseluga. Masing ja Rosenplänter. Ka Hupel. Suurima tähendusega talurahva õiguslik vabastamine. (Keiser Aleksander I liberaalne õhustik). EELÄRKAMISAEG 1825 1860 Nikolai I autokraatlik reziim. Pärisorjuselt üleminek teorendile. Tagasilöögid põllumajanduses: ebasoodne ilmastik, loomataudid. Vähehaaval üleminek raharendile. Moonakad said nauraalpalka. Aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Talurahvaseadused rahva liikumisvõime avardus. Küla ja vallakoolide arvu kasv.
(,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente. Eesti keel kui soome keele õde. Wastne Testament Forseliuse-Hornungi grammatikaga. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der Ehstnischen Sparche" (,,Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks": ajakiri, ilmus 1813-1832 ühtekokku 20 numbrit. Seal avaldati teadusartikleid eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest ja sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest. Tähtsamaid keeleküsimusi, mille üle Beiträge lehtedel diskuteeriti, oli ühtse kirjakeele probleem.
· Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni.
kirjapanemine. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel Uuele suunale eesti grammatikakirjelduses pani oma keelekäsitlusega aluse Eduard Ahrens. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks hoopis soome grammatika. Ta uskus, et eesti keel on soome keele ,,tütar". Tema keelekäsitluslikke seisukohti on toetanud juba 19. sajandi II aastakümnest O.W. Masing, F.R. Faehlmann, Knüpffer ja Rosenplänter. Kõige enam on ta aga tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendamisega. Vana, 17. sajandil välja töötatud kirjaviis ei peegeldanud adekvaatselt eesti keele fonoloogilises süsteemis esinevaid nähtusi. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa F.R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi küll ei pooldanud, hakkas seda hiljem hoopis kaitsma ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses kirjaviis võidule alles pärast Ahrensi surma, kui
raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der
Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust, andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab
August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780) grammatika (põhja- ja lõuna- eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter. Tähtsus: · Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens.
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise
suhtlesid, valdama eesti keelt. Seetõttu pidas ta vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Üks “Beiträge” vihik oli tervenisti koostatud gümnaasiumi õpikuks, sisaldades mitmesuguseid eestikeelseid tekste tõlkeharjutuste tegemiseks. “Beiträge’s” pandi alus eesti poeetikakäsitlusele, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. Eesti kirjandusloo kirjutamise kavatsustega hakkas Rosenplänter esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute kohta. Ta koostas kõigi ilmunud eesti raamatute retrospektiivse üldnimestiku. See käsikiri on esimeseks eesti rahvusbibliograafiaks, mille koostamist jätkati Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES). Esimesena hakkas ta koguma ka eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud G. A. Oldekopi ja K. J. Petersoni luuletused, O. W. Masingu kirjad jm
19. sajandi algus Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise
Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja
· Luce Saaremaa muusikaelu eestvedaja, Saaremaa kooliteatris asjaarmastajate orkester Mitmehäälne koorilaulu tulek · Tekkis 16. saj · Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu · Levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev ja innukas koorilauluharrastus · Kanepi kihelkonnakool rajatud pastor Rothi poolt, esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule · 1814 a. Eesti Koolmeistrite Kool õpetati muusikat kui vajalikku ainet · Rosenplänter vajalik kasutada koolis klaverit, õpik ,,Öppeks kuidas klawwerit mängida", neljahäälse matuselaulu rajaja · Laiuse kihelkonnakool avati 1822 a., valmistas ette külakooliõpetajaid, olulisel kohal muusika · 1823 a. Laiuse esimene laulukoor (42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali) · 1828 a. heatasemeline meeskoor Laiusel, oli moodustatud kihelkonnakooli õpilastest, lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
