600 000 onimest,lauldes Marseljeesi ja hüüdes:"Vive la republique,vive Victor Hugo!" 4 Sisu See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole
Kristina Salmu ja Liis Tsebotnikova Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.thesuperelitesaiyan.zoomshare.com/album/Uploading.....Frollo/images/9c24c78aeaad7baac2ecd26e51e95638_11 http://farm4.static.flickr.com/3232/3098288756_768ece49be.jpg http://www.boncherry.com/blog/wp-content/uploads/2009/09/paris-notre-dame-facade.jpg http://www.gavroche.org/vhugo/gallery/images/LaEsmeralda.jpg http://www.sakala.ajaleht.ee/250708/gfx/10291488983c75967d_3.jpg http://2.bp.blogspot.com/_oLoq6vT2-Eo/SN5hcZdA-dI/AAAAAAAAAnE/heHHlS4kPc8/s400/Disney-Quasimodo-5929.jpg http://4.bp.blogspot.com/_zp2LXPlMjGQ/Sw6VsZM6hSI/AAAAAAAAJwY/tRBaCmIiDz4/s1600/quasimodo-20whipped- 20closeup.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jumalaema_kirik_pariisis_kristamakke.htm ffikas.pri.ee/Failid/RaM.../10.../Jumalaema.kirik.pariisis.crap.doc
Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust
· Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod.
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id
Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp, kuid õnn ei ole laiskadele. Tihtipeale unustame, et inimest tuleb hinnata tema tegude pärast mitte päritolu ega rahakoti paksuse eest. Sellegipoolest ruttame tema märgistamisega esmamulje järgi. Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" tegelane Quasimodo kannatab rahva õela käitumise all. Teda kiusatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimesed ei tea, kes ta on, aga juba välimuse järgi leiavad, et ebameeldiva välimusega inimene ei saa heatahtlik olla. Siinkohal ei tohiks mõista ütlust ,,Inimese elu on tema enese nägu" liiga otseselt. Pigem võiks seda lahti mõtestada nii, et inimene kujundab oma elu ise ning teda tuleb hinnata tegude järgi. August Gailiti romaani kangelane Toomas Nipernaadi oli suur luiskaja. Tal oli
See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis õnneks vaja ja kas see on seda väärt, et surra, kui õnn ei tule su õuele, kui kõik pöördub vastupidiseks ning lootuski sureb. Lootus pidavat ju surema viimasena. Kas on tõesti olemas selline olukord, kust väljapääsu ega ka mingisugust tagasiteed ei ole? Quasimodo käekäik raamatu lõpulehekülgedel ei olnud just lilleline. Kõik, mida ta oli oma elus armastanud, oli temalt käest ära võetud. Üllatav lõpp, kus leiti tema luukere Esmeralda oma kõrvalt, näitab, kui palju pidi Quasimodo teda armastama, et ta enda elus enam mõtet ei näinud peale Esmeralda surma. Üks koht, mis mul raamatus ihukarvad püsti ajas, nii et ma lihtsalt pidin selle koha endale üles kirjutama, oli Claude Frollo kohta öeldud iseloomustus:
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav
vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt
Teoses oli erinevaid tegelasi. Kõik nad aga arenesid, muutusid teistugusteks, kui nad algul olid olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas
Küsimused romaani " Jumalaema kirik Pariisis" kohta. 1. Nimeta Pariisi kolm linnaosa. Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 2. Millises Pariisi linnaosas asus Jumalaema kirik? Vanalinnas 3. Mis ametit pidas Claude Frollo? Ta oli ülemdiakond ning ta oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud.
lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad on Geneve väljak , Imede Aed, Notre-Dame de Paris. Prantsusmaa valitsejaks on Louis XI, kelle valitsemisajal jahiti ja põletati nõidu. Peategelasteks on imeilus ja suure südamega mustlasneiu Esmeralda, inetu kuid heasüdamlik küürakas Quasimodo, õnnekütist noor kapten Phoebus ja vastoluline ning paheline ülemdiakon Claude Frollo. Esmeralda on imeilus mustlasneiu, kes armastab tantsimist, ta on lahke ja pilkuköitev. Esmeralda otsib oma ema, päästab noore poeedi surmast abielludes temaga neljaks aastaks, armub valesse mehesse - lubades teha elu lõpuni seda, mida mees soovib oma armastuse tõestamiseks.Lõpetuseks kannatab valesüüdistust ning piinamist ja sureb poomise läbi. Isegi surre kuulub ta süda Phoebus
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas Frollo ründab koos Quasimodoga pimedal tänaval Esmeraldat Frollo pussitab Esmeralda ees Phoebust Frollo läheb Esmeraldat keldrisse vaatama (avaldab talle armastust) Frollo näeb Esmeraldat tema hukkamisel Frollo näeb ööl peale hukkamist Esmeraldat kirikus, kuid peab teda surnuks Frollo läheb Esmeralda juurde torni
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis
Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Ta jälgis huviga ümberringi toimuvat... kuni teda märgati. Inimesed olid jahmunud tema välimusest. Quasimodo sai narride kuningaks. Kuna Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud ja ta ei saanud hästi rääkida arvati, et ta sobib ideaalselt Prantsusmaa kuningaks. Quasimodo arreteeriti kahtlusalusena naise ründamises ja sai karistuseks 50 piitsahoopi. Claude Frollo oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi
KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud,
Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid mõtles Phoebusele, isegi, kui Quasimodo oli ta surmast päästnud. Claude Frollot ta põlastab ja vihkab, sest ta üritas tappa Phoebust ja sunnib kogu aeg ennast talle peale. Gringoire-ist ei olnud ta eriti huvitatud ja nad käisid eri teid mööda. 6
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused
Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust. Selle armukolmnurga pärast saavad alguse paljud traagilised sündmused mille keskmeis on alati Esmeralda. Samuti esineb ka raamatus palju probeeme Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodoga, keda peetakse väärakaks ja selle pärast palju jälestavad teda. . Esmeralda suudab oma ilu ja lahkusega Quasimodo tahes tahtmatult endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo. Raamatu sisu 1.raamat Raamat algab keskaegses Pariisis 6. jaanuaril 1482 kui käimas on Narride pidustused. Rahvas ootab müsteeriumi algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud. Rahvas soovis algust näha ja seejärel alustada narride kuninga valimisega. Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki
"Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda
paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest. Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda vahistamine, ringi liikuda võis ta ainult kirikus ning sedagi ainult öösiti. Niisiis oli Esmeralda aheldatud kirikusse, mis oli tema elu päästnud. Kuid ta polnud ainus, kes otsis kirkus pelgupaika. Kirik oli pelgupaigaks ka Claude Frollo'le ning tema kasupojale Quasimodo'le. Quasimodo püsis kogu aeg kirikus oma koleda välimuse tõttu
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on
Armastuse mitu nägu Armastus on sügav kiindumine, erkordne tunne või midagi müstilist. See võib esinevad kahe inimese, ema ning lapse või hoopis inimese ja kodulooma vahel. armastus kahe inimese vahel saab alguse armumisest. Mõlemad pooled proovivad näidata enda paremaid külgi, halvemad tahaplaanile jättes. Seega, et armumine saaks toimuda, peavad nii naine, kui mees, olema osavad oma suurepäraste iseloomujoonte ja parimate külgede väljendamisel. Kui mõne aja möödudes, mil kerkivad esile partnerite tegelikud iseloomujooned ning mis polegi nii ideaalsed, kui algselt tundusid, võib üks armastatutest pettuda. Iseloomujooned, mida armumise ajal inimesed välja ei lase paista, on tavaliselt viha, kergesti ärritumine, kadedus, tujukus jne. Sageli ei jõuta oma tunnetes selgusele ning ollakse abielus kas kohustusest või harjumusest. Selline koosele tundub mulle talumatu ja mõttetu. P Shelly on väitnud: "armastus ei sobi kokku alistumise, ki...
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama.
Esmeralda oli imeilus noor neiu, kelle ilust hoolimata oli keeruline elu. Kuna ta oli väga noor, habras ja äärmiselt hea liikuvusega, siis pea kõik selle linna mehed olid kõrvuni armunud temasse ning see tõi palju pahandusi. Samuti oli ta siiras ning kohati ka kergeusklik ning see viis teda paljude armuvalude kätte. Esmeralda ei teadnud veel suurt meestest ega armastusest midagi ning seetõttu langeski Phoebuse küüniste vahele. Vastandiks Esmeralda ilule oli Quasimodo. Tema küürus selg, inetu ja kühmus ühe silmaga nägu ning kohmakas kõnnaks tekita paljudel vastikust. Siiski, selle äärmiselt inetu välimuse taga peitus hea inimene, hella südamega. Kuna enamus inimesi jälestas tema välimust, siis tema elupaigaks oli kirik. Seal sai ta teha tööd, mida armastas ning vaadata Pariisi kõrgelt ülevalt. Kahjuks kaotas ta aga tänu kellade löömisele ka kuulmise. Ainus koht, kus ta sai inimestelt tunnustus oli siis, kui ta valiti narride kuningaks
romantilise tegelase omaduseks. Carmen on ennasttäis ning saadab korda seda, mida soovib. Armastab ka seinast seina, kord üht kord teist, kuid pikalt sama inimesega ei suuda koos olla. Välimus on tal lummav ning seega on tal lihtne panna mehi endasse armuma. Ajast aega on suhetes ja armastuses olnud palju armukadedust, tülisid ja tehtud julmi veretöid. Victor Huga teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" kaunitar Esmeralda on tänavatantsijatar, kellesse on armunud neli meest. Üheks neist on Quasimodo, kelle pihta visatakse halbu pilke, tema küüru ja koleda väljanägemise tõttu, siiski ta hoolib rohkem Esmeraldast, kui iseenda elust. Quasimodo on sisimas vapper ja õilas mees, kuid naiste ja armastusega on tal raskusi. Teised armunud on, aga omakasupüüdlikud. Raamatu lõpus on näha südamlikku armastust, kui Quasimodo Esmeralda juurde alla keldrisse jookseb, mida kaitsevad valvurid ning haarab naise embusesse. Hiljem leiti sealt kallistamise asendis olevad kahe inimese luud
Elu on võib nimetada olelusvõitluseks, kus peale jäävad tugevamad. Võitlus selle üle, kes saab olla õnnelik ja elus saavutada midagi, kes mitte. Kuid läbi aegade on selgunud, et tugevast olemisest ainult ei piisa et olla edukas ja õnnelik, lisaks on veel vaja füüsilist ilu. Tekib küsimus, kas tõesti on ilu üks võluvahendistest, mis avab kõigile uksed? Võttes üheks näiteks victor hugo romaani Jumala ema kirik pariisis. Üheks tegelaseks on selles teoses quasimodo, kes on maailma kirjanduses inetuse sümboliks. Tema välimust on kirljeldatud väga koledana ja seetõttu kannatab ta ka rahva õela käitumise all. Quasimodot kiusatakse nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tegelikult inimsed isegi ei vaevu teda tundma õppima, sest arvavad et ebameeldiva välimusega inimene ei saa olla heatahtlik. Sellise terrori all on ta elanud terve elu ja see on ta muutnud väga endassetõmbunuks. Quasimodo on
Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Tegelased on Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo,mustlane, tantsijatar Esmeralda, Jumalaema kiriku ülemdiakon
see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda
Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad.Kõik olid ettepanekuga nõus ja võtsid kaasa ainult hädavajalikud asjad. Maasikaroosa maja Nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Ta pidas põnevaks avastuseks kõrvahargi pesa.Kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõneloomi. Geraldi ema hakkas muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkas õpetama George, kes oli tema venna Larry sõber. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodoresega, kes oli samuti loodusehull. Vahepeal aga hakkas tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnnestumata kinoskäiku koos emaga sai Margo aru, et see poiss pole see õige . Tibukollane maja
Famous people of England Quiz. nimi 2014 1. Name the English mathematician who devised a mechanical calculating machine in 1834 which was the forerunner of modem computers. 2. With what do you associate the names of Mary Read and Anne Bonny, who lived during the eighteenth .century? 3. She was an English heroine who, with her father rescued the crew of the ship Forfarshire which was wrecked on the Fame Islands on the northeast coast of England in 1838. Who was she? 4. What was Casanova's occupation at the time of his death? 5. What was the name of the Hunchback of Notre Dame 6. Which broadcaster, who died in 1985, is most remembered for presenting Desert Island Discs? Vastused: 1. Charles Babbage 2. Piracy 3. Grace Darling 4. Librarian 5. Quasimodo 6. Roy Plomley
2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame kirikuga. 5. See on Vana Tallinna pilt. Pildi keskel asub kõrge kirikutorn. Mis kirik see on? Mis legend on sellega seotud? Oleviste kirik. Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa kõrgeim ehitus. Rajama hakati seda imelist taevasse sirutuvat jumalakoda 1267. aastal ning ehitus vältas tervelt sada aastat
Île de la Cité L'histoire La Cité est le berceau de Paris. C'est ici que Paris est né il ya 2000 ans. L'attractions de cité sont: La statue de Vert Galant La SainteChapelle La cathédrale de Notredame La statue de Charlemagne La Conciergerie Le marche aux fleurs avec les bouquinistes qui vendent des livres. Henri IV Sur le pont neuf il y a Une statue d'Henri IV. Ce bon roi l'appelait le VertGalant. C'est lui qui a dit "Paris vaut bien une messe." La sainteChapelle La SainteChapelle est la plus belles église gothique de Paris. Elle a été construite au 13ème siècle sous le règne de SaintLouis. La cathédrale de NotreDame La cathédrale de NotreDame est une église trés grande. I'l y a une legende "Quasimodo" qui ...
» Gringoire tahtis juba vastata, kuid jahmatus, viha ja ördimus võtsid tal sõnad suust. Muide võeti rahvaeelse sukakuduja ettepanek nende kodanike poolt, keda ta meelitavalt «aadlikeks» oli nimetanud, nii suure vaimustusega vastu, et igasugune vastuseis oleks asjatu olnud. Tal ei jäänud muud üle, kui end voolust .kanda lasta. Gringoire peitis näo käte vahele, sest ta polnud nii õnnelik kui Agamemnon Timantese pildil, sest sellel oli tooga, millesse ta oma pea võis mähkida.* 43 V. QUASIMODO Ühe silmapilguga oldi saalis valmis, et Coppenole'i mõtet teostada. Linnakodanikud, skolaarid ja kohtukirju-tajad asusid kohe asja kallale. Väike kabel, mis asus marmorlaua vastas, valiti lõustade teatriks. Katkilöödud ilusa roseti ruut sissekäigu kohal jättis järele tühja ümmarguse augu, mille kohta kokku lepiti, et sealt peavad võistlejad pea välja pistma. Et selle auguni küündida, tuli kahe vaadi otsa ronida, mis ei tea kust leiti ja kuidagi teineteise otsa tõsteti
armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti. Nii Mathilde jäigi ilma oma armastatust, kuna vastu armastus puudus. Inimeste eelarvamused mõjutavad hoiakut ja suhtlemist teiste inimeste suhtes. Victor Hugo teoses "Jumalaema kirik Pariisis" aasiti Quasimodot tema välimuse pärast. Kui Quasimodo julges rahva sekka tulla, olid inimesed jahmunud tema välimusest tema küüru ja mädapunnide pärast näos. Rahvas valis ta narride kuningaks. Quasimodo sai pidevalt põhjuseta karistada, peamiselt oma välimuse tõttu. Kus on see õiglus? Inimese nii öelda raam pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on mis ta see leidub, millised on tema iseloomuomadused ja kuidas oskab ta nii ühel kui teisel viisil käituda olukorras. Ka mulle on välimuse pärast nii mõndagi halvasti öeldud
Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada. Kuid Esmeralda on omakorda kõrvuni armunud kapten
inimeseks. Cosette, tüdruk keda vanemad ei armastanud, saab tundma armastust enda kasuisa abil. Marius, noormees, kes ei tunnistanud oma isa, taipab tõde ning meeldejäävaks kogemuseks on tüdruk, keda ta hakkab armastama ja austama. Need kõik tegelased näitavad armastust välja oma armsamatele kuidagi erinevalt. Inimesed pööravad suurt rõhku välisele ilule. Ühiskond ei armasta millegipärast erilisust. Ka V. Hugo on selle probleemi peale sügavalt mõelnud. Tema loodud tegelaskuju Quasimodo oli lausa ühiskonna heidik. Quasimodo vähemalt leppis sellega, milline ta välja näeb, aga mida teevad tänapäeva inimesed. Kui enda juures midagi ei meeldi, võetakse appi iluoperatsioonid. Mul on lausa kahju vaadata Ameerika tõsielusarjas „Totaalne muutumine“ neid naisi ja mehi, kes lähevad kirurgi noa alla, et saada mõne kuulsuse nina, huuled või rinnad. Olla kellegi teise moodi on trendiks saanud. Armastusel on meie elus suur jõud. Vahepeal võib olla armastus keelatud.
poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses
Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad
Selle tulemusena poodi Esmeralda võllal. Vaest Quasimodot ei suutnud keegi armastada. Tema küürakas selg, kõverad jalad ja üksainus silm muutsid ta väljanägemise kohutavaks. Seetõttu oli ta tõrjutud kogu ühiskonna poolt. Kellade löömisest sai tema uus kirg ning kõik tema tunded ja tähelepanu olid pööratud sellele. Kord andis Esmeralda küürakale häbipostis vett juua, ning see tegu äratas kellalööja tähelepanu. Paraku ei vastanud tüdruk Quasimodo tunnetele, kuna ta ei suutnud armastada nii koledat inimest. See hävitas meest sisemiselt. Ka ülemdiakon Claude Frollo on tegelane, kellele armastus sai vaid õnnetuseks. Kui tal tekkisid tunded Esmeralda vastu, kaotas ta huvi nii teaduse kui ka oma leivaisa kiriku vastu. Esmeralda ei vastanud tema tunnetele. Frollo muutus seepeale saatanlikuks ja leidis, et parim viis oma elu endiseks muuta on tappa Esmeralda. Armastus tegi temast koletise.
,,Sõdur" Esietendus oli 30. Märtsil 2007 KUMU Auditooriumis Tegelased: · Kindral kujutatakse kui kindral Laidoneri. · Küürakas - inetu nagu Quasimodo, küürakas ja lonkas. (kindrali vastand au, inimlikkuse, mehelikkuse ja isamaalisuse skaalal) Sisu: Kindral astub uksest sisse ning on närviline. Tema maja on ümber piiratud ning ta naine on arreteeritud. Kohtab toas Küürakat, kes on tavaline sõdur. Sõdur on justkui teener Kindralile, kes otsustab magama minna, kuid Küürakas segab teda ning on vihane selle pärast, et Kindral ise istub sõja ajal staabis ning vaatab pealt kuidas
mõistma, et oma lapselikku fantaasiat ei tohiks kunagi „ Ainult südamega näed unustada. hästi.Kõige tähtsam on südamele nähtamatu.“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata. an Pariisis Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Armastus muudab inimesi.
ajakirjadest. ,,Ja nyyd põrgatakse äkki yhte mõtteavaldustega, mille taga ei seisa mingi poliitiline organisatsioon, vaid ainult ryhm pääpõhimõtteilt yhtekuuluvaid isikuid, kes ei või omaks tunnistada yhtki meie praegustest poliitilistest vooludest, nii palju kui need meie kultuuri alal mõjuvad, ja kes tahavad omi mõtteid vabalt ning eelarvusteta väljendada, ahnitsemata sõpru, kartmata vaenlasi..." - Quasimodo Tarapita võitles veel uuema ilukirjanduse võidulepääsemise eest ning kaitses seda. Nagu ütles üks koolidirektor, oli selline kirjandus ,,otsast otsani kõige madalamat tõugu erootika" ning samal meelel olid mitmed teised. Soovitati isegi tsensuuri tugevdamist, et kirjandus nende sõnul puhtaks jääks. Selliste väidete ümberlükkamiseks töötasid tarapitlased läbi kõik oma avaldatud luuletused ning leidsid, et taolistel väidetel on vähe alust.
lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" "Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
