Too välja olulisim muutus(Proloog taevas). Mefistofeles leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodud kannatama, kuna tal on mõistus. Issand, vastupidi, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks läheb Mefistifeles maa peale, et üritada Fausti headuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Issand endale kindlaks ja lausub: "Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja- ka kurjast kasvab hea.". Kuidas vastaksid teose põhjal küsimusele "Kas inimmõistus on kõikvõimas?"? Inimmõistus on võimas sel juhul, kui inimene saavutab oma tegutsemisega midagi sellist, mis püsiks ning mis oleks kõigile hea. Inimmõistus on kõikvõimas, kui inimene leiab oma suurima õnne ja tõe - elu mõtte. Kas/kuidas leitakse lahendus teoses? Kui inimene otsib oma elu mõtet, siis ta peab tegema paratamatult ka halba, aga lõpuks jõuab ikka heani välja. Faust leiab oma
Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ikka ühtesid ja neidsamu teadmisi. Sellest tulenes teiste ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta. Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst (10331109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid
kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev. Puänt. Huhuu tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Maja vajus mürinal pooleks. Sümbolid. 1) Isand kordaloov inimmõistus ja tarkus. 2) Isanda maja terve maailm. 3) Huhuu kiuslikkus, ahnus, naudinguiha. 4) Popi alistuvus, leplikkus, kuulekus.
Valgustusajastu Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi)
Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima. ,,Kui me näeme et miski toimib alati ühtemoodi, siis järeldame, et see on looduse poolt antud paratamatus" Mälestus ja rõõm on tunded ja tunded on loomulikud. Pascal arvab, et maailmas toimuvad suured asjad ning inimmõistus ei hakka sellest kunagi arusaama. Samuti on oluline Pascali maineküsimus. Harjumused muudvad maailma ühekülgseks. Enesearmastaja ei saa midagi sinna teha, et ta selline on. Pascali tekst keskendub erinevatele filosoofilistele probleemidele, ma aravan, et suur osa Pascali mõtetest on tõesed ja kehtivad ka tänapäeval näiteks maine küsimus, inimestele on endiselt oluline mida teised inimesed temast arvavad.
6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann 11. Tuglas ,,Poppi ja Huhuu" kui inimmõistus puudub, maailm lendab õhku 12. Gailit ,, Ekke Moor" rändamine, ei talunud rutiini, inimene muutus rännu käigus 13. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu enesetapp väärikuse säilitamiseks. Pidi 2 naise vahel valima. 14. Ristikivi ,,Rohtaed" Tallinn 30'datel, haritlasteema, kaotas isikliku ,,mina", eesmärk kadus/muutus. 15. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" inimese suhe maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Eesti ühiskonna areng. 16. Hamsun ,,Maa õnnistus"
Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus:
Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumust maise maailma mõjudest. Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud.
teoks ei tee, siis pole üldse mõtet mõtelda. Mida ja kuidas muuta? Hea küsimus. See ei ole aga kahjuks lihtne ettevõtmine. Kahjuks ei ole veel võimalik muuta inimesi sõrmenipsuga. Ei saa nii, et teed nipsu ja kõik mõtlevad ühte moodi, kõik läheb korda. Üleöö tekkinud heaoluühiskond. Pole olemas. Selleks et saaksime üldse midagi muuta tuleb alustada väikselt. Tuleb Panna paika kindel siht, et kuhu me üldse tahame jõuda ning seejärel muutusi läbi viima hakata. Inimmõistus on väga keeruline virr-varr ning selle koodi mõista ei ole lihtne, rääkimata selle muutmisest. Meie generatsioon seda aega kindlasti ei näe. Võibolla hakkavad inimesed teisiti mõtlema mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti mitte varem. Mida siis meie muuta saame? Me saame muuta enda riigi ühiskonda. Keskkonda, kus me elame. Saame teha elamistingimused kõigile aksepteeritavaks. Me peame hakkama vaatama enese heaolust kaugemale, tagama, et ka meie ligimesel oleks hea olla
Seega saame juba sellega leppides vabaneda suurest hulgast pingetest. Kui tihti me mõtleme selle üle, kas meie plaanid ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus nupp, millele vajutades kaovad kõik probleemid. Kui see juhtub, võid sa muretult olla sõbralik ning naeratav nii iseenda kui ka
Renessanssiajastu kirjanikud ITAALIA: Dante Alighieri (1265-1321) - luuletaja - esimene teos: ''Uus elu'', mis sisaldas proosat ja luulet, ta kirjutas seal armastusest oma muusa Beatrice'i vastu. - ''Pidusöök'' - enstüklopeedia - tema arvates on inimmõistus piiratud ning ülimaid printsiipe saab tunnetada ainult usu kaudu - ''Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist; oma filosoofilise isikupära tõttu on see itaalia kirjanduse tippsaavutus (''komöödia'' oli kurva alguse ning õnneliku lõpuga teos; ''jumalik'' lisati alles 16. sajand ülima luulemeisterlikkuse rõhutamiseks) Francesco Petrarca (1304-1374) - humanismi suurkuju Itaalias; silmapaistev poeet, mõtleja ning teadlane - uuris antiikkrijandust
saj algus. · Valgustatud absolutism Selle lõpus on Prantsuse revolutsioon ning mida iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas
Tõe või siis vajaliku tõe kättesaamiseks on eri aegadel kasutatud mitmesuguseid meetoteid. Keskajal.inimesi piinati, näljutati ja hukati. Tänapäeval võib piinajateks paljudel juhtudel ajakirjandus osutuda. Põhjuseid on olnud alati miljoneid - või siis üks - panna inimene rääkima seda, mida ta rääkida ei taha. (Ehk tunnistama seda, mida ta tunnistada ei taha.) Piinamine on alati vägivallaakt ja inimmõistus on piiritu ning seega on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette
saj algus. · Valgustatud absolutism Selle lõpus on Prantsuse revolutsioon ning mida iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas
majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
kannatlikkust, kuid võimud seda ei aksepteerinud ning seetõttu määrati ta ka hukule. Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7. .Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, reetmine
Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog
sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu. Seega küsimustel ,,varasemast" ja ,,hilisemast" on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund. Nii jagunebki meie aeg kolmeks *mineviku olevik mälestusena
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cog...
peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. · · Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. · · Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. · · Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt). · · Marcus aurelius: ,,Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob." · · Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda"
kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20
Sellest hoolimata ei lasta selle teadmisega elama ja juba lapsest saati sisendatakse paljudele, et tulevikus tuleb neil oma kodumaa kaitsimise nimel teha kõike, hoolimata moraalsetest ja eetilistest vasturääkivustest. Maailmalõpuga võiks kaasneda ka sõdade lõpp. Juba ammu on mitmetel suurriikidel kõik vahendid, et teha lõpp kogu inimkonnale mitmekordselt. Me ei saa kunagi kindlad olla, millal seda võimalust kasutatakse või mida kõike väärastunud inimmõistus veel välja mõelda ei suudaks. Suured looduskatastroofid võivad muuta inimeste mõttemaailma ja õpetama hindama teistsuguseid väärtusi. Loodus meie ümber muutub pidevalt, seda tänu inimtegevusele. Kliima globaalne soojenemine, samuti puhast joogivett ei jätku enam kauaks, mida me siis teeme? Praegu ei tea sellele keegi vastust. Aina sagenevad looduskatastroofid, kõike seda on inimene mõjutanud, kuid ei suuda kontrollida. Loodus on ettearvamatu ja me ei tea iial, mis juhtuda võib.
7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest. Tema kõige tähtsam teos oli „Summa Theologiae“. 8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech. Võttis vastu ristiusu. Pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus. 7. saj. alates valitsesid Frangi riigis majordoomused. Tema järeltulija (Pippini) Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas ratsaväge ja aadliseisust.
tema silmade, ausalt ja valetamata. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus ükskõik, mille kohta on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta. "Meister ja Margarita" näitab tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. See teeb romaanist oma kihilisuse ja sügavusega tingimusteta 20.nda sajandi tippude hulka kuuluva. Erinevused tavaromaanist: Ebareaalne,tinglik sündmustik,mudelsituatsioonid. Puudub ühtne järjepidav süzee,peatükke võib ümber paigutada. Kujutatakse teadvusjaalateadvusvoolu üksikasju,tuginedes hetkeseostele. Tähtis koht mälestustel ja assotsiatsioonidel.Ei lähtu meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest
(kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid ─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis selle mõistmiseks on läbi Hierokles'e identiteeti seletava ringmudeli abil, milles Hierokles kujutab üksikindiviide ringidena. Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik
Las jääda ükski mets... ,,Mets ühendab põlvkondi" (Metsanädala moto) Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike - metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast, millest enamik kuulub riigile. Kui loobuda maa põllumajanduslikust kasutamisest, teede ehitamisest ja maavarade kaevandamistest, kataks mets peaaegu kogu Eesti maismaa nii nagu see oli tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. "Mets ühendab põlvkondi" esimene põlvkond istutab, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Milline on metsade tähtsus? Mis kahjustab Eesti metsi kõige rohkem ning kuidas on võimalik neid kaitsta? Inimesele on metsa vaja. See on vajalik ja kasulik ka siis, kui seal midagi ei tehta või sinna üldse ei minda. Metsa nimetatakse ka roheliseks...
peetakse türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla. Liikumise levis üle kogu islamimaailma, kuigi kujunes eri maades erinevalt. Egiptuses arendas panislamismi edasi Muhammad Abdu, kes reformis õppekorda ning islami seadusandluse ja kohtukorralduse süsteemi. Abdu esitas mitu modernistlikku ideed: Koraani tõlgendus peab vastama ajajärgu nõuetele, inimmõistus on võimeline maailma ja selle seaduspärasusi tunnetama, Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi pole tark ignoreerida. 19. sajandil toimunud muudatustega islamimaade ühiskonnas toimus kultuuri arenemine, mis andis inimestele kindlasti palju rohkem vabadust ning teadmisi. 20. juuni. 2011
Valgustus- Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna „valgustus“. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa. Ajalooline romaan- romaani liik, kus sündmused toimuvad ajaloos ja on seotud ajalooliste isikute, sündmuste ja paikadega. Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J.Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri”, M.Waltari “Sinuhe”.
rahva seas aina levinumaks. Valgustusajastu nimi pärineb esseest "Mis on valgustus?", kus Immanuel Kant ütleb, et valgustus on inimkonna vabanemine autoriteetide eestkoste alt. Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga. Mida rohkem oli rahval võimalik haridust omandada, seda rohkem hakati analüüsima ning kahtlema kiriku tegevuses. Mida haritumaks inimene sai, seda rohkem uskus ta mõistusesse, seda kriitilisemalt ta asju analüüsis ning seda olulisem oli talle vabadus. Lõpuks hüljati ka autoriteedid ning traditsioonid.
Ja vist on isegi hilja! Minu seisukoht on see, et karavan liigub ikka edasi ja need vähesed mõtlevad inimesed- koerad-las "hauguvad". Hirm on suur, kui katastroof on ukse taga, aga kui me teda ise vaikselt aerosoolide, heitgaaside jmt. meelitame, ei karda me midagi. Kas pole mitte kerge öelda, et minu eluaja jooksul ei juhtu midagi hullu ning teised minusse ei puutu? Paljude jaoks kahjuks on. Tänapäeva maailma üheks väga problemaatiliseks valupunktiks on inimmõistus ja seda kogu oma unikaalsuses. Me keegi ei tea, milleks see võib ükskord muutuda. Usun, et paljud on oma elus kohanud inimesi, kelle kohta me lihtsalt mõtleme, et mis küll nende peas toimub? Kahjuks ei oska seda mitte keegi öelda ja kindlasti ka nemad mitte. Sellised inimesed on minu hinnangul aga väga ebastabiilsed ja kergesti mõjutatavad. Kahjuks kohtab selliseid "vaimseid erakuid" eriti rohkesti maakera ühes piirkonnas Aasias. Tihti
maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest
Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest. 2. Freudi teooria, et inimlik mõtlemine hõljub ebateadlikel ja alateadlikel jõududel, ihadel ja instinktidel. 3. Marksim ütles, et inimese eklukäsitlus sõltub tema sotsiaalsest kuuluvusest. Niisiis on inimmõtlemise struktuur sõltuv tema kohast sotsiaalses protsessis. 4. Historism väitis, et inimmõistus on ajalooliselt määratletud ja seetõttu muutlik. Seega viimne, absoluutne tõde on saavutamatu. Kõik need suunad valmistasid ette veendumust, et maailm ei ole ratsionaalne vaid kaootiline ja juhuslik. Niisiis ei sisalda maailm ise mitte mingisugust mõtet. On vaid üksikud situatsioonid, üha uued situatsioonid, milles me elame. Kui selles absurdses maailmas üldse otsida mõtet, siis tuleks seda otsida inimese loomingulise vabaduse valdkonnast.
huvitav rääkida, kuid tema positsioon ja rahva tahe ei lubanud seda, sest vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina ning ta oli liiga arg, et teisiti käituda. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7.Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, armastajatest mahajäänud, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, naiivsus, reetmine
hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17
Sellest tulenevalt rahastavad mitmed riigid varasemast rohkem inimnäo äratundmise tehnoloogia arendamist. Eesmärgiks on luua tehissüsteem, mis suudaks näo järgi inimest tuvastada või vähemalt leida otsitav teiste inimest hulgast. Neuroteadus on seotud tehisintellekti loomisega, kuna inimeste eristamis- ja tuvastamisvõime limiidid on ka tehnikale esialgseteks piiranguteks. Samuti on püütud neuronite tööd matkida masinasüsteemide visuaalses valdkonnas. Inimmõistus on aga suuresti veel mõistatus ja väga tihedalt ei suudeta bioloogiliste ja tehislike süsteemide vahel seoseid luua. Põhiprobleemiks on kujunenud tehisintellekti raskused inimnägude sarnasuste märkamises, kui nägu on erineva nurga all. Masin ei suuda näo väliseid omadusi seostada sama näoga, kui viimane on teise nurga alt pildistatud või filmitud. Lisaks segavad arvuti otsustusvõimet nägude erinev valgustatus, vananemismärgid ja näoilmed.
kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma on vastavuses ajalugu, kujutlusvõimega poeesia (kr poima `teos, üle, on kõikvõimas, tark ja hea, et ta väärib austust, saab tõestada
Absoluutsest ja relatiivsest Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab" Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas. Aga varsti ilmus neid, kes ei rahuldunud, et nende hinge ja vaimu ankruplatsiks oleks kõigeväeline. Neile ei olnud sellest küllalt. Nemad ihkasid veel kindlamat kui on jumal, see kõigeväeline. Nemad ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes. Nagu võiduhüüe kõlas lõpuks läbi maailma: ,,Mõtlen, seega olen." Mõte oli see, mis pidi olema kõige i...
SLAID 11 Comte leiab, et inimlik motlemine on labinud kolm staadiumi. Ta ütleb: "Iga meie tunnetuse haru labib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafuusilise voi abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." SLAID 12 1. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite - vaimude, hingede, jumalate jne - tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). SLAID 13 2. Metafuusiline seisund on vaid teoloogilise eri variant. Uleloomulike joudude
,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma van...
vaheolus ja reinkarnatsioonis, kuid mitte nii jäigalt kui idamaised usundid ja püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida. Kindlasti on veel teistsuguseid vaateid surmajärgse elu suhtes, kuid suuresti on need siis eelmainitute modifikatsioonid. Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid. 2) Mitmed juhtumiuuringud kinnitavad, et mõned inimesed mäletavad teiste inimeste
Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta. "Meister ja Margarita" näitab tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. See teeb romaanist oma kihilisuse ja sügavusega tingimusteta 20.nda sajandi tippude hulka kuuluva.
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet
avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas"
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1 Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise"
Zadigil olid omad võtted tõe väljaselgitamseks. Ta määrati ise valitsejaks, ning ta oli ideaalne valitseja, kuna suutis tegeliku õiguse ja tõe jälile jõuda. (nt kui Zadig selgitas välja lapsele sobivama isa. Ta valis selle, kes lapsele lubas õpetada omaelukogemusi ja õiglust.) ,,Candidate ehk optimism"(Voltaire) Candidate on arukas iseseisvalt mõtleb noormees, kes reisib koos kõiketeadjast õpetaja Panglossiga mööda maailma. Teose peamõte on : inimmõistus ja tegevus on suuteline looma ideaalset ühikonda. ,,Emile ehk kasvatusest" Käsitleb kasvatusmeetodeid ja probleeme. Kogu kasvatussüsteemi aluseks on loodus. Temas kõneleb loodus ise. Midagi ei tohi peale suruda. Parem ärgu õppigu midagi, kui et teeb seda ilma puhta huvita. · Kes oli Goethe? Too välja olulisemad tegevusvaldkonnad, loomingu näited. Goethe oli geenius, kes on saksa kirjanduse maailmakuulsaks teinud.
põimub. Platoni kujule annab seejuures värvingu kindel moraalne hoiak. Mis on hüve, mis õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Sokratese mõistuseteenimine muutus peaaegu et koomiliseks. Mingist keskmisest mõõdukusest talle ei piisanud, kui kõne all oli mõistuse argument ja seda toetav järeldus. Sokratese meetodi eeltingimus oli, et vestluskaaslased usaldavad end mõistuse kanda ja lasevad end juhtida põhjenduste loogikast. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne; selle põhiaksioomi võttis Platon üle Sokrateselt. Platon pooldab ka Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi keegi ei toimi tahtlikult vääralt. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. Kui niimoodi ühendada õpetus õigest elamisest teadmistega, on aru ja mõistuse tiivad valmis kandma ennenägematult kaugele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
