maailmasõjas. Staf Rebane üks kahest välismaalasest, kes SSi koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üldse kõrgeimaks sõjaliseks autasuks, mida ühele eestlasele kunagi omistatud. Autasud · Ritterkreutz des Eisernen Kreutzes mit Eichenlaub (Raudristi Rüütlirist tammelehtedega) · Ritterkreutz des Eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) · Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) · Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) · InfanterieSturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) · Medaille «Winterschlach im Osten 1941/42» («Talvelahingud idas 1941/42» ehk Idamedal) · Aizsargsi (Läti Kaitseliit) Teeneterist · Kaitseliidu II klassi Valgerist Auastmed · Nooremleitnant (1929)
kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid , Otto Wilhelm Masin-gu toimetamisel lühemat aega ilmunud Maarahwa Näddala Leht'i ning Friedrich Reinhold Kreutz-waldi ajakirja Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on väljaandmist. Eestikeelse kirjasõna levik soo-dustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj teisel poolel, mille ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka 19. saj luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema
Vastasele ei andnud rahu Hermanni kindluse torn.Aprilli lõpust korraldas ta iga päev umbes tunniajalise kahuritule üksikust,eriti raskest torust.Ülirasked mürtsud jätsid Hermanni kindluse müüridele sügavad armid,torn aga püsis kogu maikuu nagu kiuste.Siis ühel juunikuu päeval tuli mürsk,mis abas ja lammutas vormituks kivipuruks poole torni. Autasud Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) 1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) 1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) Auastmed Portupei-aspirant - 21.07.1934 Lipnik - 05.10.1936 Nooremleitnant - 24.02.1938 Oberleutnant - 09.08.1942 Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942 SS-Sturmbannführer - 30.01.1944 SS-Obersturmbannführer - 1.08
Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane. Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu kogukonna toimimise protsessile. 1. Teaduslik 2. Rahvameditsiin 3. Kristlik kontekst Haiguse kirjeldamisel..
Mõlemas oli poliitiline juht Jumalast üle. Rahvas läks kaasa, diktatuur. Margarita ja Matteus tunnistasid teise erilisust, olid valmis teenima, abistama. Jesua ja meister mõlemad reedeti. 2. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming, eesti rahvuseepose kujunemine Kreutzwald (1803-1882) Sündis virumaal kingsepa pojana (lihtsat päritolu). 1815 sai tema isa mõisnikult vabakirja (varem kui teised). Pärast vabakirja said perekonnanimeks Ristimetsa (Kreutz+wald). Tema haridustee kulges raskustega. Paistis silma hoolikusega. Õpingud jäid rahanappuse tõttu pooleli. Hiljem avaldas võimalus saada koolitust, et saada seminari õpetajaks, et temast saaks vaimulik. Tal polnud vaimuliku haridusega midagi peale hakata, läks Peterburi arstiks õppima, kuid raha vähe, Tartusse tagasi. Kogus rahvaluulet, rändas mööda Eestit ringi. Ülikooli ajal süvenes huvi kirjanduse vastu
annaabi.ee 
