on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle
vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob kirjandusse langenud naisete teema. Prostituudid on märksa eetilisemad ja patriootilisemad kui need ausad kodanlased
Mõned käsitlevad viltuläinud eluteed (,,Kaelakee"). Talupojanovellid: 1) toovad esile parema poole, hea suhtumise; 2) Tsehhoviga sarnane: talupojad käituvad nagu metslased, matsid. Kujutas väikest inimest, aga tunneb neile sügavalt kaasa. Väikesed inimesed on eneseväärikad, on oma lemmiktegelase tüüpe, nt prostituudid, kes on lihtsad, tavalised naised. Tihti esinevad tegelased ajaloosündmuste keskel, nt Preisi sõjas ("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr-Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane
Esindajad:
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutab kaheselt: samastab ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Poe Edgar Allan Poe, 1809-1849, USA. Sündis näitlejate peres. Vanemad surid väga noorelt. Edgari lapsendas rikas tubakakaupmees. Lapsepõlve veetis ta Inglismaal, hiljem tuli USAsse tagasi. Varaseim kiindumus oli 12-aastaselt. 16-aastaselt kihlus salaja, aga suhe lõhuti. Saadeti ülikooli. Kaardimängus kaotas $2000. Tahtis minna Kreekasse, selleks pidi raha sõidu jaoks koguma. Seda proovis teha kirjutamise abil. · Luulekogu "Tamerlane and other poems".
Maupassant osales Saksa-Prantsuse sõjas (1870–1871), pärast sõja lõppu lahkus Normandiast ja asus Pariisi, kus töötas ametnikuna Mereministeeriumis. Tema peamine meelelahutus ja puhkus oli sõudmine Seine'il, mida tegi pühapäeviti ja riigipühade ajal. 1878 viidi ta üle avaliku halduse ministeeriumi. Sel ajal hakkas ta kaastööd tegema paljudele Pariisis ilmuvatele juhtivatele ajalehtedele. Samuti hakkas ta vabal ajal novelle kirjutama. 1880 avaldas Maupassant oma esimese novelli "Rasvarull". Seda saatis silmapilkselt tohutu menu. Flaubert nimetas seda meistriteoseks, mis jääb kestma. Sellele järgnesid teised lühijutud: "Kaks sõpra", "Ema Savage" ja "Preili Fifi". Tema loomeperiood ei olnud väga pikk, kestes 11 aastat, aga Maupassant oli viljakas kirjanik ja praktilise meelega ning sai rikkaks. Ühiskonna suhtes tundis Maupassant loomulikku vastumeelsust. Ta eelistas eraldiolemist, üksindust ja mõtisklemist.
ülim usklikkus ja kombetalitus. Heideti välja. Pärast kolledži lõppu algab Preisi-Prantsuse sõda kust võtab osa. Maupassanti pere laostub, mees kogeb sõja õudusi. Peab minema tööle. Haridusministeeriumis. On sõudesportlane. Läheneb kirjanduslikele ringkondadele. Maupassand on hästi täpne. Oskas luua õhkkonna, kirjeldas vähemate sõnadega. 1880 „Medani õhtud“ Zola juures käisid noored poeedid. Sinna läksid nende erinevad novellid. Maupassanti „Rasvarull“ kujutab prostituuti uues valguses. Võib olla kõlbelisemgi kui teised. Kirjutab 16 novellikogu, 6 romaani, 3 kogu reisikirju. Mees läheb moodi. Ilus, hea päritoluga. Loomuselt introvert. Kutsuti igale poole, vaikis rohkem. Levisid jutud, et on arrogantne. Tegelikult oli uje. Ei lubanud levitada oma pilte. Ostab endale jahi ja paneb sellele nimeks Bel-Ami (Ilus sõber). Külastab maid, reisikirjad. Arvas, etPrantsusmaal peaks olema monarhia, valitsejaiks kunstnikud, kirjanikud, muusikud
Viimased paar aastat veetis hullumajas, kus ta ka suri. Enne surma jäi täitsa pimedaks. Ise ütles: "Tulin kirjandusse nagu meteoor ja lahkun nagu välk". Looming. Kirjutas novelle, mõnes mõttes sarnaneb Tsehhoviga. Kujutas väikest inimest, aga tunneb neile sügavalt kaasa. Väikesed inimesed on eneseväärikad, on oma lemmiktegelase tüüpe, nt prostituudid, kes on tglt lihtsad, tavalised naised. Tihti esinevad tegelased ajaloosündmuste keskel, nt Preisi sõjas ("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke tlpi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda
vara. Naine = objekt. See tuleb välja kas või reklaamides, kus naise abil saab kõike müüa. Naine on alati passiivne, mees aktiivne (yin ja yang). Naine aheldatud selle ettekujutuse külge ning talle tehtud takistusi, et saaks esiplaanile tõusta ja end tõestada. Müüt naise kohta see, et naine kodune, ei tegutse avalikult ega kultuuris tegutseb pereelus ennastohverdava emana või armuelus abikaasa või hoorana, näiteks Maupessanti novell ,,Rasvarull.'' Naise roll ongi olla kui teine (nii mehe kui lapse suhtes), naine kui objekt, kuulaja, on tagaplaanil jne. Beauvoir ütleb, et müüdid on naiste kohta ajaloos muutunud isetäituvateks ennustusteks. Naisi kasvatatakse neid nende müütide vaimud koduperenaisteks tekib see, et ongi naisele loomupärane omadus. Müüdid seovad meid ja suunavad meie mõtlemist, kuid tegelikult peaks inimese põhiolemus olema VABADUS ka naise kui inimese omaduseks peab olema vabadus.
Viimased paar aastat veetis hullumajas, kus ta ka suri. Enne surma jäi täitsa pimedaks. Ise ütles: "Tulin kirjandusse nagu meteoor ja lahkun nagu välk". Looming. Kirjutas novelle, mõnes mõttes sarnaneb Tsehhoviga. Kujutas väikest inimest, aga tunneb neile sügavalt kaasa. Väikesed inimesed on eneseväärikad, on oma lemmiktegelase tüüpe, nt prostituudid, kes on tglt lihtsad, tavalised naised. Tihti esinevad tegelased ajaloosündmuste keskel, nt Preisi sõjas ("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr-Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke tlp-i, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga tglt
annaabi.ee 
