Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud:
TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI ,,KEISRI HULL" KOHTA I. TEGELASE ANALÜÜS TIMO 1. Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.) 2. Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses
Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit
a Teose kirjutusstiil: pävikuvorm Tegelased: Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836) .. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu, kummaline, humaanne ja eesmärgiline ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et saavutada mis vaja. Samuti uskus ta et kõik inimesed on võrdsed, olenemata positsioonist ühiskonnas
Miks on T. von Bocki enesetapp võimalik ja isegi mõistetav? Teose ,,Keisri hull" lõpus toimus peategelase, kellest päeviku autor kirjutab, müstiline surm. Õnnetuspaik aga jätab vastakaid arvamusi, kas von Bock sooritas enesetapu või oli tegu mõrvaga. Timo käest leiti kuulidega laetud püstol kuid haavad mehe näos olid lastud haavlitega laetud relvast, mis rippus toa seinal. Üsnagi tõenäoline võib olla see, et Timo tappis vana keisri spioon Laming, kellega tal polnud head suhted. Paraku aga ei saa välistada võimalust, et von Bock sooritas enesetapu peale kõike, mis tema elus oli toimunud. Olles keisrile edastatud kirja tõttu 9 aastat vanglas, määrati seal Timole diagnoos, et tegu on hulluga. Timo astus paljudest reeglitest vangis olles üle ning ka ta varajasemad teod, näiteks keisrile kirja saatmine, olid tõestuseks, et Timo tervis pole vaimselt korras. Paraku on aga vaimselt haiget
tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda, mida oluliseks üles tähendada peab. Timo kirjutas keisrile kirja, mille eest keiser ta hulluks kuulutas ja kaheksaks aastaks vangi pani, kuni Timo taas hulluks kuulutati ja selle tõttu, järgmise keisri valitsemisajal, vangist koju lubati. Jakobi jutuajamistest Timoga selgub tema vanglasoleku ja vanglasse mineku lugu ja keisrile saadetud kirja sisu, mis Jakobit sügavalt sokeerib. Selle kirjaga kirjutab Bock ennast ju tegelikult surnuks, ehitab omaenese kätega võllapuu ja tõmbab silmuse üles. Sest see kiri
Jaan Krossi teoses ,,Keisri hull'' oli mitmeid tegelasi ning neil kõigil üsna erinevad elukäsitused. Inimesed erinevatest seisustest, oma murede ja hoiakutega. Suured erinevused leidsid aset just aadlite ja talurahva vahel aga erinevusi võis tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid? Timo oli Võisiku mõisnik, elukutselt ohvitser ning kuulus Aleksander I õukonda. Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse. Selle nimel saatis ta keisrile
Eesmärkide poole püüdlemine Kogu inimkond püüdleb millegi kauge ja kättesaamatu poole, kuritarvitades selleks nii oma võimu kui ka jultumust tõde väänata enesele meelepäraselt. Kuhu jõuab säärane ühiskond? (Sissejuhatus peaks konkreetse probleemi püstitama, mida järgnevas tekstis arutatakse) Jaan Krossi raamatus ,,Keisri hull" võtab Timo ette julgustüki ja saadab keisrile kirja, milles kristiseerib ühiskonnakorraldust impeeriumis. Timo ei ole rumal ega hull, ta on tark, eluga rinda pistnud ja otsusekindel mees, kes ei näe kõike ainult omaenese mätta otsast. Timol oli julgust ja tahtmist läbi viia otsuseid, mis tol hetkel kõrvaltvaatajale hullumeelsed võisid tunduda, kuid sisimas paljud seda ootasid. Ja nagu igas muinasjutuski juhtub- leidub keegi kuri, kes otsutab kõik head plaanid nurjata(raamatus on selleks tegelaseks keiser). On ka inimesi, kellel on ühiskonnast erinev
Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit
talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte)
Timotheusile räägitakse, et Eeva on teda petnud. Neid üritati lahku ajada, kuna keegi polnud rahul, et nii kõrge inimene abiellub nõnda vaese tüdrukuga. - Peale õpinguid Timotheus (erruläinud kolonelleitnant) ja Eeva abiellusidki. Asusid elama Võisikule, Jakob läks nendega kaasa. Autor kirjutab Timotheusi nime kui Timo ja Eeva nime ikka Eeva, kuigi viimane vahetas nime enne abiellumist Katharinaks, kuna nad abiellusid Venemaal, õigeusu kommete kohaselt, ning see oli selleks vajalik. - Jakob tundis, et hakkab õest võõranduma. - Peale seda jäi Eeva rasedaks. Peale seda arenesid ajasd omasoodu.
Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas
Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest
"Keisri hull" - Jaan Kross Millal? 1827-1859 Kus? Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas (Põltsamaal) Kes? Timoga heades suhetes: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103)
mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mõttemaailmast saab lisaks aimu ka tema käsikirjade kaudu. Timo välimust kirjeldab Jakob võrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t üheksa aastat varem) ja pärast vabanemist. Enne vahistamist (aastal 1818) oli Timo "hiilgava välimusega sale noor mees, märksa noorem kui tema [Jakob A.K.] sel ajal kolmkümmend aastat".37 Timol on olnud põdrakarva juuksed (lk 36), kuid pärast vabanemist (aastal 1827) on ta hallikirjute juuste
2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi
2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi
saatuslikuks saada. Timotheus von Bock saadeti vangilaagrisse avalikkusele põhjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli
Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi
,,Keisri hull" J. Kross Kokkuvõte Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi
Teose tegevusaeg mõjutas minu meelest väga palju tegelasti. Näiteks oli väga suur austus Vene keisri Alakrander I vastu. Kirjalikes pöördumistes, mis talle tehti, on hästi näha, kuidas teda austati. Kirja alguses rõhutati keisri positsiooni, tema head valitsemist ning lahkust. Samuti mõjutas tegevusaeg inimeste arvamust teiste kohta. Näiteks ei peetud seda heaks, kui vasem tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal
Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema oli üksneist, kes organiseeris ka Timo ja tema perekonna põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane, kes oli pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda
juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi
neid teha. Külanaistega sai Eeva ka hästi läbi, kuulas nende hädasid ja viskas ka nende seltsis nalja. Oma vanemaid kutsus Eeva ka mitmel korral parema elu peale nendega Võisikule elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas. Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo, võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kirikus. Kuid siiski sulatas Eeva üsna pea aadlike südamed ning tema ruumi sisenemisel tõusid mehed ruttu toolidelt püsti ning nende sigarid lendasid akendest välja. Uued ignoreerimise lained tabasid Eevat, aga siis kui Timo vangi viidi ning ka peale kaheksat aastat kui Timo välja sai.
Kirjelda Jakobi ja Eeva suhteid. Raamatu alguses ütleb Jakob, et ta ei armasta oma õde kuna too on liiga valmis tundmatute asjade merre kargama. Ja seetõttu ei olnud nad eriti lähedased. Jakob siiski mingil määral usaldas Eevat ja vastupid, ning kui nad hakkasid koos põgenemist plaanima, siis Eeva ja Jakob said omavahel lähedasemaks. Millised olid tol ajal eluolud ja põhimõtted? Kirjelda ja põhjenda. Milline oli Jüri saatus? Jakob ütles oma viimases sissekandes et jätab Timo surma asjaolude välja uurimise Jürile. Jakob ei uskunud et Timo ennast ise ära tappis, aga ta ei suutnud seda tõestada ja siis ta otsustas selle töö Bockide pojale jätta. Miks on raamatu pealkiri selline? Kas Timo oli hull? Raamatu pealkiri oli selline seepärast et kaks keisrit olid Timo hullust tunnistanud, kuid minu arust Timo ei olnud hull. Tema maailmavaade oli lihtsalt teistest erinev, sest ta oli näinud maailma rohkem kui teised ja ta arvas teadvat mis on parem
Ei. Liiga valmis oli tema tundmata asjade meresse kargama, niipea kui see mõisnikust poiss teda viipas. Liiga ebaloomulikkude olukordade sisse on tema hüpanud ja tirinud ka minu sinna kaasa. Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada... Ja mina teda... vististi ka." Kuigi Jakob ütles selgelt välja, et ta Eevat ei armasta, hoidis ta ikka ennast Eeva ja Timo lähedusse kõik need aastad. Ta hoolis ja usaldas oma õde vaatamata kõigele. Ta isegi oli valmis aitama neil koos pojaga põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli küll keisri tuttav ja üks parimaid sõpru, kuid Aleksander taipas, et manifest ohustab tema võimu
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli küll keisri tuttav ja üks parimaid sõpru, kuid Aleksander taipas, et manifest ohustab tema võimu
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub
1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru. Elsy Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja
reformimeelsusele, ei astunud ta vajalikke samme, et muudatusi täies mahus rakendada. Selle asemel laskis ta von Bocki saata vangi, kuid samas ei saanud ta avaldada vangistuse põhjust. Kui rahvas oleks sellest kuulnud, toonuks see kindlasti kaasa rahutuid hingi, kes nõudnuks konstitutsiooni elluviimist. Keiser oli löödud Timotheusi kavatsusest ning olgugi, et ta ei tahtnud Timot vangi saata, pidi ta seda tegema. Timo peret aga ei jäetud hoolitsuseta ja tsaar kindlustas selle, et Timo naine(kes oli Jakob Mätliku õde) ja laps saaksid elada edasi Võisikul, küll mitte mõisas, vaid valitseja majas. Asi seegi. Samuti tahtis ta Timo meeleolu leevendada, saates talle vangikongi klaveri. Kui Aleksander I suri ja võimule sai Nikolai I, siis vabastati Timotheus vangistusest ettekäändel, et Timo on nõdrameelne. Tegelikkuses oli ta aga suutnud säilitada selge mõistuse ning pärast koju saabumist jätkas ta oma tööd
hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei oleks kõrgklass midagi võitnud, sest
Tallinna Ülemiste keskuse Rimis töötas suur kollektiiv töölisi, kes olid oma töö ning palgaga väga rahul. Klienditeenindajaid ning laotöölisi oli kokku 16 ning kõigil oli tunnipõhine palk. Kõik töötajad olid rahul oma tööga ning nad olid motiveeritud tegema seda mida nende töökohustused käskisid. Kõik töötajad näitasid koostöö võimet ning tänu sellele toimis meeskonnatöö mille tulemusena olid väga head töö tulemused. Timo töötas antud supermarketi osakonna juhatajana juba 6 aastat ning tema tegevusvaldkonda kuulus töötajate organiseerimine töökohtadele, töölepingute tegemine ning klientide heaolu kontrollime. Selle aja vältel kui Timo töötas supermarketi osakonna juhatajana oli klientide rahulolu väga hea ning töö sujus väga korrektselt. Kuna Timo-l oli mõtted töökoha vahetamisest, siis otsiti talle asendajat ning asjendaja valitakse töötajate seast.
See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda võib nimetada ka mingil määral kompromissiks - iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga. Timo jaoks oli tegemist kompromissiga, kuna ühelt poolt oli talle vajalik olla nael keisririigis, teisalt oli see talle, kui inimesele, ebamugav, sest tema pere pidi selle kaudu kannatama. Ta perele oleks olnud parem alustada uut elu uues riigis. Igaühel meil on oma lahing. Minu lahing on Timo lahingu kõrval küll väike, aga see on olemas. Oma lahinguks pean ma eelkõige võitlust iseendaga. Kas või seda, et ma pean igal
Timol valutab süda kogu maailmas toimuva pärast. Kross on kasutanud palju ajaloolisi fakte ja sidunud need 19. sajandi esimese poole eluoluga. Timo abiellus Eevaga, mida peeti sellel ajal tabuks, et kõrgemast soost isik seob ennast lihtsa talutüdrukuga. Bock oli nö oma ajast ees, teda ei huvitanud, millist päritolu on tulevane abikaasa. Samuti lasi ta koolitada oma naist enne ühe katuse alla elama asumist. Vaevalt, et seda kusagil mujal Eestimaal juhtus. Timo vastuolu peegeldab ka selles, et ta on üdini aus ja väljendab ennast nii, nagu tegelikult mõtleb. Sakslane teadis, et saadetud kirjast keisrile midagi head ei tule, kuid tema mentaliteet ja suhtumine ei lubanud seda saatmata jätta. Tol ajal kui ka tänapäeval hoiavad inimesed oma tunded ja arvamused enda teada, kuna kardavad, et see võiks rikkuda nende karjääri või koguni terve elu. Timo oli aus. Ta rääkis seda, mida tegelikult asjast arvas, isegi, kui sellel olid halvad tagajärjed
Mõtteid aususest J.Krossi ,,Keisri hullu" lugemise järel Jaan Krossi ,,keisri hullus" oli probleemiks ausus. Parim näide sellest oli romaanis timo manifest ning probleemid, mida tõstatas, ja selle tagajärjed. See manifest näitab, milliseid valitsusvorme maailmas olemas on olnud. Kui timo teenis veel Keisrit, andis ta vande, et räägib alati tõtt. See manifest oli selle vande tõestus. Timo kritiseeris nii Keisrit kui ka temale alluvaid ja juhtimisvormi. Timo oli teadlik, et kui ta selle kirjutab, siis karistused võivad tulla. See ei omanud Bockile tähtsust kuna ta pidi endale ausaks jääma ja kirjutama, mida ta tundis ja arvas. Peale selle lugemist tuli mulle pähe 20. Sajandi Hiina, kuna meil oli see parasjagu ajaloo teemaks. Mao Zedong oli Hiina juht alates 1935. aastast ja valitsusvorm oli tol ajal Diktatuur. Kui ta alguses sai juhiks, andis ta rahvale teada, et nad võivad avalikult kritiseerida teda ja valitsust
võidusõidud esimesel autol, milleks oli Renault 5.aastal 1995 osales ta esimest korda noorte rallisõitjate võistluse üleriigilises finaalis. 1998. aastal sai temast Citroeni sõitja. Timo Mäkinen Soomlaste esimene laine rallimaailma tippu sai teoks 1960ndate algul ja kuigi päris esimesteks kuulsusteks olid Rauno Aaltonen ja Pauli Toivonen, siis tuntuimaks tolle ajajärgu sõitjaks kerkis Timo Mäkinen. Väike ja vilgas Mini Cooper, mille roolis oli Timo Mäkinen lausa virtuoos, sai soomlase võistlusautoks 1962. aastal ja kaks aastat hiljem kutsuti ta juba BMC tehasesõitjaks. Pärast 1965.aasta Monte Carlo ralli võitu paisus tema kuulsus aga sedavõrd, et kutseid reklaamüritustele hakkas saabuma isegi USAst
avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes
Timotheus von Bock saadeti vangilaagrisse avalikkusele põhjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli
holdeni jaoks oli pere tähtis nong noorest õpetajast muutus teose lõpus arvamus · jaan krossi teoses keisri hull võib rääkida eeva ehk katariina von bocki suhetest teistega ning kuidas temaga käitutakse. eeva oli talupidamisest tulnud ja saanud mõisaprouaks, teistele aadlikele tekitas ta kõneainet ning temasse suhtuti eelarvamusega. kui tuli välja, et kõvasti töötanud naine on palju väärtuslikum. timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus
Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad kaltsud põlema ja Kerli sai vingumürgituse ja ta viidi Tallinnasse haiglasse. Lõpuks mitme nädala pärast otsustas Ann koju minna, viis Villem ta oma koju ja Ann leidis sealt oma ema ja sai teada, et ema oli terve aeg seal tal silmapeal hoidnud. Ann sai aru, et
kaasnevatest eelistest ning abiellus hoopis madalamast teisusest tüdrukuga. Tema jaoks oli eesmärkide püstitamine väga oluline ning veel olulisem neist kinni pidamine, nende saavutamine. Ta kuulutati küll hulluks, aga nii mõnelgi korral jäi mulje, et tema on selles seltskonnas ning ühiskonnas kõige tervema mõistusega. Tema lood tundusid küll ebaloomulikud ja väheusutavad, kuid neid ei saanud kuidagi ka ümber lükata. Minu meelest Timotheus hull olla ei pruukinud. Timo soovis näidata, et aadlikud ja lihtrahvas on võrdsed. Arvatakse, et see tegelane on päriselt ka elanud. Jakob Mättik oli talupoeg, keda koos õega koolitati. Hinges jäi aga ta alati talupojaks, hoolimata sellest, et teda kui aadlikku peaaegu tunnistati. Ta tunneb enda alati kui kõrvaltvaataja ning ei sekku eriti, ta on pigem kinnine tegelaskuju. Eeva oli Jakobi õde. Ka tema nagu juba eemal mainitud saab hariduse ning teda tunnistatakse kui aadlikku, kuigi selleks kulub aega
detsembril, mis oli ühtlasi ka esimene advent, Paide kirikus Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste jõulukontserti. See on muutunud juba traditsiooniks, et Paide Ühisgümnaasiumi õpilased esinevad igal esimesel advendil Paide kirikus linnarahvale. Sellega tuuakse, vähemalt minu arust, Paide elanike südameisse jõulutunnet ning see on igati armas ettevõtmine Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt. Esinesid põhiliselt koorid. Mudilas-, laste- ja segakoor. Oli ka kaks ansamblit ning Timo Mäeots esines orelil. Kuna ma olin üks esinejatest, siis mul oli eriti huvitav seda kontseti vaadata, sest ma teadsin mismoodi need esitatud palad peavad välja tulema. Esitati üheksa erinevat lugu. Kõige meeldejäävamad ja paremad olid minuarust orelil mängitud lugu J.S.Bach ,,Toccata D moll", mis oli esitatud Timo Mäeotsa poolt. Timo on üks ütlemata andekas noormees. Ta oskab mängida väga paljusid erinevaid pille ning seda väga väga hästi. Selle looga algas see
Robert Jordan on 20. eluaastates kogenud mineerija. 3) Probleemid 4) Tsitaadid 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Keisri hull" J. Kross 1) Kus ja millal? Liivimaal, 19. sajandil. 2) Peategelase iseloomustus Polkovnik Timotheus von Bock on päritolult sakslane ning keisri sõber. Timo on viisakas: ei tee seisustel vahet, vaid suhtleb kõigiga kui võrdsetega. Ärritub, kui keegi, nagu keiser, tema meelest valesti käitub. Võitleb oma põhimõtete eest, millele jääb neile lõpuni truuks. 3) Probleemid · Timo rahulolematus eesti talupoegade ja mõisnike vahelise suhtega · Liigne otsekohesus ja julgus toovad kaasa palju halba 4) Tsitaadid
eluaastates kogenud mineerija. 3) Probleemid 4) Tsitaadid 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Keisri hull" J. Kross 1) Kus ja millal? Liivimaal, 19. sajandil. 2) Peategelase iseloomustus Polkovnik Timotheus von Bock on päritolult sakslane ning keisri sõber. Timo on viisakas: ei tee seisustel vahet, vaid suhtleb kõigiga kui võrdsetega. Ärritub, kui keegi, nagu keiser, tema meelest valesti käitub. Võitleb oma põhimõtete eest, millele jääb neile lõpuni truuks. 3) Probleemid Timo rahulolematus eesti talupoegade ja mõisnike vahelise suhtega Liigne otsekohesus ja julgus toovad kaasa palju halba 4) Tsitaadid
nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 2 16.05.2005 Teine Vennike 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA TÕENE AUDI A6 2005 3,7 diisel 234DES VÄÄR ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT TÕENE VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE TÕENE Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16
13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41
tervise kaitse ohtlike ainete mõju eest. Lahendada tuleb ka üksiktarbijate varustamine tervisele ohutu joogiveega. (Mati Salu; Madis Metsur) 9 Kasutatud kirjandus ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002 , Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V http://eu-youth.net/projects/ee/ecology/artiklid/pinnas1.htm Timo Uustal, 2002-2003 ,,Pinnas ja jääkreostus" http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.htm Mati Salu; Madis Metsur ,,Jääkreostus" http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=85&page=30&action=article& Kaire Korpe, 2003 ,,Jääkreostuskollete likvideerimine nõuab rohkem riigi tähelepanu" 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
