Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodud
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
· 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust
kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust. Väga paljud kirjanikud põgenesid näiteks Rootsi. Välismaal jätkati oma loomingut ja väljaspool Eestit oli neil suurem sõnavabadus. Eestis seevastu oli väga range tsensuur ja ei olnud võimalik enda loomingut avaldada selliselt, nagu see loodud oli. Enamuste pagulaskirjanike looming oli Eesti NSVs isegi keelatud. 1960. aastatel said kirjanikud natukene suurema vabaduse ja luules ilmus välja nn kassetipõlvkond. Täieliku vabaduse said kirjanikud alles Eesti taasiseseisvumisel. Üheks okupatsiooni tulemuseks saab pidada rikast pagulaskirjandust, kus kirjanikud avaldasid igatsust kodumaa ja vabaduse järgi. Inspiratsiooni kirjanikel jätkus.
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luul...
pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad, luuletati palju kõigest ilusast ja maistest rõõmudest. Kuuekümnendatel toimus ühiskonna vabanemine tsensuurist, mis tõi kaasa uue põlvkonna luuletajaid- Kassetipõlvkond, tänu millele toimus suur vormiuuenduse. Sulaajastu muutused tõid peamiselt positiivset kultuuriellu, hakkas ilmuma uusi ajakirju. Tänu elu paranemisele said ka luuletajad inspiratsiooni kõigest ilusast, mis nad enda ümber leidsid, mistõttu kutsutase seda kümnendit ka pingelõdvenduse kümnendiks.
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi. Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma parimale sõbrale, Veikole. Ta on väga tundeline inimene ning arvatavasti oskaks ta mulle näpunäiteid anda, kuidas peaksin oma luuletusi muutma. Kui kunagi tekiks mõte kirjutada luuletusi kellegagi koos nagu seda tegi kassetipõlvkond, valiksin oma kaasautoriteks inimesed, kes erinevad üldjuhul väga suurel määral minust, sest muidu oleksid luuletused ühenäolised. Aga samas ei tohiks need inimesed väga erinevad olla, sest siis ei laabuks koostöö ja meie ühine luulekogumik jääks välja andmata. Olen kunagi lapsena mõelnud kirjanikuametile, sest tundus põnev ette kujutleda situatsiooni, kus oleksin kirjanikuhärra ja annaksin välja oma raamatu. Mäletan, et teose pealkirjaks oleksin pannud ,, Rannakoondis ,, ja
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF?
1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast"
Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Kirjandust pidi lugema niiöelda ridade vahelt, käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis (MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE: Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970
Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule
aastast ilmuma hakanud, valdavalt tõlkekirjandusele orienteeritud ""Loomingu" Raamatukogu". Oli maailma taasavastamise aeg, mida sümboliseerisid Kersti Merilaasi luuletus kevadisse koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne maailmaavastaja Paul-Eerik Rummo, ida usundeist ja loodusest inspiratsiooni saanud Jaan Kaplinski, rahvalik ja laulupärane, eelkõige aga isamaalik Hando Runnel, loodusluulega alustanud ja hilisem urbaniseerunud maastike kujutaja Viivi Luik, end kandilise maapoisina esitlenud Mats Traat ja I
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate ühiskonnakihtide vahel. Ühiskonnaliikmete liikumist ühest ühiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: horisontaalne – ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. Vertikaalne – keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 2) Kultuurisaavutused Eesti NSV-s 1960-1991. (14.tabel) (vali teater, film, kirjandus ja räägi sellest) Kirjandus - Kassetipõlvkond, 1960 a alguseks saadi sõjajärgseid traditsioone jätkata, 1970 - Tammsaare ekraliseeriti või maitea mis sõna see oli. Olümpiamängud - purjeregatt, hakati ehitama kultuuriobjekte, projekteeriti Eesti Rahva Raamatukogu. Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine ning kassihiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula" võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust; luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18- aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormasov). 1970
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
