KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine,
keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne.
väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala vanem. Oli madisepäeva lahingus Eesti vägede koondamise juht (ma ei tea kas see on õige)
Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad
ja krooniti Inglismaa kuningaks Aquino Thomas Teoloog, pühak Püha Benedictus Kloostri rajanud munk Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja Bartolomeu Diaz Jõudis Hea Lootuse neemeni Cristoph Columbus Ameerika avastaja MÕISTED
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19. Kodusõda 20. Koidula
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula;
KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta
Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa!
Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. 1
1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879. Elatusalad Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri.
aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6) Islami usu rajaja Muhamed; 7) moslemite jumal Allah; 8) Siiidid moodustavad suniitide järel islami suuruselt teise suuna; 9) medresed Araabia kõrgkoolid; 10) dzihaad islami usukohustus; 11) 622 pKr moslemite ajaarvamise algus; 12) Bütsantsi lõpp 1453; 13) sunna ja sariaat koraani täiendavad raamatud.
10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27
kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527-
allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ballett stend nonsenss bluffima defitsiit marssal karbonaad komfort brosüür almanahh arreteerima büdzett siluett keefir/kefiir mõttetu paharet mehaanik huligaan ülestikku oktav/oktaav personal misjonär pensionär pensionär missioon leegionär simultaan puns sümptoom/sümptom musketär beez pansion vitamiin pedagoog peagu/peaaegu inventuur pansionaat konstateerima ovatsioon kvartett honorar sepsis annulleerima oranz brosüür professor peatselt
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
Nelson Mandela Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Ta oli rahvuselt koosa. Mandela oli oma peres esimene koolis käija. Seitsme aastaselt läks ta Misjonikooli, kus õpetas valge misjonär. Kuna valgetel oli Aafrika nimesid raske hääldada, siis pani õpetaja talle Rolihlahla asemele nimeks Nelson Madela. Tema isa suri, kui ta oli üheksa aastane. Arvan, et haridusel oli tema elus tähtis roll, sest hea poliitik vähese haridusega on harv nähtus. Suurimasse Lõuna-Aafrika linna, Johannesburgi, elama asudes puutus ta kokku rassismiga. 1942. aastal soovis ta parandada tumedanahaliste elujärge ning ta astus neegrite
Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krisnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aasram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid. asutaja Joseph Smith. Ingel Moroni ilmutus
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
doping, draama, duett, garantii, gonglilöök; peatne - peatselt, ärksad, erksad, tõrksad, hõlpsad; abstraktne, kärbsed, kodakondsus, anekdoot, röntgen; leibki, laudki, jalgki, korkki, suppki, kottki, kasski, krahhki, ´seffki, tu`s`ski; mahlgi, lehmgi, pahngi, kõhrgi, kohvgi; hajameelne, halastamatu, herilane, hubane, hulgub - ulgumeri; sahariin - Sahhalin, psüühiline - psühholoogia, arahhiis, alamanahhid, mehhanism; materjal - materiaalne, misjonär - missioon, portsjon - proportsionaalne; müüja tahtis müüa; käija soovis käia; postiviijal tuli ka pension ära viia; baleriin - ballett, annulleerima, paralleelne, grammofon, ümmargune, korrektne, terrass, varrukas; kannatlikus ootamises - tema kannatlikkus üllatas; hospidal, kandidaat, arhitekt, atentaat; kabinet, kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, taburet; konstateeris konstantset suurust, potentsiaalne kontseptsioon; siinne, monotoonne, suveräänne,
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø
· 1977.a kolis naise ja kolme lapsega Brasiiliasse (kui oli saanud SIL'is neli kuud dzunglitreeningut ja kolm semestrit igasugust lingvistilist stuffi); seal õppisid aasta portugali keelt ning siis kolisid elama Amazonase madalikus oleva Maici jõe suudmesse. · D.Everetti raamat ,,Don's sleep, there are snakes": Daniel läks piraha hõimu juurde kui misjonär. Selleks, et neid uurida tuli tal nendega palju aega koos veeta. 1980 veetis ta koos perega pirahade juures peaaegu terve aasta. Daniel leidis, et tegu on äärmiselt leidlike inimestega, kes saavad väga vähesega dzunglis hakkama. Ta töötas koos nendega ning nad said sõpradeks. Kuid samal ajal pidas Daniel meeles, et tema töö pirahade juures on tõlkida piibel nende keelde ning neile oma usku tutvustada
A.Tsehhov: arst; elas kaua Jaltas; novellist ja näitekirjanik; (näided ,,kajakas") F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E.Hemingway: ajakirjanik; I ms raskelt haavata; rändas palju; loomingut iseloomustab ajakirjanikku stiil ja jäämäe printsiip; (ja päike tõuseb; eedeni aed; kellel on ja kellel pole). Albert Camus: ajakirjanik; õnnetu lapsepõlv, aafriklane; nobeli kirjandusauhind; (võõras, katk, )
Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus - püha Benedictuse kloostrireeglid. Püha Patrick misjonär, kes tegeles Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Vladimir Suur - tema valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk. Jaroslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ...
Milline sündmus toimus? Vladimir Ristisõda 988 Innocentius III Balti ristisõda 1096-1099 Meinhard Drang nach osten 1199 Berthold Paganad 1201 Albert Misjonär 1202 Läti Henrik Muistne vabadusvõitlus 1208 Valdemar II Rüütliordu 1210 Lembitu Mõõgavendade ordu 1212 1215 Kaupo Latgalid 1217 veebruar
Kava sarnaneb mudaveega ja ka maitseb nii ning tema mõju all olles muutub keha tuimaks, kuid paljud naudivad seda. Kavat kutsutakse kohalikus keeles teiseks naiseks. Kui kell saab 5 õhtul, jätavad mehed naised lastega koju ja seavad sammud kavabaari poole. Vanuatulaste rahvustoit on lap lap. See on tärkliserohkest tarost tehtud ja kividel banaanilehe sees küpsetatud mass. Vanuatu avastasid eurooplased mais 1606 Pedro Fernández de Quiróse juhtimisel. 1839. aastal randus esimene misjonär, kes pandi kiirelt nahka. Kohalike arvamus, et valge mees on puhas ja teda ei pea enne küpsetamist pesema, pidurdas oluliselt sisserännet muust maailmast ning võõra kultuuri juurutamist. Isegi tänapäeval võib mõnel eraldatumal saarel kohata külaelanikke nende traditsiooniliste kehakatete, mehi peenisevarjete, naisi aga kõrreseelikutega. Vanuatu on alates 1994 jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest
60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ’’Jumala uut sõna’’. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas. Õpetus on segu judaismist ja kristlusest ning korea usutraditsioonidest. Varemalt ka antikommunistlik ideoloogia. SMM kui messia, kes jätkab jeesuse pooleli tööd. Yin ja yang. Massilaulatused. ÜK jagunenud pljudeks üksikorganisatsioonideks. Tipus SMM, tema naine ja lapsed. Eestis ametlikult pole, kuid veidi on siin misjonitööd tehtud. 3
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10
313: Legaliseeriti Ristiusk levib Rooma Preester: jagasid ristiusk riigi territooriumil ja sakramente ja (Constantinus). Rooma riigi korraldasid naaberriikides/barbarite kirikuteenistusi. 381: Athanasiuse ja hõimudes. Frangi riik Ariuse vaidlus võtab ristiusu vastu 496. Piiskop: nimetasid Jeesuse olemuse üle. ametisse preestreid, Arius pooldas Jeesuse Misjonär: ristiusu valitsesid inimlikku olemust. levitaja, rahulikul teel. piiskopkondi. Athanasius väitis et Peamised misjonärid olid tegemist on Jumaliku mungad. Sinod: kirikukogud, olemusega. kus arutati Katoliikluse Misjon: ristiusu tähtsamaid küsimusi sünniaasta ulatuslikum levitamine Visitatsioon: piiskop
koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert
sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik
Neeva lahing 1240 Jäälahing 1242 Kes olid, mis tegid? Meinhard ordumunk, kes pühitseti I Liivimaa piiskopiks, tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine. Berthold II Liivimaa piiskop, kes pooldas vägivaldset sundristimist. Albert III Liivimaa piiskop, kes oli Liivimaa ristisõja tõeline juht ning ta asutas Mõõgavendade ordu. Kaupo Toreida vanem, kes lasi end ristida ning kellest sai sakslaste usin abiline. Läti Henrik Liivimaal tegutsenud misjonär, kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. Valdemar II Taanlaste juht, kes vallutas Lindanise linnuse. Lembitu Eestlaste juht, kes hukkus Madisepäeva lahingus. Vjatsko Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartu linnust.
oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. Apostel Paulus on kõigi aegade suurim ristiusu levitaja e. misjonär. Just tänu temale vabanes kristlus lõplikult judaismi köidikuist ning kujunes maailmausundiks. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja ehk epistlit. Nendes ta selgitab eri kogudustele kristluse olemust. Jeesust ta ise ei tundnud. Ometi on Paulus aunimetuse apostel oma elutööga tõemeeli ära teeninud. Paulus tundis kirja ja rääkis vabalt nii kreeka (see oli ta emakeel) kui ka ladina keelt. Rooma riigi lääneosas oli riigikeeleks ladina keel, idas aga kreeka keel
Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu). Idakirik pühitseb ta surmapäevana 6. oktoobrit, Süürias jm aga 3. juulit. Inglismaal on talle pühendatud 46 kirikut. Tahma-Toomas, Must-Toomas
Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883.
1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld. Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud sellest loobunud. Võib öelda, et Läänemaa algse ärkamisliikumise levik ja laad erines paikkonniti tugevasti, suunates mõnes usuliikumiskeskuses tugevasti rahva elulaadi ja kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel, kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
