T A A S T U V A D F O S F O R I I T P A E K I V I K L A A S K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat?...
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud
HEROIIN Koostajad Kool: Klass: Heroiini iseloomustus § Värvus valgest tumepruunini. See sõltub lisaainetest, puhtusastmest ja valmistusviisist. § Lõhn hapukas kergelt äädikane. Eriti hästi on lõhna tunda suurte koguste korral. § Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. § Eestis müüakse heroiini uimastiturgudel ning see on enamasti pulbrina fooliumisse pakitud. § Seda kutsutakse slängina erinevalt § Näiteks: hero, triip, H, must, tsekk jne · · Kuidas tarbitakse? · Pulber lahjendatakse veega ja süstitakse veeni · Tõmmatakse ninna · Pulbri suitsetamine on Eestis vähe levinud. Heroiini raputatakse fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollaseks suitsuks, mida hingatakse sisse. Suitsetamiseks mõeldud heroiini ei ole võimalik süstida veeni, kuna see ei lahustu vees. · Heroiini suitsetamine on teinud selle...
Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad
Merit Looväli AM15 Toyota Toyotade müük Euroopas Esimesed Toyota sõidukid jõudsid Taani 1963. aastal. Järgmiste aastakümnete jooksul on Toyota Euroopas müünud üle 15 miljoni sõiduki, püstitades järjest müügirekordeid. Euroopas on üheksa Toyota tootmisettevõtet. Toyota sõidukeid müüakse 48 riigis 28 rahvusliku turundus- ja müügifirma kaudu, mis moodustavad 3000 müügipunktiga võrgu. Toyotade tootmine Toyota uudne lähenemine autotootmisele koos range kvaliteedikontrolliga tekitas autotööstuses põhjaliku murrangu. Toyota tootmissüsteemi idee on– valmistada vaid täpne arv just neid tooteid, mida antud hetkel vajatakse. Toyota iQ tehnoloogia Hämaraandur
Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid
1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan 8 Okta C8H18 oktaan C8H17- oktüül- C8H16 tsüklooktaan 9 Nona C9H20 nonaan C9H19- nonüül- C9H18 tsüklononaan 10 Deka C10H22 dekaan C10H21- detsüül- C10H20 tsüklodekaan
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi;
metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad 1 mono- 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta.- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk
Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on elementidest on o.-a II! 2- di 3- tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka 1 cm3= 1 ml 1dm3= 1 l = 1000 cm3= 1000 ml 1 m3= 1000 dm3= 1000 l
lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää)) ning süsinikdioksiid CO e. vingugaas (Tekib, kui kütuste põlemisel ei jätku piisavalt hapniku. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu). I mono II di III tri IV tetra V penta VI heksa VII hepta VIII okta IX nona X deka
Tahtsin uurida sellist isikut, kuna hakkas huvitav kuuldes tema nimi eelmiste ajaloo tundide ajal. 1 slaid (15. mai 1773 - 11. juuni 1859 ) (vanus 86) Eluaeg: Viieteist mai tuhat seitsesada seitsekümne kolmas kuni üheteist juuni tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa Koblenz , Saksamaa - Viin , Austria Ta oli Franz Georg Karli poeg, vana Reini põlvkonna perekonna järeltulija, tema isa oli tolleaegne impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused:
2. Kõikides ridades on süsiniku aatomite arv sama horisontaal reas. 3. Ainetel nimetuste andmisel kasutatakse järgmisi eesliiteid, süsiniku aatomite arvu järgi. 4. Kui ühendis on · 1C aatom, siis eesliide on meta · 2C aatom, siis eesliide on eta · 3C aatom, siis eesliide on propa · 4C aatom, siis eesliide on buta · 5C aatom, siis eesliide on penta · 6C aatom, siis eesliide on heksa · 7C aatom, siis eesliide on hekta · 8C aatom, siis eesliide on okta · 9C aatom, siis eesliide on nona 5. Süsivesiniku radikaal, sest ta koosneb alati süsinikust ja vesinikust ainult indeksid on erinevad. 6. n- üldvalemist, süsiniku aatomite arv. 7. Homoloogilised read on suured orgaaniliste ainete rühmad e. põhiklassid, kus samas rühmas olevate ainetel on sarnased keemilised
Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2
/ tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide O valmistamiseks. Metüül-tert-butüüleeter (CH3OC(CH3)3) on kõige suuremas koguses toodetav eeter, sest teda kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel) Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2
Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus.
· Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid · Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad enamus mittemetallioksiide ja need metallioksiidid, kus metalli
metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid
a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks
Alkeeni tähistab järelliide een (eteen) ja alküüni tähistab järelliide üün (etüün). Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. Peaahel võetakse kordse sideme järgi. Pea ahel peab sisaldama võimalikult palju kordseid sidemeid. Näiteid: o CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but-1-een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta- 1,3-dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün. o CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa- 1,5-dieen-3-üün. o CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4-klorobut-1-een.
fiil esto/fiil, biblio/fiil fiilia esto/fiilia, biblio/fiilia fono (phn `häälik, heli') fono/teek, fono/loogia, fono/lukk fon tele/fon, magneto/fon, ksülo/fon foonia kako/foonia, stereo/foonia, kvadro/foonia geo (g `maa') geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline graaf (graph `kirjutan') kardio/graaf, karto/graaf graafia bio/graafia, orto/graafia grafo (vt üleeelm) grafo/loogia, grafo/maan, grafo/projektor gramm (gramma `kirjutis') auto/gramm, fono/gramm, kardio/gramm heksa (hex `kuus') heksa/eeder, heksa/gonaalne, heksa/meeter hekto (hekaton `sada') hekto/graaf, hekto/liiter helio (hlios `päike') helio/teraapia, helio/tsentriline hepta (hepta `seitse') hepta/goon, hepta/meeter hetero (heteros `teine, muu') hetero/geenne, hetero/seksuaalne homo (homos `sama, võrdne') homo/foonia, hom/onüüm, homo/seksuaalne hüdro (hydr `vesi') hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/turbiin hügro (hygros `niiske') hügro/meeter, hügro/skoopiline
Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
• Pealkiri: The advantages and disadvantages of being polyploid • Autor: Luca Comai • Ajakiri: Nature Reveiws Genetics • Uurimistöö eesmärk oli aru saada kas polüploidsus mõjutab taimi positiivselt ja/või negatiivselt. • Hüpotees: Polüploidsus mõjutab taimi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Üldiselt • Polüploidsus on raku kromosoomikomplektide paljukordsus • Astet määratakse kromosoomikomplektide korduse kaudu. Tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsus jne • Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne).
a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1
Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1
Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape PO + HO HPO 2) Aluseline oksiid + vesi alus NaO + HO NaOH 3) Aluseline oksiid + happeline oksiid sool + vesi Na + CO NaCO 4) Aluseline oksiid + hape sool + vesi NaO + HSO NaSO + HO 5) Happeline oksiid + alus sool + vesi CO + NaOH NaCO + HO
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud
Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gmnaasium), kus sooritas kodupetaja ameti eksami. Samaaegselt ppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis
Nimetustes kasutatvad kreekakeelsed arvsõnad Tähtsamad o.-a. lihtainete oksüdatsiooni aste on null 2 - di 5 - penta 8 - okta liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null 3 - tri 6 -heksa 9 - nona IA ja IIA ja rühm metallid võrdne rühma numbriga 4 - tetra 7- hepta 10-deka B-rühma metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed kindel O -II muutuv Fe II ja III H I Cu I ja II
värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Ande Andekas-Lammutaja
2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID HF vesinikfluoriidha F− fluoriid pe HCl vesinikkloriidhap Cl − kloriid e
Joonis 6. Ettevõtete laiendust plaanivate Saksa firmade hulk. Kolmel, kes ei pidanud Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid mitte nii väga tähtsaks, oli käive samaks jäänud ja ühel (saksakeelsel vastanul) isegi kasvanud. Siiski enamusel, kes pidasid suhteid tähtsaks ja üks, kes pidas väga tähtsaks, oli käive suurenenud. Võib väita, et suhted mängivad rolli ettevõtte käibe suurenemisel. Enne 2001. Aastat oli turule tulnud üheksa firmat ja peale 2001. aastat kuus firmat. Raskustega on tuldud hästi toime: areng on peamiselt stabiilne kümnel ettevõttel olnud ja ainult viiel mitte nii stabiilne. Joonis 3. Firmade arengu stabiilsuse hindamine. Praegust majanduskliimat võrreldes teiste riikidega, kus vastanute firmad tegutsevad, hinnati neljateistkümne poolt heaks ja ühe poolt väga heaks, mis on väga hea tulemus, näidates, et Eesti on küllaltki heal arengutasemel hoolimata kunagisest 2007.-2009
klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II
Iga side vesinikuga alandab süsiniku oksüdatsiooniastet ühe ühiku võrra, iga side hapniku, lämastiku või mõne muu elektronegatiivsema aatomiga tõstab seda ühe ühiku võrra Orgaaniliste ühendite omadused 1Sisaldavad süsinikku ja vesinikku C arvsõna Alkaani valem arv 1 Meta CH4 2 Eta C2H6 3 Propa C3H8 4 Buta C4H10 5 Penta C5H12 6 Heksa C6H14 7 Hepta C7H16 8 Okta C8H18 9 Nona C9H20 10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit 5Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt 6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused
4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga
Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid
koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape H2SO4- Väävelhape H3PO4- Fosforhape H2SO3- Väävlishape H2S- divesiniksulfiidhape 16. Alused. NAOH- Naatriumhüdroksiid
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2
kovalentne side-aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel iooniline side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side metalliline side- keemiline side, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone pH-suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses 3. OKSIIDID: 1) mittemetallid:2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 10-deka (vääveldioksiid,tiboortrioksiid) 2)metall I,II,III A rühm (liitiumoksiid,magneesiumoskiid) 3) ülejäänud metallid: raud(III) oksiid vask(I) oskiid CaO-kustutamata lubi,valge tahke aine,ehituses FeO raud(III)oksiid,rooste,tekib raual CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel
koosneb oksiidi nimetus elemendi nimetusest, millele järgneb ,,oksiid" K2O kaaliumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Kui metallilisel elemendil on mitu võimalikku oksüdatsiooniastet, siis märgitakse oksüdatsiooniaste sulgudesse elemendi nimetuse järel FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid 3. Mittemetallioksiidide puhul kasutatakse aatomite arvu näitavaid eesliiteid elemedi nimetuse ja ,,oksiid" ees 1 - mono (tavaliselt jäetakse ära) 6 -heksa 2 -di 7 -hepta 3 -tri 8 -okta 4 -tetra 9 -nona 5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3
............ CO2 - ................................................. Cr2O3 -......................................................... Cl2O5 - .............................................. FeO - .......................................................... Reegel: muutuva oa-ga elementide oksiidide nimetus =.......................nimetus + (oa) + sõna.......... b)2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 0kta 9 nona 10 deka N2O5 dilämmastikpentaoksiidid Cl2O diklooroksiid N2O3 - ............................................ SO3 - .................................................... Põhiliselt nimetatakse sel moel mittemetallioksiide! Valemi koostamine 1.Kirjuta nimetusest väljaloetavad aine koostisosad kõrvuti. 2. Kirjuta koostisosadele peale laengud (oa). 3
vanemuslikust. Olulisemate asendusrühmade tähtsuse järjekord on toodud alljärgnevas tabelis. 1 R tüviühendile vastava rühma nimetus 2 kui on seotud tsükliga 3 funktsionaalse rühma süsinik arvatakse tüviühendi koostisse ja saab asendinumbri 8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järjekorras. Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di-, tri-, tetra-, penta-, heksa- jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3-tribromobutaan 2. Isomeeria Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur).
Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne.
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne
annaabi.ee 
