vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber.
olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas seda armastuseks, mina isekuseks ja kinnisideeks. Kapten Phoebos, kena ja haritud noormees,
33) Honores mutant mores-amet muudab inimesi 34) Lucundi acti labores-tehtud tööd on meeldivad 35) Litterae non erubesunt-kiri ei punasta 36) Medica, cura te ipsum-arst ravigu iseennast 37) Mente et manu-mõistuse ja käega 38) Ne sutor supra crepidam-iga kingsepp jäägu oma liistude juurde 39) Nondum omnium diverum sol occidit-mitte kõigi päevade päike pole loojunud 40) Per aspera,ad astra-läbi raskuste tähtede poole 41) Post nubila phoebus-pärast pilvitust päike 42) Quod licet jovi non licet bovi-mis on lubatud jupiterile pole lubatud härjale 43) Seno venientibus ossa-hilja tulijale jäävad kondid 44) Sina vie,et studio-ilma vihata,ilma poolehoiuta 45) Sub Jovem mundus erat-maailm on jumala võimu all 46) Ut salutas ita salutaberis-nagu sina tervitad,tervitatakse sind vastu 47) Amo amorem tuum-armastan sinu armastust 48) Bellum omnium contra omnes-kõikide sõda kõigi vastu
Frollo näeb Esmeraldat tema hukkamisel Frollo näeb ööl peale hukkamist Esmeraldat kirikus, kuid peab teda surnuks Frollo läheb Esmeralda juurde torni Frollo ja Gringoire viivad Esmeralda öösel kirikust minema Esmeralda ja Gringoire Gringoire näeb Esmeraldat platsil esinemas Esmeralda nõustub Gringoirega abielluma, et tema elu päästa Gringoire näeb Esmeraldat kohtuistungil Gringoire ja Frollo viivad Esmeralda öösel kirikust minema Esmeralda ja Phoebus Phoebus päästab Esmeralda Quasimodo käest Phoebus kutsub Esmeralda oma seltskonna hulka (aadlikud teevad ta üle nalja) Phoebus ja Esmeralda kohtuvad vanas majas Esmeralda märkab Phoebust oma hukkamisel, kuid mees lahkub Esmeralda hüüab Phoebust tornist Esmeralda reedab end ema juures peidus olles, kui kuuleb Phoebuse nime Erilisi kujundeid: "Esmeralda liikus taarudes nagu lind, keda oli haavanud mao pilk"
Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo (arvatavasti koos Frolloga, kes sündmuskohalt põgeneb). Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire taas meelemärkusele tuleb, ei ole tal aimugi toimunust ja otsib kohta ööbimiseks. Ta kaotab tee ja jõuab Imede Õue kus on kriminaalid, kerjused ja mustlased. Kerjused tahavad teda paljaks röövida, aga saades aru, et tal ei ole raha, viivad nad ta oma ,,kuninga" ette, kes on Clopin Trouillefou, mees kes rikkus ta etenduse.
· "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta
aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06
Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda tunnistab piinamise ähvardusel enda süüdi ja ta mõistetakse surma. Frollo külastab teda vanglas ja lubab tüdruku päästa, kui
Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda
Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid mõtles Phoebusele, isegi, kui Quasimodo oli ta surmast päästnud. Claude Frollot ta põlastab ja vihkab, sest ta üritas tappa Phoebust ja sunnib kogu aeg ennast talle peale.
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse.
eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt
XXIV. Kuulaku ka teist poolt. Audiatur et altera par. XXV. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Si vis pacem, para bellum. XXVI. Ma annan et sinagi annaksid./Vorst vorsti vastu. Do, ut des XXVII. Leiba ja tsirkust. - Panem et circenses. XXVIII. Rahva hääl on jumala hääl. Vox populi vox dei. XXIX. Tulin, nägin, võitsin. Veni, vidi, vici. XXX. Milline juht, selline kari. Qualis rex, talis grex. XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde
Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii
25. Miks tema suhtumine Esmeraldasse muutus ja ta Esmeralda oma auku varjule võttis? Ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse. 26. Kuidas said soldatid teada,et Esmeralda on rotiaugus? Soldatid said teada tänu sellele, et Esmeralda kuulis Phoebuse häält ning hüppas püsti, ja enne kui ema teda takistada sai, oli ta juba aknaavas ja hüüdis: Phoebus! Kallis Phoebus! Tulge, mina olen siin! Phoebust aga polnud enam seal. Ta oli juba Coutellerie tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Tristan nägi teda. 27. Kuidas sai surma rotiauku sulgunu? Soldatid tõukasid ta eemale ja võis näha, kuidas ta pea kõvasti vastu tänavakivi langes. 28. Kuidas hukkus Esmeralda? Ta tõmmati võlla. 29. Kes ja kuidas põhjustab Claude Frollo surma? Claude Frollo surma põhjustas Quasimodo. Quasimodo tõukas ta oma tugevate
Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe
O sancta simplicitas Oh püha lihtsameelsus 36. O tempora, o mores Oh ajad, oh kombed 37. Oderint dum metuant Vihaku, peaasi, et kardavad (kirjanik Accius) 38. Omnia vincit amor Armastus võidab kõik 39. Otium reficit vires Puhkus taastab 40. Per aspera ad astra Läbi raskuste tähtede poole 41. Persona non grata Ebasoovitav isik (kasutatakse tihti diplomaatias) 42. Post nubila phoebus Pärast pilvitust päike 43. Similis simili gaudet Sarnane, rõõmustab sarnasuse üle 44. Sine via, et studio Ilma vihata, ilma poolehoiuta 45. Status que Endine olukord 46. Tabula rasa Puhas tahvel
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER)
inetuse. Quasimodo kaaslane oli rüseluse ajal jalga lasknud. Mustlasneiu ajas end ohvitseri sa_dulas graatsiliselt sirgu, toetas oma käed noormehe õlgadele ja vaatas talle mõned sekundid uurivalt otsa, nagu tahaks ta tema meeldivat näoilmet ja rüütellikku abi imetleda. Siis katkestas ta esimesena vaikuse ja küsis oma õrna häält veelgi õrnemaks muutes: «Kuidas on teie nimi, härra ohvitser?» «Kapten Phoebus de Chäteaupers, teie teenistuses, mu kaunitar!» vastas ohvitser uljamat rühti võttes. «Tänan,» vastas tüdruk. Ja sellal kui kapten Phoebus oma burgundlikke vurrusid keerutas, lipsas tüdruk hobuselt noolena maha ja kadus nagu välk. «Vannun paavsti naba juures,» kirus kapten, lastes köidikuid Quasimodo ümber kõvemini kinni tõmmata, «meelsamini oleksin tahtnud seda plikat kinni hoida!» 70 «Mis parata, kapten,» ütles üks sandarm, «linnuke lendas minema, nahkhiir jäi pihku
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp.
Nondum omnium diverum sol mitte kõigi päevade päike pole loojunud occidit Omnia vincit amor Armastus võidab kõik O sancta simplicitas oh püha lihtsameelsus O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera, ad astra Läbi raskuste tähtede poole Plenus venter non student libenter täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus pärast pilvitust päike Post scriptum pärast kirjutatut Potius sero quam numquam parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema
Eelkõige sellepärast, et väga olulisel kohal oli Jumalaema kirik, mis on väga ajalooline ehitis. Palju oli raamatus kirjeldatud kiriku muutumist aja jooksul, samuti selles toimunud sündmusi ajaloos. Põhjalik kirjeldus anti ka kiriku välimusest, salakäikudest jne. Samuti võib romaani lugeda ajalooliseks, sest palju oli kirjeldatud vastavat aega. · Erinevad kihid ning inimeste tüübid: vargad-mustlased-varaste-linnaosa, ülemdiakon- quasimodo, phoebus-rikkad linnapreilid. · Olustik, kombed: Pierre ja Esmeralda paari panemine, poomise populaarsus jne. · Lisaks kirikule ka muud tänavad, ehitised, Greve plats jne. Samuti on üks ajaloolise romaani tunnuseid see, et kesksel kohal pole mitte ajalooline isik, vaid väljamõeldud tegelane, tihti laps või nooruk, kellele lugejad hakkavad väga südamlikult kaasa elama. Niisiis oli ka tolles raamatus üheks peategelaseks Esmeralda, kes oli ka noor
Omnia vincit amor Armastus võidab kõik Otium reficit vires Puhkus taastab Per aspera ad astra Läbi raskuste tähtede poole Ebasoovitav isik (kasutatakse tihti Persona non grata diplomaatias) Plenus venter non student libenter Täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus Pärast pilvitust päike Post scriptum (P.S.) Pärast kirjutatut Potius sero quam numquam Parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita Isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Missugune kuningas, niisugune on ka Qualis rex, talis grex kari
39. Oh ajad, oh kombed O tempora, o mores 40. Armastus võidab kõik Omnia vincit amor 41. Puhkus taastab jõu Otium reficit vires 42. Läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 43. Raha ei haise Pecunia non olet 44. Ebasoovitav isik Persona non grata 45. Pärast pilvitust päike Post nubula phoebus 46. Leiba ja tsirkust Panem et circensis 47. Isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Pro partia, pro libertate, pro vita 48. Kuidas kuningas, nõnda rahvas Qualis rex talis grex 49. Olgu muld sulle kerge Sit tibi terra levis 50. Nii kaob selle maailma kuulsus Sit transit glooria mundi 51. Sarnane rõõmustab sarnasuse üle Similis simili gaudet 52. Ilma vihata, ilma poolehoiuta Sine via, et stuudio 53
Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled hüatsindid. 3 APOLLONI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Apollo vaste Rooma mütoloogias on vaid ta nimi- Phoebus. Ta oli päikesejumal ning seda sümboliseerisid tema kuldsed nooled. Apollo/ Phoebus oli loomakarjade kaitsja, valguse-, teaduse- ja kunstijumal. Veel peeti teda arstinduse jumalaks. Teda nimetati ka Musageteks,, sest ta oskas ennustada tulevikku, puhastas inimesi pattudest ( põhiliselt mõrva sooritamisest) ning oli liidriks reisijatele ja meremeestele. Aphrodite 1 ÜLESANDED Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna
Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on
suurt pinget. 3. Esmeralda ja armastus : Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märkanud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustab ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes eda armastavad(näiteks sundis Quasimodot ootama Phoebust öö ja päev, ning oli petunud, kui too tuli üksinda, sest Phoebus ei tahtnud ise kokku saada; Esmeralda oli vihane ning solvunud, unustades ära, mida Quasimodo tema jaoks teinud on). 4. Esmeralda ja Quasimodo : Esmeralda ei tundnud Quasimodo vastu midagi ning ta ei suutnud rahule jääda mehe välimusega, kuid ma arvan, et kindlasti oli tal kahju temast. Ma olen kindel, et tütarlaps oli väga tänulik talle, elu päästmise eest, kui armastus Phoebuse vastu muutis teda jumalks.
hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus , mis tähendab paanilist kartust. 4 Tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on
Meenutatakse viimase Trooja kuninganna Hekabe saatust viimane lamab õnneratta telje all. Primo vere (Kevade alguses) · Veris leta facies "Veris leta facies mundo propinatur" "Kevade rõõmus nägu särab maailma kohal". Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. "Quisquis amat taliter volvitur in rota" "see kes armastab, pannakse keerlema valurattale"
Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis. Põimuvad ülev ja madal, koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan. Sisemine ilu ja välimine ilus, välimine ilu ja sisemine tühjus Phoebus. Suhteliselt sisemiselt tühi mees. Näiline kõlbelisus ja sisemine moraalitus Claude Frallo ( kiriku õpetaja). ,,Hüljatud" kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast. Varastab piiskopilt, piiskop andestab talle. Saab vabriku omanikuks ja linnapeaks. Üritab aidata vaest ja
unustada. hästi.Kõige tähtsam on südamele nähtamatu.“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata. an Pariisis Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Armastus muudab inimesi. `` Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda
ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses. Samas pole Claude Frollo läbinisti negatiivne tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust. Phoebus on tegelane kellele Hugo üldse kaasa ei tunne, vaid kelle üle, vastupidi, üksnes ironiseerib. See kauni välimusega aadlik on kergemeelne ja naudinguhimuline. Ta pole võimeline sügavateks tunneteks, kuid just sellistele meestele on saatus lahkeim ja vastutulelikum Pierre Gringoire on mustlaste silmis Esmeralda abikaasa, on ajalooline isik luuletaja ja filosoofist boheemlane. Ta on fantaasiainimene, kelle seltskonnas kaotavad eluraskused oma tähenduse.
oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või
Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena- südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood,
sõprus võrdsete vahel, isanda ja orja vahel sõprust ei ole. Fortis imaginatio generat casum tugev kujutlusvõime tekitab sündmuse. Fortuna caeca est õnn on pime. Frangas, non flectes võid murda, kuid mitte painutada. G Gaudia magnum nuntio vorbis rõõmud tulevad pärast kurbusi, pärast rõõme kurbused. Garta superveniet, quae non sperabitur hora meeldiv on, kui saabub tund, mida sa ei loodagi. Gratior est soltio post maxima nubila Phoebus, post inimicitias clarior est et amor pärast suuri pilvi on tavaliselt päike veel meeldivam, pärast vaenulikkust on selgem ka armastus. H Hinc illae lacrimae siia ongi koer maetud. Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja. Homo doctus in se semper divitias habet haritud inimesel on alati rikkus enese sees. Homo totie(n)s mortur quotie(n)s amittit suos inimene sulreb nii mitu korda, kui mitu korda kaotab ta oma lähedasi.
Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Just selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest , kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimaimusest taolisele situatsioonile. Hirm on nii tugev , et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamistunne, peapööritus, iiveldus, südame
Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub läbi, sest E tuleb kitsega lähedasele platsile esinema. Lavastaja Pierre armub E-sse. Ta on löödud, kõnnib E järele. E-le tungivad kallale Quasimodo ja preester Claude Frollo. C armub Esse- C on Q üles kasvatanud ja Q jumaldab teda. P tuleb vahele ja saabuvad valvurid (Phoebus). C põgeneb ja Q võetakse kinni. Ph ja E vahel tärkab armastus. Q määratakse häbiposti, E annab Qle juua. Q toimuvad muutused. Q saab vabaks ja armub. Ph ja E saavad kokku, aga Ph on raha otsas, ei saa pinda. Lepib Cga kokku, et nad võivad tema juures olla. Ph on nõus. Alguses E unistas, et abielluvad, kuid Ph ei tahtnud. C ei suuda jälgida ja tapab Ph. C põgeneb. E süüdistatakse mõrvas ja nõiduses. Peab omaks võtma ja mõistetakse surma. C kaupleb E armastust. E keeldub.
Ta on kiriku kellamees, leidlaps, kes jäeti koleduse pärast kiriku ukse taha. Kellade kuminast on ta kurdiks jäänud. Suure südamega ülemdiakon Frollo kasvatas ta üles, kuid mehel tekkis kinnisidee mustlasneiu Esmeraldaga. Esmeralda oli tõmmu 15-aastane kaunitar, kes tegelikult polnud mustlane, vaid varastatud laps (oli müüt, et mustlased varastavad ilusaid lapsi). Esines koos kitsekesega. Neljas tegelane on ohvitser Phoebus. Intriig: Frollo oli eeskujulik ja pühendus usule, ent pauh! armus Esmeraldasse. Kahjuks ühepoolne armastus, kuid seda hullem, sest Frollo tahab neiut röövida. Keelatud tung. Rööv ei õnnestu, sest Phoebus tuleb appi. Esmeralda armub kaunisse mundriga Phoebusesse. Phoebuse tunded: kiim ja lihahimu. Aga Esmeralda on naiivne. Phoebus hakkab olukorda ära kasutama, aga Frollo oli luuranud ja pussitab Phoebust. Segastel asjaoludel süüdistatakse Esmeraldat. Neiut ootab ees hukkamine.
ashamed to show, he'll not shame to tell you what it means. OPHELIA You are naught, you are naught: I'll mark the play. Prologue For us, and for our tragedy, Here stooping to your clemency, We beg your hearing patiently. 99 Exit HAMLET Is this a prologue, or the posy of a ring? OPHELIA 'Tis brief, my lord. HAMLET As woman's love. Enter two Players, King and Queen Player King Full thirty times hath Phoebus' cart gone round Neptune's salt wash and Tellus' orbed ground, And thirty dozen moons with borrow'd sheen About the world have times twelve thirties been, Since love our hearts and Hymen did our hands Unite commutual in most sacred bands. Player Queen So many journeys may the sun and moon Make us again count o'er ere love be done! But, woe is me, you are so sick of late, So far from cheer and from your former state, That I distrust you. Yet, though I distrust,
annaabi.ee 
