Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja
Liivalaia Gümnaasium Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jami...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas
Kontserdiarvustus Minu veetlev leedi 20.jaanuaril käisime klassiga Estonia ooperimajas vaatamas muusikali Minu veetlev leedi. Näidendi ''Minu veetlev leedi'' kirjutas Bernard Shaw. Esietendus toimus Ameerika Ühendriikides 1956 aastal. ''Minu veetlev leedi'' i tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kust inglise foneetikaprofessor Henry Higgins ''korjas üles'' lihtlabase lillemüüja Eliza, kellele püüti professori ja tema sõbra kolonel Pickerings'i abil õpetada kombeid, õiget inglise keelt ja viisakust. Eliza areng võttis küll aega, kuid muutused olid siiski märgatavad, lihtlabane lillemüüja suudeti ümber treenida inglise seltskonnadaamiks. Mulle meeldis, kuidas etenduses kasutati ära mitmekülgsust, loovust ning
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli ni...
Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942. aastal New Yorgis, kui helilooja Loewe tegi endast 14 aastat nooremale, veel vähetuntud laulutektside autorile Lernerile ettepanek kirjuttada koos muusikal. Nii sai alguse kahe seni otse vastandliku elukäiguga mehe koostöö . Alan Jay Lerner on sündinud 1918
Marttin Lepaste 10c klass "Minu veetlev leedi"- F. Loewe George Bernard Shaw (1856-1950) on iiri päritolu inglise näitekirjanik. Ta oli oma generatsiooni üks nimekamaid dramaturge, kes kirjutas romaane, traktaate, jutustusi ning enam kui 60 näidendit. Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad",
Minu veetlev leedi ,,Minu veetlev leedi" on Georges Bernard Shaw näidendi ,,Pygmalion" põhjal loodud muusikal. 1964. aastal loodi sellest filmikohandus, mis pärjati koguni kaheksa Oscariga - parim film, lavastaja, meespeaosa, kunstnikutöö, operaatoritöö, kostüümikujundus, muusika, heli. Filmi rezissöör oli George Cukor ning muusika autoriks Frederick Loewe. Peaosades on Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ning Rex Harrison (Henry Higgins).
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela...
aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui
,,Minu veetlev leedi" ,,Minu veetlev leedi" on 1964. aasta film, mille peaosades mängisid Audrey Hepburn ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu
Samuti ei meeldi talle naised nii väga. Teda huvitab vaid enda seisus ja see, kui hästi keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile. ,,Minu veetlev leedi" on lugu, mille aluseks on müüt Pygmalionist, Küprose kuningast, kes armus tema enese tehtud skulptuuri. Keeleteadlane Professor Henry Higgins kohtub ühel vihmasel õhtul vaese lillemüüja Eliza Doolittle'iga ning teise keeleteadlase koloner Pickeringiga. Nad veavad koloneliga kihla, et Higgins suudab Eliza aktsendi kaotada ning teda ballil kõrgklassi daamina esitleda. Pickering nõustub kihlveoga ning Higgins võtab Eliza oma õpilaseks. Ta on Elizaga ülimalt nõudlik ja
Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks.
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''
Minu Veetlev Leedi Oma ema tungival soovil olin temaga nõus minema vaatama etendust ,,Minu Veetlev Leedi". Teadsin seda, kuid otseselt sisu ei suutnud meenutada. Praktiliselt kohe peale algust mõistsin, et see on tehtud George Bernard Shaw näidendi ,,Pygmalioni" põhjal. Seda huvitavam oli seda jälgida. Arvestades, et see toimus Rahvusooper Estonias, ei osanud ma oodata, et see on muusikali vormis. Minu jaoks rikkus see veidikene ära ja võibolla oli üks põhjustest, miks mulle meeldis raamat rohkem.
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas.
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head.
Mees saatis seepeale oma ostja minema ja läks siis sinna.Gianello puges seepeale vaadist välja ja käskis vaadi seest korralikult puhtaks teha ja siis ta ostab selle ära. Napolis hakkas muidugi kohe seda puhastama ja seejärel ostisgi Gianello selle neilt ära nii, et mees pole arugi saanud, naisel on armuke. 5. Tegelased. Esimene novell. Gianni- villakraasia, oli oma erialas väga vilunud, kuid muudes asjades mitte eriti tark. Tessa mees. Tessa- ilus ja veetlev, ühtlasi tark ja taibukas. Federigo- ilus ja priske noormees. Tessa armuke. Teine novell. Napolis- vaene mees, müürsepp Peronella- Napolise naine. Noor, veetlev tüdruk. Alamast soost. Gianello- Peronella armuke. Noor keiger. 6. Teose idee. Elu ei ole lill, seda tuleb vaadata ka läbi lillede. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Minule meeldisid need novellid. Need ei olnud pikad ja sai lugeda nii, et silmad ei väsinud. Sain teada, et kõike ei tasu uskuda.
revüüprogrammis ,,Starlight Roof". Julie oma debüüt Londoni Palladiumi teatri programmis. Noorim esineja kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi ees. 1947. aastal lükati tagasi stuudio Metro Goldwyn Mayer'i poolt esimene filmivõte Julie võttis osa Londoni lavastuses ,,Boyfriend". Saadeti lavastuse sama osa mängima Broadway'le. Ühendriikides tegi ta teledebüüdi, mängides ,,High Tori" muusikalises variandis. Osales igavnematus muusikalis ,,Minu veetlev leedi". Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda. Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959. aastal abiellua 24-aastane Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. 1963 valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi") (1963), kuhu Julie ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn.
lihtsalt ei eksisteeri. Menukamad muusikalid on järjest vastu pidanud üle 3000 etenduse . Edukast muuusikalist tehakse reeglina ka film . Muusikali ,, Funny Girl ,, ( ,,naljakas tüdruk" ) filmivariandi nimiosalisena esinenud Barbara Streisand sai antud osatäitmise eest filmiauhinna ,, Oscari ,, . Tuntud muusikalid : 1. Richard Rodgers ,, Oklahoma ,, , ,, Helisev muusika" 2. Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" 3. John Kander ,, Kabaree" 4. Andrew Lloyd Webber ,, Jesus Christ Superstar"
Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett
JUUGEND Hedi Taelma EDWARD BURNE-JONES ‘’Veetlev Merilin’’ ‘’Kuldne trepp’’ ‘’Südame soov’’ WILLIAM MORRIS ‘’Queen Guenevere and Isoude Les Blanches Mains’’ ‘’Maasikas’’ Brooklyn muuseumi tapeet CHARLES RENNIE MACINTOSH Glasgow kunstikool seest Glasgow kunstikool Hill House’i redel- tool ARTHUR MACMURDO Lille disain Tool Poster HECTOR GUIMARD Kortermaja Castel Beranger.Pariis Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Kortermaja rõdu Castel Beranger. VICTOR HORTA Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Hotell Tassel’i interjöör. Victor Horta oma maja ja stuudio. ANTONIO GAUDÍ Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila ...
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana
Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita”
1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
MUUSIKAL Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalidek...
· Egle: Kuidas tekib suhe kahe inimese vahel? · Kaisa: Ma arvan, et suhe kahe inimese vahel tekib siis, kui nad on teineteist tundma õppinud, omavahel suhelnud, arutlenud jpm. · Egle: Kas see väide peab paika, et armastus tekib esimesest silmapilgust? · Kaisa: Ei, mina arvan, et see ei ole nii. Kunagi ei saa hakata armastama inimest esimesest kohtumisest peale. · Egle: Kui sa näed, et ta on kena ja veetlev noormees, siis miks mitte? · Kaisa: Siiski ma arvan, et see on võimatu, sest kui sa inimest esimest korda näed, ei saa sa teda armastama hakata, sest sa pole temaga tuttavaks saanud, ega suhelnud. Inimest saab alles siis armastama hakata ja tundma õppida, kui olete omavahel suhelnud, teineteist tundma õppinud. · Egle: Mis sa arvad suhtest kahe inimese vahel?
pelgab, ta joob ka. ,,3 ÕDE" Andrei on valmistunud professorikarjääriks, Tegelased Prozorov, kuid on naise tuhvlialune. Õed on haritud ja loodavad maisele Andrei, peene hingega. Olga on pühendunud õigusele, 3 koolitööle, Masa (kaunitar) ahistab elu tulevikule. ,,... veel õde( gümnaasi hingelt võõra mehega ning kiindumis natuke, ning me umiõp Olga, Versinisse, Irina on veetlev ja elurõõmus ja saame teada, Masa, Irina) arvab, et peab töötama. Kuid elu seob milleks me elame, Versin, õdede ümber umbsõlmi, jääb kurb ja rusuv milleks Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus
Sport või tugitoolisport? On olemas kahte liiki sporti.Tavaline sport(rahvasport;võistlussport) ja tugitoolisport.Kuid ,mis on tugitooli sport ? Spordil on head ja ka halvad küljed(surmad väljakutel).Tekib kahtlus kas on sporti üldse vaja , väljaarvatud see veetlev tugitoolisport. Inimesed arvavad kui nad lähevad rattaga või jalgsi tööle, et siis nad teevad sporti.See on õige, aga sama spordi mõiste alla kuulub veel paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud
Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vastavalt oma tujule – kui ta mehe juba hulluks on ajanud, siis teeb too kõik, mida nõrgem sugupool just parasjagu soovib. Tänapäeval ei suhtuta enam nii taunivalt domineerivatesse
iga hetk lõppeda. TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilpnäärmevähi 4. astmes, mis on levinud ka tema kopsudesse, seetõttu peab ta kaasas kandma hapnikuballooni ning ninakanüüle Augustus Enesekindel ja ilusa välimusega noormees. Augustus on pikk ja kiitsakas, kuid trimmis. Tal on pruunid juuksed, mis on sirged ja lühikesed. Poiss on võidelnud vähiga, mistõttu puudub üks jalg. Ta on äärmiselt kelmikas ja veetlev. Augustus õpib ülikoolis. Isaac Pikliku näo ja blondide juustega noormees, kes käis samuti tugirühmas. Tänu temale said Augustus ning Hazel tuttavaks. Ta naudib videomänge ja head huumorit. Vähi tõttu kaotab silmanägemise. JOHN GREEN Sündinud 24. august 1977 Auhinnatud kirjanik, kelle raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning kes on võitnud paljusid auhindu.(Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Award)
Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendatud templeist ehk heraionitest asuvad kuulsaimad Olümpias ja Samosel. Hera sümbolid olid granaatõun, lehm ja paabulind. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest
Endalegi ootamatult, kui tal avanes võimalus esitada üks soov Wolandile, palus ta, et Frieda vabastataks piinadest ja talle ei toodaks enam rätikut, millega ta oma lapse lämmatas. Selles zestis väljendus Margarita aus ning uhke loomus, kuna ta oli Friedale lootust andnud ning pidas ma sõna. Woland austas Margarita tegu ning andis talle tänutäheks veel ühe soovi, mida Margarita praktiliselt kasutas, nõudes, et ta armastatud meistri tagasi saaks. Ühest küljest heasüdamlik ning veetlev, ent samas emotsionaalne ning kergelt ärrituv, kui tema armastatut koheldakse ebaõiglaselt. Bulgakovi jaoks oli Margarita ta kolmanda naise prototüüp, ent minu jaoks armastusromaani kangelane heasüdamlik, tõde jalule seadev ning aus. Ometi ei võitnud Margarita minu südant ning ma ei suutnud ennast temaga samastada. Kindlasti oli ta üheks oluliseimaks tegelaseks romaanis ning julgen väita, et ka eriliseimaks, kuna suutis teha saatanaga edukalt koostööd ning saada oma tahtmine.
alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks tütardest saaks oma ballikleidi eest maksta. Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta. Seda võiks seletada nii, et Pariis küll tundus kaunis ja veetlev oma linnasäras, kuid tegelikult kui linnaellu sulanduda, tuleb arusaam, et nii see pole. Tegelikult on nii et seal kus leidub rikkust ja ilu, leidub samas ka vaesust. Nii oli ka Eugene de Rastignac´iga. Tema suurim soov oli sulanduda sisse kõrgklassi ning tänu sellele hakkas ta oma loengutest tihti puuduma. Ta tutvus Goriot´i tütardega ning tänu neile ta soov täitus. Olles saavutanud oma eesmärgi sai ta aru, et tegelikult on see ilu petlik
Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film. Tuntud muusikale: Richard Rodgers "Oklahoma", "Helisev muusika" Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" John Kander "Kabaree" Andrew Lloyd Webber "Kassid", "Ooperiteatri fantoom" Claude-Michel Schönberg "Hüljatud" EESTI TEATRITE REPERTUAAR KÄESOLEVAL HOOAJAL Mis ? Kus ? Nimi Valgevene Ooperi- ja Balletiteater, Madama Butterfly Tallinn OOPER Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Lõbus Lesk OPERETT
Kohustuslik kirjandus 2010/2011 Nick Hornby, ,,Maoli'' Raamatu peategelane on poiss Sam. Ta elab oma emaga Londonis ja tema suurim unistus on saada professionaalseks rulasõitjaks. Sami ema on väga noor, Sam sündis, kui ema oli 16-aastane. Tema iidoliks on Tony Hawk ja tal on tema poster seinal (ta räägib selle postriga, kui tal mingi mure või probleem on). Mõlemad vanemad on väga noored ja teda ennast tabab sama saatus- ta saab väga vara isaks. Ta kohtub ema tuttava sünnipäeval tüdruk Aliciaga, kes on väga veetlev, kena ja hakkab talle kohe meeldima. Nad hakkavad suhtlema ja lõpuks käima. Varsti teatab Alicia Samile, et ta ootab tema last. Muidugi on nad mõlemad shokis, aga Alicia tahab lapse alles jätta. Mõlemate vanemad on samuti alguses pahviks löödud ja hämmeldunud, aga ajapikku saavad nad sellest üle ja harjuvad selle mõttega. Vahepeal juhtub aga midagi imelikku. Ühel õhtul magama minnes on ta ,,õiges ajas", k...
minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja
nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Poseidon Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Demeter Demeter oli Zeusi õde
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooper Estonia Rahvusooperi poistekoor Rahvusooperi Estonia teater pärast orkester märtsipommitamist Rahvusooperi kammersaal 2018 kevadel linastuma hakkavad etendused CARMEN- G. Bizet’ ooper KRATT -E. Tubina ballett TSIRKUSPRINTSESS- I. Kálmáni operett MINU VEETLEV LEEDI- F. Loewe’ muusikal Carmen Lisa Estonia Rahvusooperi ametlik koduleht: www.opera.ee https://www.youtube.com/watch?v=i367I70Wfy8 ------Ooperi –ja operetigala Estonia teatris https://www.youtube.com/watch?v=jczL-2VXSJM ----- Karlsson katuselt etendus Estonia Rahvusooperis Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia http://www.opera.ee/rahvusooper/ https://www.youtube
Hubane hõdus Muhamedlane islamiusuline Hääber härrastemaja Nihilism kõige eitamine Hale nukker Trohheus värsimõõt Alepõllundus Baldahhiin ehisvari voodi kohal Kokkuhoid Rahhiit ainevahetushaigus Oidu mõistust Arahhis maapähkel Hurmav veetlev Mahagon troopikapuu väärispuit Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk
kui tütarlapse pärisisa õhutas tüdrukut võimalust vastu võtma. Ühendriikides tegi Julie ka teledebüüdi, mängides koos Bing Crosbyga Maxwell Andersoni ,,High Tori" muusikalises variandis. Pärast aastat ühendriikides, oli aeg Juliel naasta kodumaale. Selleks ajaks oli teismelise tüdruku elus erinevaid pakkumisi erinevates muusikalides osalemiseks. Lõpuks siiski osales ta muusikalis, mis põhines Bernard Shaw' ,,Pygmalioni" ainetel, millest sai igavnematu muusikal ,,Minu veetlev leedi". Tänu sellele sai noor lavatäht tuntuks mõlemal pool Atlandi ookeani. Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda ning selle peale tagasimõeldes meenutas ta: ,,Mängisin Elizat väga kaua, vahel see oli lausa piin. Kaheksa etendust nädalas, ilma raadiomikrofonideta, nagu nüüd kombeks, laval olid vaid mõned püsimikrofonid. Sageli tekkis mul probleeme häälega see tekitas mulle tõelist hirmu. Energiat jätkus mul küllalt, ent hääl... Keegi ei taha ju publikut petta,
Tüduk on jätkuvalt õnnetu ja rusutud. Kindral, kes tüdrukut silmitseb ei paranda neiu meelt. VIII peatükk Onegin on segaduses ja ei leia kuskil asu. Ta on rahutu ja kurb. Lenski surm ei lase tal rahus olla. Mees ei leia mingit meelelahutust ka ballidest. Kord märkab aga Tatjanat ni´ja armub silmapilkselt. Tatjana tundub just see, mis võiks rahu pakkuda ja meelehärmi kaotada. Nüüd on Onegin armuvalus. Tatjana on veetlev esinduslik seltskonnadaam. Elab elu, mis talle tegelikult ei meeldu eriti, kuid ta teeb, mida peetakse õigeks. Ta on abiellunud. Elab juba kaks aastat ühe kindraliga koos. Kui märkab Oneginit on südamevalu tgasi, kuid neiu ei luba lasta end sellest seltskonnas häirida. Onegini kiri on piina kulminatsioon, Tatjana nutab kirja lugedes. Kuid ütleb siiski Oneginile ära, ära ütlemisega piinab ka ennast.
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta", 1999) · Narr (W. Shakespeare "Kuningas Lear", 2001) · Van Kokk (R
toit on eriti laialt levinud briti inimeste seas. Sageli itaalia, indi a ja hiinax Brilliant suurepärane särav väljapaistev Eccentric-veider Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema Charming- võluv veetlev, sarmikas Mysterious- salapärane Harm kahjustama Go off ära minema Cruel julm Fealise taipama mõistma sõna jõulud on tuletatud sõnadest christs mass tähistamine sündi Jeesus Kristus, kuid kuigi jõulud on kahtlemata kristlik tähistamine on ka tõsi, et see on unusuual kombinatsioon paganliku ja kristliku festives
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket
Luuletuses on 8 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccdd Ühes reas on 7 silpi Kõlakujund – assonants Retoorilised küsimused Väljajätt ehk ellips MÄLESTUS Ei ma sind ei reetnud, ehkki leidsin leiu, ehkki kauaks ajaks köitma jäi üks neiu. Kolmteist küünalt Abielumees kohtab noort tema auks tol õhtul põles, neiut, kes oli rikkumata, ilus, kolmteist veetlev ja tal tekkis soov lapseaastat helkis muutuda paremaks rinnasõles. inimeseks. Kõike, mis tast hoovas, kõike imetlesin, nagu miskit halvast ennast puhtaks pesin. Oli hea, et tundsin siis ja tunnen üha: midagi siin ilmas ikka on veel püha. Luuletuses puudub vabavärss Luuletus on 4 salmiline, igas salmis 2 värssi Tegu on süliriimiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
