Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti
.............................................................................. 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.........................................................................................................................5 3.4 Idamurre............................................................................................................................5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................................................... 6 4.2 Võru murre........................................................................................................................6 4.3 Mulgi murre .....................................................................
sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre.
hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega
surnud sadu põliselanike keeli. Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso (nt Viitso 1996) ja emeriitprofessor Paul Alvre (nt Alvre 2000). Viimasel kümnendil olid TÜ murdeuurimise põhisuundadeks murrete muutumise ja nivelleerumise uurimine (Pajusalu 1992a, 1992b, 1997, 1999a, 1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker 2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine (Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti
teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti". Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist. Paar sajandit hiljem ilmus esimene eestikeelne Piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti-keelde. Sellest alates hakkas põhjaeesti keel domineerima, enne seda rivaalitsesid ühiseesti kirjakeele staatuse koha eest kaks keelevarianti: peale põhja-eesti (Tallinn) oli lõunaeesti (Tartu) keel. Järgmise sajandi lõpuks oli lõunaeesti kirjakeel peaaegu väljasurnud. Viimase paarikümne aasta jooksul on grupp haritlasi kagu-Eestis kõneldavate murrakute põhjal loonud uut kirjakeelt, mida nimetatakse kas lõunaeesti , võro või võro-seto keeleks.
ES teeb samat tööd,mida VÕK omalajal,kuid on muutunud keelekorralduse põhimõtted. 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja ja LõunaEestiks. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks.
LÕUNAEESTI On otse paratamatu, et laenatud sõna hakkab sihtkeeles kuuluma uutesse seostesse. Näiteks number: nummerdama, klamber : klammerdama näitavad süsteemipärast laadivaheldust tuletussüsteemis ja nii seda tulebki käsitleda, kuigi number ja nummerdama pole keelde tulnud tuletusseoses olevate sõnade laadivaheldussuhtega (vt ka ETS: 321). Sissejuhatuses käsitletakse lõunaeestitpõhjaeesti enam-vähem võrdväärse paralleelina, sõnaraamatus kahjuks mitte. Ootaks, et lõunaeesti keelt ei koheldaks vähem iseseisva keelena kui isuri keelt. Sissejuhatuses tehakse põhjaeesti keeles vahet näiteks kirderannikumurde ja südaeesti keele vahel, lõunaeesti on kõik üks: seda esindab kord võru-, kord tartukeelne sõnakuju. Mõnikord seostuks lõunaeesti sõnakuju etümoloogiliste paralleelidega paremini kui kirjakeele sõna: kuusk'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'; sõna on sugulaskeeltes ilma klaadivahelduseta, aga lõunaeesti kuus : kuuse :kuust ETS-is
kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“ (1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) ja teine osa 1812 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Teises osas on 23 juttu ja üks luuletus Luce keelekasutus on rahvapärane ja saaremaalike murdejoontega Lõunaeesti kirjakeel 18. sajandi lõpus Lõunaeesti kirjakeel hakkas hääbuma pärast põhjaeestikeelse täispiibli ilmumist Pietistlike käsikirjade tõlkimisega ning piibellike juttude ja vaimulike laulude kirjutamisega tegeles ka eestlasest kirjamees Mangu Hans Ilmuma hakkas Tarto-Ma Rahwa Kalender ning Tarto maa rahwa Nädalli-lehte, mis jätkasid tartukeelse kirjanduse traditsiooni 18. Sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned.
ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule.
ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes
Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt; Keelejoonte valik murdeliigendusel Häälikulised Morfoloogilised; Sõnavaralised (hilisemad); Lauri Kettunen (1917) I põhjaeesti lõunaeesti II saarte lääne kesk ranna kirde Kodavere tartu viljandi võru setu eriline, et toob Kodavere eraldi välja; kahetasandiline liigendus; tore, et setu on võrust eraldi; Andrus Saareste (1932) I põhjaeesti lõunaeesti II saarte keskpõhjaeesti kirde mulgi tartu-võru
(tõlkija ja avaldaja August Wilhelm Hupel) § nõuanded nii inimeste kui loomade ravimiseks, tervishoiuks, ravimteede kasutamisest, hügieenist jne, § hulgaliselt rahvapärast sõnavara haiguste, taimenimede jne kohta (süggelissed, rouged, warsa kabjad, tomikas `toomingas`). 1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto
omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks liivi keele asetada ühe vanima keelena põhja- ja lõunaeesti murrete vahele. Tänaseks pole alles enam ühtegi liivi keelt emakeelena kõnelevat inimest ja liivi keelt teise keelena rääkijaid on vaid mõnikümmend. Hoolimata sellest on ametliku Läti statistika järgi
· Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini · Murranguperioodil ilmnes palju häälikumuutusi näiteks lõpu- ja sisekadu
arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse
Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks. Sealseid elanikke kutsutakse mulkideks
noster” ja “Ave Maria” — ning “Credo”. 16. sajandi alguses kogu põhjapoolset Euroopat raputanud reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava põhjuse kirikukirjanduse tõlkimiseks kohalikesse keeltesse: põhja- ja lõunaeesti keelde. 17. sajandil koostati esimesed eesti ja lõunaeesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset kirjandust keelemuutuste uurimiseks. Koos rahvusliku ärkamisajaga 19
trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid kõik katekismused ja testamendid jne on tarbetekstid, neid on vaja et kirkus asju ajada katekismus on lauluraamat, lühike usuõpetuse raamat, sinna on erinevatest piibli kohtadest olulised punktid koondatud ja inimestele selgitatud murrete vastasseis ei teadnud mis murdes raamatuid avaldada põhja- ja lõunaeesti murre avaldati palju tekste ka lõunaeesti murdes terviklik piibel saadakse valmis põhja-eesti murdes põhja-eesti murre jääb lõpuks peale ja ülejäänud jäävad unarusse ning kaovad ära Pastor Heinrivh Stahl avaldab 1637 põhjaeesti grammatika tema grammatikas vaatab vastu väga tugev saksakeelne mõju reeglid polnud kuidagi vastuvõetavad ega mõistetavad 1686 Virginuste lõunaeesti uus testament forselius võtab kasutusele ka enda koostatud aabitsa
võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre
• Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti palju säilinud, sest paljud teosed hävitati, kas - ideoloogilistel põhjustel - usulise väärõpetuse kartuses
`teda' · -nud/-nod: tehnod `teinud', lugenud · Eitusverbi pööramine minevikus: esin `ma ei', esid `sa ei', es `ta ei', esimä `me ei', esitä `te ei', esid `nad ei'. · je-illatiiv: kodoje `koju' · Kodaveres n-inessiiv (puolen `pooles', elon `elus'), mujal -s. · Kodaveres s-translatiiv (mehes `meheks'), mujal -st (aigest `haigeks') · Kodaveres i-mitmus (naesile `naistele'), mujal -de. Idamurde ja lõunaeesti ühisjooned · tk > kk: sõkkuma `sõtkuma' · ae > aa: naaran `naeran' · Järgsilpides ks > ss: loetasse `loetakse', õles `oleks' · e > a, ä: silmitsämä `silmitsema', valitsama `(välja) valima' · Nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin `tõmbasin' · tud-kesksõnas -et: ehitet `ehitatud' · Tingivas kõneviisis -si: õlesin `oleksin' Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3
läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui kujunevad uuendused, mis eristavad kujunevat keelt teistest, murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei tekkinud (v
maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde. Selleks oli vaja paika panna kirjakeele reeglid. 17-18 saj. oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas Heinrich Stahl, kes sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks. Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab olema kirjakeel. Järgmise sammu kirjakeele arendamiseks tegi Johann Hornung, kes koostas ladinakeelse eesti keele grammatika. Hiljem avaldati lõunaeesti keelne Uus Testament. Tänu sellele tegevusele eest keel, lugemisoskus ja kultuuriteadused arenesid.
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5. LV: *üksi : *ühen : *ühtä 6. Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7
soojapuhurid, föönid, tolmuimejad elektrilised ja akuga tööriistad telefonid jpt kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid Mida teha jäätmetega? Sorteerida Jäätmekäitluspunktid Kokkuost vanaõli, toiduõli Ohtlike jäätmete käitlemine kogumine, pakendamine, vedu, taaskasutamine, ümbertöötlemine, kõrvaldamine Kogumiskeskused: Kolm riiklikult ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskust: Tallinna Ohtlike jäätmete kogumiskeskus, Vaivara Jäätmekäitluskeskus, LõunaEesti Ohtlike jäätmete Kogumiskeskus Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Lääne Virumaa Toimub ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja transport ettevõtetest, jäätmete ümberpakendamine, koondamine suurematesse transpordipartiidesse, eeltöötlus ja käitlemine (õlijäätmete separeerimine ja separeerimisel eemaldatud vee puhastamine) ning suunamine lõppkäitlusesse. Vaivara Jäätmekäitluskeskus
Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud. 5. Lõunaeesti kirjakeel 16.saj (Boieruse, Völckeri tekst, ametitunnistus Awerbachile) Lõ-Eestis säilinud 16.saj trükiteoseid pole. 1715 Uue Testamendi eessõnas on märge selle kohta, et Tartu Jaani koguduse õpetajal Wittel ilmus 1554 trükitult katekismus. On üksikuid käsikirjalisi tekste peamiselt 16.saj lõpust. 1580-90. aastate Boieruse katoliiklik tekst. Eesti k teksti 41 rida. See on ilmselt poola k tõlgitud palve. Teksti eesti keelt on hinnatud oskamatu tõlkija kirjapanduks
konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes.
Eesti iseseisvumise eeldused 1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti
lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti
1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus.
25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused
saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e. Traditsiooniliselt jaguneb eesti keel 3 murdeks: põhja- ja lõunaeesti murre ning kirderannikumurre. (jagunevad veel omakorda). Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist. Iga vaimulik tõlkis ühe osa, pärast ühtlustati komissioni poolt. Tööjuhiks oli R. Brockmann (pärast tema surma tõlkimine jäi pooleli). (põjaeestikeelne).
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood
Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis. On ainult üks võrukeelne ajalet - Urma Leht, mis ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate
· Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eest...
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda
kena ja rahuliku näo. Kiviviske kaugusel asuv Saadjärv on populaarne nii purjetajate, sukeldujate kui ka lihtsalt suvitajate hulgas.Järvele on võimalik pääseda otse motelli juurest kulgevat jõge mööda kas paadi või vesirattaga. Tule ja tutvu kõigega kohapeal! http://www.aksimotell.ee/ · VE RE VI M OT E L L Maalilises LõunaEesti männimetsas asub Verevi Motell, kus Teile pakutakse sõbralikku teenindust, hubast majutust Taskukohaste hindadega. Verevi motellis on 12+1 tuba , kus on võimalik majutada 14 kohalistes mugavates tubades. Teie kasutuses on dussiruum, WC, TV, levib tasuta Wifi, pool maja on varustatud õhk soojuspumpadega, mis talvel soojendavad ja suvel jahutavad. http://verevi.ee/majutus/ Tänan kuulamat
Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita. Lk 10-12 • Tubin, E (2015) Uurimustöö: Isamaal sündinud asjust:
19241925 Talvel ravil Schwarzwaldis 1925 Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus Maeti Tartu Peetri kalmistule Töökäik Soomes Soome Kirjanduse Seltsis ja teenis elatist Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega 1913 töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 19161919, pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas 19221924 kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja Looming Üks värvitundlikuim eesti maalija Kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades Lemmikvärv oli kaadmiumpunane Looduse kujundaja Alati oli maalidel ka taevas Ekspressionismi mõju Kõrvuti looduspiltidega maalis ka lilli ja portreid Täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid Lilleline väli majakesega, 1909
eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, et multikultuursus ei esine ainult suurriikides vaid võib esineda kõikjal. Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste gruppidel võib olla enda kultuur, nagu reivikultuur ja ärimeestel ärikultuur kindlad kombed ja tavad mille järgi ärimees peaks käituma. Kultuurid saavad üksteist ka mõjutada, näiteks võib üks kultuur teiselt kultuurilt kindlaid juppe laenata, kas sõnu, tähestikku, kombeid ja kõike muud. Väga laialdased laenud võivad aga viia kultuuri assimilatsioonini ehk teise kultuuri integreerumiseni või halvimal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
