Soul muusika AUTOR: ALAN SAKSON JUHENDAJ A: SIIRI VESKIMÄE Tekke •Soul tekkis 1950ndate lõpus, Ameerika Ühendriigis. •Mõiste " Soul “ (inglise keeles ,,hing’’) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt n...
Ameerika Läänes, milles kehastab uue rajajoone vaim, tõus ja võitlus. 3 Vesternide tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850 – 1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik, leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände.4 Võib öelda, et pole ühtegi teist filmižanri, mis käsitleks mingi ajalooperioodi olusid nii spetsiifilisena. Ameerika 19. sajandi teine pool ja sellega kaasnenud rahvusliku kultuuri teke on tõeliselt viljakas algmaterjal vesternidele. Seetõttu võiks pidada vesterni justkui ainult Ameerikale omaseks žanriks, kuna selle algidee põhineb puhtalt jänkide enda ajalool. Vesternist teeb žanri justkui rohkem taustsüsteem ja stereotüübid, mitte mingid kindlad reeglid nagu mõnel teisel žanril on. Näiteks komöödia üheks eesmärgiks
1) Victor Hugo *Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. *Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirj...
ESIMENE NOVELL Ser Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. 1. Teose probleemistik ja idee. Usalduv inimene on kalduv usaldama sellesse mida ta näeb või tahab näha. Krooniline valetaja jaab valetajaks ka surmavoodil. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. Musciatto Franzesi - suur ja rikas kaupmees. Tema pidi ära sõita, ning enne oma sõitu tahtis oma asjad, mis on üpris sassi läinud korddaks teha. Selleks leidis ta endale abilisi. Kuid ei teadnud kust leida inimene, kes oskaks ta võlgu burgundlastelt sisse nõuda. Lõppuks kutsus ta endale abiks Ser Ciappeletto. Ser Ciappelletto - notar, väga salakaval inimene. Kõige rohkem tunnistas ta valet. Ciappelleto asus elama kah...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi tulekuga 1927. aastal hülgasid suured Hollywoodi stuudiod vesterni filmi ja nii jäigi žanr väiksemate filmistuudiote ja produtsentide kätte. 30ndatel aast...
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus ...
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termi...
levinud.Iseloomulikud tunnused helikeel jazz algselt alustas improvisatsioon, polyrhythm, mis põhineb syncopated rütmid ja unikaalne kogum võtteid täitmise rütmiline tekstuurid - swing. Edasiarendamine jazz on tingitud arengut jazzmuusikud ja heliloojad uute rütmilise ja harmoonilise mustrid. Jazz kujunenud kombinatsioon mitut muusikalise kultuuri ja Selle põhjal lõpul XIX sajandil moodustas teise muusikažanri ragtime. Seejärel ragtime rütmid koos elementide blues tekitas uue muusikalise suuna - jazz. Rock - üldistades nime mitmetes valdkondades popmuusika. -Sel juhul näitab kõnealuste piirkondade rütmiline tunne. Rock muusika on paljudes valdkondades, alates suhteliselt "light" žanrid nagu tants rock 'n' roll, pop-rock, Britpop, jõhker ja agressiivne žanrid - death metal ja grindcore.Päritolu rokkmuusika peituvad blues, millest tuli esimene kivi
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
● Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi) ? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimi...
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman...
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks. Filmide huvitav fakt on see, et igas filmis leidub alati midagi õpetlikku. Kas näiteks oled enda üle uhke. Oled õn...
WALTER SCOTT Sirli Volt K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) l...
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki. (Kirjandus, muusika, mille sündmustik tuuakse kuulajani laul...
Vihjeline – võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest Career – ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost Sügav tegelane – arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema maailma Lame – muutumatu, lihtsakoeline, vähe infot, esindab ühte tüüpi Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik- kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhierinevused
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Täida tabel! OOPER OPERETT MUUSIKAL Tekkimis-või 16. sajand lõpus 19.sajand 20. sajand kujunemisaeg Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerika Ühendriik Žanri Antiik-Kreeka Prantsuse koomiline Operett, koomiline eelkäijad tragöödiad ooper ooper, prantsuse meelelahutuslik muusikalavastus Kus Ooperiteatris Teatris Teatris, muusikateatris esitatakse? Mis on Keskajal korraldati Prantsuse koomiline Kaasa on aidanud aidanud kaasa kirikus ja ooper. massimeedia torm...
Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ●...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus I Oma Nimi Klassitsism Aptism Iseseisevtöö Olustvere 2010 Mulle meeldib see pilt, kuna see iseloomustab klassitsismi, ning kunsti teoas on tehtud hoolikalt Klassitsism Üldine info Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva ko...
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile,
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
Kas meil on Eurovisiooni vaja? Eurovisioon on kujunenud küll omamoodi traditsiooniks, aga mõeldes nüüd kui mitu aastat järjest ei ole ennast televiisori ette naelutanud ja ärevusest kilgates tulemusi oodanud, siis ei. Lapseeas sai tõesti huviga oodatud, punktide pärast kaua üleval oldud ja küüsi näritud. Samas, väike protsent minust pooldab Eurovisiooni, on ju vahva hiljem vaadata, millega erinevad riigid lagedale tulevad muusikalises osas. Mis mind häirinud on? Silmapilkselt hüppas pähe visioon Kreisiraadio Leto Svetist, mis 2008.aastal Eestit esindas. Kui aus olla, siis minul oli küll tol hetkel häbi olla eestlane, tohutult vastukarva lugu. Mõistan, et enamasti ollakse show peale väljas, kuigi see ületas minu jaoks igasugused piirid. Korra olen tundud seda õnnejoovastust kui 2001.aastal Eesti võitis, aga see selleks. Eurovisioon on alla käinud, palju labaseid etteasteid ja mõni üksik kullatükk sellest suu...
Klassikalise muusika töötlused popžanris - ei või ja? Klassikalise muusika töötlused poppopžanris peaks olema tänapäeval juba tavaline nähtus. Rahva uuenemine ja muusika uuenemine peaksid käima käsikäes. Ka minu enda eelistus oleks klassikalise muusika asemel kuulata midagi väheke huvitavamat ja kõrvadele meelepärasemalt. Ja see kohati päästaks ka klassikalise muusika, kuna kohe tekiks rohkem kuulajaid. Palju ei oleks vajagi muuta ju, väike bass tahaplaanile, ning tempo muutus. See olekski kõik mida vaja teha oleks. Tahaksin ka välja tuua huvitava mõtte anonüümsest referaadist samal teemal mis katus minu arvamusega:,,Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad , sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika žanri ja nö „sülitavad“ selle peale, sest ...
Retsensioon Seoses koroona puhangu ja ka kontserdite ära jäämisega vaatasin mina Travis Scott kontserdi Austin City Limits Festivali. See kontsert toimus 07.10.2018. aastal Ameerikas, Texases, Austin'i linnas. Austin City Limits Music Festival on tohutu mitme žanri festival Texase pealinnas, seal esineb väga palju erinevaid artiste. Travis Scott on oma lood ise kirjutanud ja ka esitab neid ise. Travis Scott päris nimega Jacques Bermon Webster II on sündinud 30. aprillil 1992 Houstonis. Ta on Ameerika Ühendriikidest pärit räppar, laulja, laulukirjutaja ja produtsent. 2012. aastal allkirjastas Scott plaadilepingu Epic Recordsiga. Sama aasta novembris läks Scott Kanye Westi plaadifirma GOOD Musicu produtseerimisosakonda Very GOOD Beats produtsendiks. Travis Scotti üks tuntumaid albumeid on Astroworld mis ilmus 2018. aastal. Scotti lood on kirjutatud räpi žanris ja on väga uuenduslikud. Scott kasutab heli manipuleerimise efekte, nagu Aut...
Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle žanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka Händeli juhitud ooperiteatri pankrott 1728. aastal mitte pelgalt tema oskamatu tegutsemise vili: sajandli alguse Londonis, kus kodanlike muusikaühingute mõju oli tugev, läks pankrotti terve selle suurejoonelise aristoktraatliku kunstižanri ideoloogia. London pakkus sellele ka asenduse: kerges rahvalikus stiilis “Kerjuseooper” (1728. a. lavastatud “Kerjuseooper” vastandus teravalt tõsisele itaalia ooperile. Inglisekeelse teksti kirjutas John Gay, muusika pani rahavlikest tänavalauludest ja teiste heliloojate ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Christoph Pepusch. Tükk läks uskumatu menuga, see oli mark ebd aadlikele vastandava uue kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile.
5.11.2015 EESMÄRGID: Kontserdiarvustuse kirjutamine Kuulata elava muusikaga kontserti. Kontserdil kuuldu üle mõtisklemine. Püüda oma arvamust avaldada ning Võru Gümnaasium põhjendada. 2015 Osata kasutada muusikalisi oskussõnu. Ülesehitus – 3 osa: Teema arendus – arutlus kontserdist sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojast v...
1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei os...
Lisa tabelisse pilte, mis iseloomustavad ajastutvõi kunstnikku kõige paremast küljest. Kirjuta tekstina põhitunnused ja olulisemad märksõnad. Enda lisatud tekst kirjuta värviliselt või kaldkirjas. Vajadusel suurenda tabelit. Täidetud tabel salvesta pdf formaadis. Skulptuur Ajastu Riik Inimene/kunstnik Kirjuta teose nimi, autor, tähtsus Arhitektuur/stiili tunnused Millises riigis Keda nimetatakse tekkis? humaanseks inimeseks? itaalia Isikut kelle suurim Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see ...
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tun...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad,...
jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. 3 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? 4 10
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Vana-Kreeka selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale Vana-Kreeka kultuuripõhi oli nii tugev, et see elas kõik vallutajad üle ja kultuuri järjepidevus säilis. Samas võib väita, et Kreeka oli otsekui endasse sulgunud ega püüelnud laienemise poole nagu paljud teised. Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meil...
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poo...
Mis on autor? Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse, kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kan...
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimi...
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka...
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf...
Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhili...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm kellel on vähemalt üks ühine tunnus (peab olema vähemalt kaks inimest). Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet. 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad
kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, kuultuurne-metsik
14 15 Autor on „rohkem või vähem psühhologiseeriv projektsioon tekstiga sooritatavatest manipulatsioonidest: kõrvutustest, mida vajalikuks peetakse, tunnusjoontest, mida esile tõstetakse, järglusseostest, mida kehtestatakse, välistustest, mida peale surutakse” (Foucault 2011: 80). Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri
instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 10. Seleta mõistet „Lied“. Missugune roll on žanri arendamisel Franz Schubertil? Lied on kooriga sümfoonia. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. 11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse? Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus. 12. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on pal...
annaabi.ee 
