Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon · Noorte lahkumise põhjused õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning reklaamitakse palju välismaale õppima minekut, erinevad stipendiumid, mis aitavad majanduslikult palju. Tahetakse välismaal tutvusi ja elukogemust saada. · Vanema generatsiooni lahkumise põhjused ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5 aastat siis saad Soome pensionit, mis kõrgem), välismaal rohkem võimalusi end tõestada, asjad kättesaadavamad, palgad suuremad. Lapsed on
1. Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks- on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu. 3)Kasu vara võõrandamisest- võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu. 8. Maksuvabastuse liigid: 1) ...
„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid? August Gailit Albert Kivikas Henrik Visnapuu Johannes Johannes Semper Semper Artur Adson Marie Under Friedebert Tuglas Johannes Vares- Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner ...
Vasakpoolsete ja parempoolsete parteide haridus eesmärkide võrdlus. Parempoolsed: Kohustuslikuks peavad vähemalt põhihariduse omandamist. Soodustavad individuaal- ja koduõpet. Kutsehariduse omandamise võimalusi soovivad muuta paindlikumaks, et kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
saj esimesel poolel Miks? Soov teha midagi kotkaste heaks Eesmärk: et kotkad ja must-toonekured jääksid Eesti maastikku ilmestama ka tulevikus Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesitsusperioodil Toitumisalade (luhad, niidud, ojad) seisundi halvenemine
Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud
Majandussüsteemid: (Mida, kuidas, kellele toota?) tavamaj. - baseerub ühiskondlikel trad., algeline tootmistehnoloogia, põhiliselt käsitöö & põllumaj., leidub Aafrika, Aasia, L-Ameerika, vanim maj.süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. ...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja.
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksu...
a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu 2 Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a
Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974. aastal majanduskriisi, mis haaras kõigi arenendu Euroopa
Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974. aastal majanduskriisi, mis haaras kõigi arenendu Euroopa
Iseseisev töö 1)Mis on eelarve+ selle koostamine? Eelarve on riigi tulude ja kulude koond, eelarve projekti töötab välja Vabariigi valitsus. Riigieelarve projekti koostamine hakkab peale kevad-talv, alguses eelarve eelnõude arvutamine august-september valitsuse istungitel. Eelarve kinnitatakse aasta algul, vajaduse korrak võetakse vastu lisa eelarve, kui raha jääb näiteks üle. 2) Defitsiidiga lisa eelarve? Eelarvedefitsiit on see kui kulud ületavad tulusid, lisa eelarve koostatakse siis kui maksud on hästi laekunud. 3) Kust laekub eelarve raha? Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks...
1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste päevale! · Loovtööde konkurss ,,Koolisöökla minu unistustes" · Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus kutsub: · Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumid · Pärnu eri linnaosadest bussiga kooli jõudmise võimalused · Tule avatud uste päevale Bournemouth Ülikooli Lõuna-Inglismaale19.- 21.10.2012! · Tehnoloogia tundmine määrab tuleviku 1
USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem · töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid 13. Olulised liikumised 1960-ndatel(seletus, miks)? Hipiliikumine, see oli protestiks Vietnami sõjale. Veel on ka rohelised organisatsioonid, mis polnud ei parem- ega vasakpoolsed. 14. VLO, VMN, IMF, IBRD (defineeri) VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond IBRD: Maailmapank.
Kas heaoluühiskond muudab inimese laisaks? Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks. Väga paljud inimesed on koondatud ning peagi märgatakse, et palju lihtsam o...
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist,
Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast. USAle lõppes lüüasaamisega . Vietnam langes kommunistide võimu alla. 6.Sõnasta heaoluühiskonna ühised tunnused (5) *Kõrge elatustase *Tööpuudus kadus *Kehtestati toetused, pensionid ja stipendiumid *Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-,tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteemid *Sotsiaalse turvalisuse kasv 7.Milles peitusid Lääneriikide kiire majandusedu tagamaad? lääneriigi väljusid ms majanduslikult võimsaman, mille põhjused peitusid nii valituse poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes, mis hõlbustas kiire majandusetaastamise 8.Mis põhjustas 1970.a. arenenud tööstusriikides majanduskriisi, millised olid kriisist väljumise vahendid?
ülekaalu;tagajärg:Tapetud hulgaliselt süütuid inimesi); vastuseis(eesmärk:mõjuvõim;tagajärg: kriisid ähvardasid lõppeda tuumasõjaga, mis osapooled nö. maa peale tõi) Külma sõja kriisid Korea (1950); Lähis-Ida (1960-1970); Afganistan (1979); Berliin (1960); Vietnam (1960-1970); Kuuba (1950) Kirjelda heaoluühiskonda Saavutati pikk majanduslik õitseng; tööpuudus kadus ajutiselt; kehtestati töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid Mis oleks sinu kui hipi arvamus heaoluühiskonnast ja sõnum maailmale 1970date lõpus Arvaksin, et heaoluühiskonnas oleks hea elu(hea elada) ja sõnum oleks sama, mis oli hipidel 1970datelgi: ,,Make love,not war!" Euroopa Liidu sünd ja areng asutati 1951. aastal; asutajateks olid Prantsusmaa ja Saksamaa; esialgne nimi oli Euroopa söe- ja teraseühendus; Eesti astus EL'i aastal 2004
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused. Kiire majanduslik tõus, kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, kehtestati mitmed toetused, pensionid ja stipendiumid, tööpuuduse kadumine, kiire tarbeesemete soetamine. 3. Miks jõudseid lääneriigid heaoluühiskonda, NSV Liit ja idabloki maad aga mitte. Sest läänes oli majanduskasv kiire. 4. Mis põjaustas 1970. aastatel tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi? Maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 5. Millised abinõud aitasid kriisist väljuda?
Timea Karkissi võluv näitus "Mosaiigimaagia" Sissejuhatus Käisin Raegaleriis vaatamas ungari kunstniku Timea Karkissi näitust "Mosaiigimaagia". Peale minu olid seal veel mõned inimesed. Näitus oli väga huvitav, sest millal veel saab näha näitust just mosaiigist. Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik kivid murrab naine ise ja liidab mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Aastate jooksul on ka kunstnikul välja kujunenud oma ainulaadne stiil. Kombineeritud on erinevaid mosaiigi ladumise meetodeid, tehnikaid ja stiile viimase aja moe- ja disainivoolu jä...
2järgmise aasta jooksul arenes majandus uskumatult kiiresti. Kasutusele tlid väljendid,mis peegeldasid olukorra ebatavalisust:Itaaliaime. Lääne-saksaime, jaapaniime. Täna kiirele majanduslikule tõusule kujunes välja heaoluühiskond 1950-1960. Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik,haridus, tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik. USAs säilis vabariiklaste ja demokr. kahepartei süsteem.
AVALDUS EESTKOSTE SEADMISEKS Esindaja: [...] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmat...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
tuumasõjaga. Lähis-Ida kriis- mitmel korral puhkes sõda Iisraeli, keda toetas Usa ja araabia riikide vahel, kelle üle üritas mõjuvõimu saada NSV. Afganistani sõda- Nõukogude väed tungisid Afganistani, kus üritati jõuga kehtestada meelepärast valitsust. 6. Heaoluühiskonna tunnused-kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus, arenenud haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem, töötu- ja vaesustoetused, pensionid ning stipendiumid. 7. Euroopa liit ja Euroopa söe- ja teraseühendus. Kuidas seotud, mis on? Euroopa söe- ja teraseühendus Prantsusmaa ja Saksamaa poolt loodud(liitusid ka teised euroopa riigid) ühendus majandusliku koostöö tegemiseks. Selle alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range rahanduspoliitika,vaba ettevõtluse toetamine, makusprotsendi võrdsustamine, ametiühingute õiguste kärpimine. 9
Kellel on hea heaoluühiskonnas? Heoluühiskond on ühiskond, mille võtmesõnadeks on kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Toetused on tagatud vanuritele kui ka noortele. Kuid kas kõigil on hea elada heaoluühiskonnas? Selleks on vaja riigil pidevat ülevaadet ühiskonnas toimuvast. Keskendun eelnevale küsimusele vastates Eesti heaoluühiskonnale, kuna tean siinset süsteemi kõige paremini. Hea on elada inimesel, kellel on majanduslikud ressursid piisavalt suured, et tagada omale eluks vajalik. Neil on hea tasuga töökoht, oma elupind ja perekond. Kõigil pole see kahjuks võimalik, selleks on Eesti riik võimaldanud oma rahval saada pensioni, töötuabirahasid, lapsetoetust, invatoetust jt. Näiteks on ehitatud ratastoolis inimestele kaldteed ning bussidega sõites odavamad või tasuta piletid. Ma arvan, et see o...
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka vääv...
Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.Maksulist tulu saab riik otsestest ja kaudsetest maksudest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult, näiteks füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse ning selle suurus sõltub krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu (26%) peab inimene tasuma kogu sissetulekult.Riiklikud pensionid, stipendiumid ja toetused maksustamisele ei kuulu.Ettevõtte tulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sest maksustatakse vaid aktsionäridele väljamakstud kasum.Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%).Teiseks kaudse maksu liigiks on aktsiisimaks, erimaks, mis kehtestatakse negatiivsete välismõjudega kaupadele.Eestis kehtib alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiis.Kolmandaks kaudse maksu liigiks on hasartmängumaks.Tollimaksu kogub riik sisse-ja väljaveetavalt kaubalt
mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja toimus ressursside ümberjagamine. Vaesust jäi vähemaks. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte rahulolematus; vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldustele muutus mässumeelseks 1960. aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid; tööpuudus kadus ajutiselt, auto, kasvas kiiresti tarbeesemete soetam...
Kui gümnaasium võib mõne õpilase jaoks olla veel kohustus, siis ülikool seda kindlasti enam ei ole. Kõrgkool on ainult enesetäiendamine ja erialaste oskuste omandamise koht. Ühtlasi on ülikool ka võimalus saada tulevikus parem töökoht. Üliõpilase motivatsioon õppida on tavaliselt kõrge, sest kõrgkoolist välja kukkuda on üsna lihtne. Sellepärast õpitakse hoolega ning nähakse vaeva. Tudengeid innustavad paremini õppima ka erinevad stipendiumid, mida saadakse heade õpitulemuste eest. Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane
maakondades. tehniliselt varustatud kui üldhariduskoolid. Võimalused (O) Ohud (T) 1 Õppelaen Seadusandluse ebastabiilsus. Õppetoetused Maakohtades vähem võimalusi Stipendiumid välismaal õppimiseks. õppimiseks Koolitus ettevõttele kulukas. Õppepuhkus Eesti rahvaarvu vähenemine V Finantseeritakse riigieelarveliselt loomuliku iibe näol ja väljaränne. kutseõpet. Individuaalse vaesusriski tõus Ä Avalikkus hindab elukestvat õpet elanikkonna seas L positiivselt
HAITI MAAVÄRIN Referaat Tartu 2012 1. Sissejuhatus Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad (Lisa1). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugev...
• Soodustada uute innovaatiliste ettevõtete esilekerkimist kiirelt arenevates ja eri valdkondi ühendavates sektorites; • Siduda TA asutustes tehtavad teadusuuringud ning ettevõtete tootearendustega; • Töötada välja nn tehnotõlgid olemasolevate kompetentsikeskuste baasil; • Suurendada tehnoloogide, inseneride ja spetsialistide täiend- ja ümberõpet; • Soodustada arendustegevust ning kaasamist nii haridusse kui ka TA-sse; • Motiveerivad stipendiumid. 8 Eestis tegutsevad ettevõtted • 2013. aastal ligi 6000 ettevõtet: • Vähemalt 100 töötajaga firmasid oli üle 200 ja neis oli hõivatud pool tööstussektori töötajatest; • 2013. aastal kogu müügitulu u 10 mld eurot; • Materjalitehnoloogia rakendamise võimekuse alusel võib ettevõtteid vaadelda järgmiselt: • Materjalitehnoloogiaid arendavad ettevõtted;
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida e...
Teadustöö-alane globaliseerumine - teadusuuringud on kallid, väikesed uurimisrühmad ei jõua kallist tehnikat osta - suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, - kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel - kohalikes keeltes puudub oma vastavasisuline sõnavara või tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas Haridusalane globaliseerumine - võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide - rahvusvahelised stipendiumid - külalislektorid ülikoolides jne ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõõtmine Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. Majanduslik integratsioon Kaubandus (% SKP-st) Portfolio investeeringud Välismaised otseinvesteeringud (% SKP-st)
NATO asutati 1949.a, sp, et pühenduda oma liikmesriikide kaitsele, mille aluseks on rahu tagamine ja edasise julgeoleku kindlustamine. Eesti liitus NATO'ga sest, et kui Ee peaks sattuma Vm rünnaku alla, siis teised NATO liikmesriigid on kohustatud Ee'it aitama artikli 51 järgi. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase, inimeste suurenevad sissetulekud, sots. Turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sots.abisüsteem arenesid, kehtestati pensionid ja stipendiumid, tööpuudus kadus ajutiselt. Majanduslik integratsioon tähendab eririikide majanduspoliitika ühtlustamist ja majanduslikku koostööd. 1951.a. loodud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit. Selle asutajariigid olid Sm ja Pr. Ee ühines Euroopa Liiduga 2004 a. Thacherismi isel. tunnused: *vaba ettevõtluse toetamine, *riigiettevõtete erastamine, *suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine, *sotsiaalkulutuste vähendamine, *ametiühingute õiguste kärpimine,
Rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet: alamastmes õpiti selgeks lugemine ja hakati õppima grammatikat. Teisese astemes tegeldi ladina keele grammatikaga, usuõpetuse ja muusikaga. Kõrgem aste andis ldn. keele oskuse , õpiti dialektikat , retoorikat. Üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tallinna triviaalkoolis hakati usuõpetust ja lugemist emakeeles õpetama alates 546 aastast. Asutati stipendiumid tarkadele ja vaestele poistele, et võimaldada neil edasi õppida Lääne-euroopa protestantlikes ülikoolides. Triviaalkoolis õppis algusest peale ka linnapäritoluga eesti poisse. Leiti, et tuleb toetada, et ka vaesed poisid kooli saata, neid toetada- neile abi muretseda. Neile hakati ostma õpikuid ja riideid. Tegeldi ka tütarlaste hariduse küsimustega. Koolile lisati juurde ettevalmistusklass, mille ülesanne oli emakeelse alghariduse omamine. Parimatele
See on loomulik, igalt gümnaasiumilõpetajalt oodatakse edasi õppima minekut. Ka mina olen kindel, et soovin minna ülikooli ja omandada soovitud haridus. Oleneb muidugi erialast, kuid enamasti võtab õppimine väga kaua aega. Laste saamiseks tänapäeval paljudel inimestel enam aega ei jää. Tihti jäädakse ootama hetke, mil pere oleks rahaliselt kindlustaud. Paljudel ülikoolidel on mitmesugused tasuta õppimisvõimalused, stipendiumid ning toetusrahad, kuid lastetoetused ja palgad, et lastele vajalikku elukeskkonda luua, on jätkuvalt väga madalad. Viimasel ajal on olnud meedias väga palju juttu kooseluseadusest. Kuigi mind see väga ei puuduta, olen ma rahul, et see lõpuks vastu võeti ning ma ei saa aru miks selleks üldse Riigikogus mitut lugemist vaja oli. Ma ei mõista miks nii paljud inimesed selle vastu on. Minu arvates on see igaühe enda asi kellega ta koos on, südant ei saa ju sundida
Globaliseerumine Globaliseerumine Milliseid mõtteid need pildid tekitavad? Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisel...
*Külma sõja mõju Berliini blokaad ning NSVL surveavaldused. 11. Sotsiaalse turumajanduse tunnused *ettevõtjate vaba konkurents *avatud turg *eraomand *raha stabiilsus *Riigi tugev sotsiaalpoliitika 12. Heaoluühiskonna tunnused *Kõrge elatustase, mille kindlustasid suurenevad sissetulekud *sotsiaalse turvalisuse kasv *arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. *kehtestati töötu ja vaestetoetused ning pensionid ja stipendiumid. 13. II maailmasõja järgne Jaapan MAJANDUS: Jaapan tõusis majanduslikuks suurriigiks. Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, elektroonika, optika jm täppisseadmete ja aparaatide tootmist. Juba 1960. aastate lõpuks oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas. POLIITIKA: riiklik poliitika kaitses Jaapani kaubandushuve maailmas, abistas eraettevõtlust ning pööras tähelepanu teaduse ja hariduse arengule
See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ka 1970. Aastate algul. Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Iseloomustas kõrge elatustase, inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-. Tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmed töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Ajutiselt kadus tööpuudus, USA-s rajati isegi kinod, kus polnud vaja filmi vaatamiseks autost välja tulla. Hallsteinidoktriin Lääne-Saksamaa välispoliitika lähtus sellest. Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, seetähendab eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951
o Kultuur on riigi vaimse julgeoleku ning rahvuse kestmise alus. o Eestis mõistetakse, et just kultuur tagab edu ja elujõu kogu ühiskonnale, rahvale ja riigile. o Kultuurist ja haridusest on saanud eelarvepoliitika prioriteedid. KULTUURIPOLIITIKA VALDKONNAD o Kultuuriväärtused(muuseumid, raamatukogud) o Meedia(meediateenuse osutamise load, väljaandmine ja taotlemine) o Kaunid kunstid(kunst, kirjandus, teater, muusika, filmikunst) o Sport(riiklikud sporditoetused, stipendiumid,preemiad, investeeringud) o Autoriõigus KULTUURIPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? · Võtame kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks Eesti keskmise palga. · Alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu 5%-le. · Toetame Kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja väärika tasu maksmist loometöö eest. · Jätkame "Eesti keele arendamise strateegia" rakendamist ja täiustamist. Toetame Eesti regionaalkeelte kasutamist .
julgeoleku sektorile. Osa raha läheb kaitseväelaste koolitamiseks, tänu millele on meil vajalike tedamistega mehed, kes vajaduse korral meie iseseisvuse eest seisavad. Lisaks tagavad meile igapäevase turvatunde päästeamet ja politsei. Täpselt sama tähtis valdkond on ka haridus, kuna targad ja õpihimulised noored tagavad riigi toimimise ja arengu. Tänu haridusreformile on antud kõigile noortele võrdsed võimalused õppimiseks, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Nüüd on paljudes haridusautustes ka tagatud tasuta koolilõuna ja õppimistarbed. Riik on andud suure panuse õppimisvõimaluste kättesaadavuse parandamiseks, kuna noored on riiki edasiviivaks jõuks. Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik identiteet. Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja muuseumidele on meil
· Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III · Autasud ja stipendiumid: (ENSVs saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu IV · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus.Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. EURO-on euroopa ühtse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühis valuuta. 1jan 1999 elektrooniline valuuta 1jan 2002 sularaha kontrollib Euroopa keskpank. Eelised- vahetuskursiriski kadumine,kergendab rahvussatbiilsus pakt ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. EESTIS- 1jan 2011 15.6466
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
