,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft: ka sellel maalil on külmad, kanged toonid. On näha ka värvide kontrastsust ja tugevust. Tüdruk maalil mõjub jällegi poseerivana
kompositsioon on Zanrid Selgus ja rahulikkus. Tolleaegsed Tragöödia prantsuse Ood, idüll, satiir, epigramm, maalid. kangelaseepos, tragöödia, komöödia Traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Komöödia Jean Racine'i
Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ,,Im Treibhaus"(Kasvuhoones), ,,Schmerzen" (Valu), ,,Träume" (Unelmad). Nendest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Träume", sest seda laulu oli kõige huvitam kuulata ja mulle meeldis laulu rütm väga. Solist oli Heli Veskus (sopran). Kolmas osa oli R. Wagneri ,,Siegfriedi idülli" (1869). ,,Siegfriedi idüll" oli teistega võrreldes rahulikum ja selles muusikapalas kasutati rohkem puhkpille. Kõige rohkem meeldis mulle C.M. von Weber 2. sünfoonia, sest seda oli huvitav kuulata ja see oli korralikus tempos. Kõige vähem meeldis mulle R.Wagner ,,Wesendonck- Lieder" mida esitas Heli Veskus, sest minu jaoks ei olnud see eriti huvitav.
Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“ „Viimane auruvedur“ „Pilvemaastik“ „Tuulekellad“ „Imetleja“ „Laps vaatab tähistaevast“ „Idüll“ „Tantsuootus“ „Lootus“ „Kingitus“ „Hommik“ Lugude vahele rääkis Rannap ka natuke mida mängima hakkab ja millal ta selle teose kirjutanud on. Näiteks üks tema pala oli kirjutatud juba 10-12 aasta vanuselt. Ta oli publiku vastu väga meeldiv ja sõbralik. Mulle Rannapi lood meeldisid, kõik olid omamoodi ilusad. Üks lugu, mis mulle eriti meeldis ja ka meelde jäi, oli „Hardumus“. Esimene lugu oli ka kastepiiskade langemise sarnane ja
5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri ja ta püüab enda elule mõtet leida. Minu jaoks oli tegelaste käitumine üsnagi usutav, kuigi mina ei ole sellise eluga kokku puutunud. 6. Kuidas raamat lõppes? Raamat lõppes õnnelikult ta leidis oma elu mõtte ja sai ka õppetunni. 7. Milline oli raamatu sõnakasutus? Selles raamatus oli natuke slängi ja samuti selliseid sõnu mida ma otseselt ise ei kasuta nt: idüll ja volask. 8. Mis sulle kõige rohkem meeldis? Selles raamatus ei saa öelda päris öelda, et see asi meeldis ja see ei meeldinud, aga see oli suhteliselt normaalne raamat. 9. Mida uut said sa sellest raamatust teada? Põhiliselt ma ei saanud midagi uut teada mis oleks mulle kasulik olnud. Kui siis võib-olla natuke tänapäeva elust. 10. Kas sa soovitad seda raamatut teistelegi? Ma soovitan seda raamatut 13-15 aastastele, sest minu arust see on lihtsalt noorteraamat. 11
sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi
" Ilmunud 1963. aastal, oli ta esimene romaan, mille autor kirjutas keskkooliõpilasena. Lühiromaan, kus kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaisega tädi Idaga, tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on ,,eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees, vastavalt oma aja ettekujutusele. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist matkapäeviku varastamises, elektrikontrolli kohale kutsumises ning tülide tulemusena jääb Aarne ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin on tärkav ja hääbuv armastus jõukamast väikekodanlikust perekonnast tüdruku Maiaga, kes on sisemise sügavuseta. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis viib hinnete
Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. 3)Kolmas loomingujärk (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks.
Kurb on vaadata, et linnades asenduvad vanad ehitused järk-järgult uutega, samas kui maal võib siiani leida veel palju esimese Eesti aegseid talusid. Ja just need talud ongi meie ühiskonna alus. Maal elav laps on rahulik, samuti saab ta juba põnnist saadik töökogemusi. Ta ei pea elama selles linnakäras ja kohutavas elukiiruses, mis valdavalt linnas on. Jah, tal ei pruugi olla poodi isegi 15 kilomeetri läheduses, kuid tal on oma rahu oaas ja hommikune idüll. Kohutav on mõelda, kui palju suletakse järjest maakoole, sest õpilasi on vähe. Aga kust peaksid need õpilased sinna tulema, kui uusi töökohti rajatakse peamiselt linnadesse ning nende vanemad töötavadki linnas? Samuti kaotatakse isegi postikontoreid, samas toetatakse juba Interneti ühenduse paremat levikut. Olles ise maal üles kasvanud, tean ma, milline vahe on linna- ja maaelul. Jah, eks kõik maainimesed peavad mingi aja oma elust linnas elama, et vajalik haridus saada, kuid
Teoses kujutatakse kõrgest soost napollanna Fiameta ja noore Firenze kaupmehe Panfilo armastust ning selle traagilist lõppu. Kümne sajandi jooksul enne Boccacciot ei olnud kirjutatud midagi sellelaadilidt. Naisi võidi jumaldada ja ülistada, kuid keegi polnud püüdnud kujutada nende hingeelu. Boccaccio tõi esimesena naise maa peale. Kuida Boccaccio õnnepäevad lõppesid varsti. Fiametta hülgas ta ning kirjaniku vaimustuse sekka hakkas ta kostma kurbi ja kaeblikke noote. Armastuse idüll oli kestnud vaevalt kolm aastat. Ajavahemikul 1340-1350 elas Boccaccsio poliitiku ja diplomaadi elu. 1350. aastal kohtus ta esmakordselt Petrarcaga. Kahe suure humanisti tutvus muutus peagi lähedaseks sõpruseks. Eriti sidus neid vaimustatud austus antiikkultuuri vastu. Vahepeal valmis Boccacciol rida teduslikke töid, mille tase tõendab, et ta oli saanud küllaltki mitmekülgse teadusliku ettevalmistuse filosoofias, ajaloos, füüsikas ja astronoomias
Ei olnud kordagi, kui kohusetundlik ning armastav lapsevanem poleks oma tütreid nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende materiaalset iha ning vääraid prioriteete. Isa Goriot ei suutnud ning ega tahtnudki endale tunnistada, et perekondlik idüll on vaid ühepoolne- isa Goriot üksinda. Kuid ega saagi näha tõde, kui lapsevanemlik armastus pimestab. Eks igale memmele ning taadile ole omad lapsed need kõige kallimad, siiramad, korralikumad, targemad. Ka Rastignaci perekond pidas oma poega kohusetundlikult ülal. Vanemad polnud küll rikkad, kudi siiski leiti alati raha, et tasuda tema ülikooliarveid või soetada uus kuub kõrgseltskonna tarvis. Lapsevanemlikust armastusest tingituna ei suudetud oma võsukest tühjade taskutega jätta
hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas
Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda. Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised
arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina
Ääretu väsimus, tüdimus, enesehävitustung ja agressiivsus lammutavad inimsuhteid. Sees olev enesehävituslik jõud suunatakse endast väljapoole kogu maailmale või jäetakse kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse
Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud. Kuhu minna? 1) Knossose(Minose) palee on Euroopa vanima Minose tsivilatsiooni au ja uhkus. 2) Kreeta küla on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis... idüll missugune! Omaette elamus on ka einestamine kohalikus kõrtsis. 3) Hania ööbaarid ja diskoteegid. Hanias on kaks promenaadi mille ääres asuvad ööbaarid ja einestamiskohad. Ühel viibib põhiliselt kohalik noorsugu, teisel turistid. Meie mõistes diskoteeke seal ei leia. Ööbaar tähendab seda, et võetakse väike jook, istutakse, aetakse juttu või nõksutatakse end muusika saatel ja piilutakse teisi külastajaid
Ääretu väsimus, tüdimus, enesehävitustung ja agressiivsus lammutavad inimsuhteid. Sees olev enesehävituslik jõud suunatakse endast väljapoole kogu maailmale või jäetakse kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse
Pidulik marss Des-duur Sõjaväe pidulik marss (Politsei pidulik marss) B-duur KAMMERMUUSIKA 1917- Andante (Etüüd) klaverile 1918- Forte-pianole klaverile 1926- Klaverisonaat C-duur Prelüüd b-moll klaverile 1936- Kaks eesti tantsu: Polka, Labajalg klaverile Kaks prelüüdi (Kaks plastilist tantsu): Mure g-moll; Hirm d-moll klaverile Ballaad (Muistend) a-moll klaverile 1937- Meloodia (Idüll) viiulile ja klaverile Dateerimata: Etüüd nr. 2 klaverile Lento (Meloodia) klaverile Mälestusleht (Albumileht) g-moll klaverile Tants (Burlesk) viiulile ja klaverile 6 KOORILAULUD 1933- Nooruse aeg segakoorile/meeskoorile (Gustav Suits) 1934- Me oleme põhjamaa lapsed (Põhjamaa lapsed) segakoorile/meeskoorile (Anna Haava) 1935- Sa minu püha kodumaa pind segakoorile (Anna Haava) Noor armastus segakoorile (Gustav Suits)
teiseks kasvatas see eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks. Pole liialdus ka öelda, et just laulupeol laulsid eestlased ennast rahvuseks. Esimese laulupeoga hakkas rahvuslikus liikumises uus etapp. Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Selline idüll ei kestnud aga kaua, sest suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda
oli kombeks sõnu lühendada ja lisades lõppu liide er. Küsimusele, kas tahate mängida ruggerit (s.t. ragbi reeglite järgi), vastas üks tudeng:"ei, soccerit", mis oli lühend sõnast association ja tähendas Londonis asuva Jalgpalliassotsiatsiooni reegleid. Kasutati ka sõna footer, aga see võis mõlemale määrustikule viidata. Tollastel mängijatel polnud kohtunikku tarvis. Härrasmeeste mõõduvõtus lahendasid mistahes vaidluse kaks kaptenit. Loomulikult ei saanud see idüll kestma jääda, eriti siis, kui 1872. aastal võisteldi F.A. karika pärast. Tolleks ajaks oli välja kujunenud, et iga meeskond nimetab oma kohtuniku. Nood kaks härrasmeest lippasid piki väljakuäärt ja hoidsid mängul silma peal. Mängu sekkuda nad ei tohtinud, kuid täpselt nii, nagu tänapäeva kriketimängus, võis nende poole pöörduda kaebusega. 1873. aastal anti kohtunikele õigus määrata vabalöök palli käega puudutamise eest, 1874. aastal muude rikkumiste eest. Alates 1874
teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2
puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11
Kolmas tase Luulekunsti, tragöödia, komöödia teke Neljas tase mimesis Viies tase THEOKRITOS hellenismiajastu Elas 305 250 eKr. Bukoolika rajaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Idüll Teine tase Luule Kolmas tase ``Sürakuusatarid Adonise peol`` Neljas tase Viies tase LONGOS kreeka kirjanduse rooma periood Elas 2.-3 sajandil eKr. kirjanik
Kreeklased teadsid, mida seal söödi- joodi, kes keda kellega kuidas pettis, kes on selle daami lapse isa jne. Kreeka mütoloogia ime seisneb selles, et see on humaannne maailm, milles puudub hirmuäratav irratsionaalsus. Jumalad on inimlikult ilusad, seega ei kohuta. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. 3 2. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid
d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad,
Sabina ei tunne midagi kaunimat kui minekut tundmatusesse." ,,Armastus algab hetkel, mil naine kirjutab oma esimese sõna meie poeetilisse mällu." ,,Mis juhtub üks kord, seda nagu poleks juhtunud iialgi. /--/ Ajalugu on niisama kerge kui üksiku inimese elu, talumatult kerge, kerge nagu sulg, nagu õhus hõljuv tolm, nagu see, mida homme enam ei ole." ,,Seal, kus räägib süda, on sündsusetu mõistusel mõne vastuväitega esineda." ,,Idüll on kujutis, mis on jäänud meisse kui mälestus Paradiisist: Elu Paradiisis ei sarnanenud jooksmisega mööda sirget, mis viib tundmatusse, polnud see ka seiklus. See liikus ringis tuttavate asjade keskel. Selle elu üksluisus aga ei olnud igavus, vaid õnn." ,,Mitte paratamatus, vaid juhus on täis võlu. Kui armastus peab olema unustamatu, siis peab lendama tema juurde esimesest hetkest peale juhuseid nagu linde Assiisi Franciscuse õlgadele."
Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt normeerima. Nii pidi tragöödia olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis, kohustuslik oli antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine (see aja-, koha- ja tegevusühtsuse reegel nägi ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni").
pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja
II Ball: keset balli lõbusat meeleolu ja virvarri ilmub kunstnikule taas nägemus armastatust. Ükskõik kuhu ta ei lähe, olgu see mets, linn või ball, ilmub talle ikka nägemus armastatust koos muusikalise motiiviga. Kogu osa on valsi karakteriga, tähtsal kohal on 2 harfi. AT kõlab 2 korda, kõigepealt flöötidel, hiljem klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja - viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end
Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust. "Tõrksa Taltsutus" Teadlased arvavad, et komöödia "Tõrksa Taltsutus" tekkis aastatel 1592-1594,
lapsed mõistsid ja omaks võtsid. Võiks öelda, et see romaan on imeline näide sellest, kuidas on võimalik sündmusi näidata kaugemalt, läbi inimeste tunnete ja ilma suure tegevuseta. Sellisel viisil muutus tuletorni juurde jõudmine palju tähenduslikumaks ja see sai lõplikuks paigaks, mis võttis terve romaani kokku, kuid siiski ei koondanud teose algust endasse, vaid see jäi eraldiseisvaks nagu kauge unistus ja idüll, mis ei tundunud siis kaugeltki nii ilus ja südamelähedane, kui ta lõpuks muutus. 3
Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänapäevani esteetiline väärtust. Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Neli põhilist ajajärgukku: 1. Arhailine ajajärk (kuni 5
16-aastane tüdruk : ma arvan, et ideaalset abielu, kui sellist ei ole yldse olemaski, aga kui oleks, ss ma arvan, et ideaalne abielu oleks see, kui nt peetakse kiini oma lubatustest (nt need mis tehakse kui altari ees ollakse) :) . Et ollakse koos nii heas kui ka halvas jnejnesuht raske on moeda sellistele asjadele, kui ise seda tegelt ei usu ):)* 20-aastane tüdruk : ahah.. mm.. ma usun et paljudel on nii et tavaline idüll, st. et oleks selline tore ja toetav.. kõike koos maksev ja abistav, see oleks ka hea kui oleks mõlemal poolel mingi privaatsus ja oma vaba aeg. Mõlemal peaks olema kannatlikkust ja mõistvust tülide lahendamisel.. Abielu võiks olla romantiline ja mitmekülgne, et ei tüdiks ära ja oleks koguaeg midagi uut avastada teises inimeses.Peab suutma andestada üksteisele. No ma ei tea.. rohkem ei tule mõtteid :D loodan et oli kasu ka
(villon) Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas. Grotesk-kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane. Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul. Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus. Iroonia-koomikavorm, varjutatud pilge, mil öeldu on mõeldule vastupidine (Villon.) Komöödia- Vana- Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr tragöödia ja draama kõrval, meelelahutuslik naljamäng. Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt. Minesinnger- 12.-13
kaheks. Heksameetris on kirjutatud näiteks Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Eesti kirjanduses on seda kasutanud Juhan Sütiste (18991945). Näiteks: Pakase taeva all külmetab päikese kohmetund nägu + + / +// + / + + / + + / + + / + siniste varjude viir vöötideks lõhestab maa. Tuuled on vajunud vette ja jooksmisest väsinud meri vaibudes randa on toonud hapra ning vahuse jää. (Juhan Sütiste.) idüll antiikse bukoolilise luule liik, lühike luuletus, mis kujutab idülliliselt külaelu. Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks:
RÜTM Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega (trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine, sünkoobid) personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. KÕLAVÄRV Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. PILLID Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia
maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga (prototüüp Ella Jaakson), tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma kohe leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku kasvatust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädit ärritab Aarne uue aja mõttelaad, suhted tüdrukutega ja õppimisprobleemid; võimalik, et temas on ka veidi naiselikku või emalikku armukadedust. Ta süüdistab Aarnet koolist matkapäeviku varastamises, elektrikontrolli kohale kutsumises ja oma entsüklopeedia kadumises ning tülide tulemusena jääb Aarne ilma elektri ja söögita, mis tema õppimisväljavaateid veelgi kahandab. Teine oluline liin
5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6. millised reeglid pidi klassitsistlik teos jälgima? Klassitsism väärtustas vaid antiigist tulnud zanreid ( ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia). Antiikne süzee ning kolme ühtluse reegli arvestamine. 7. nimeta prantsuse tuntumad klassitsistid, valmikirjanik. Moliere, Foutaine 8. nimeta 4-5 Moliere´i näidendit. Mis on iseloomulik ta näidenditele 3-4 tunnust · arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid
taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus o Maa sool väärtuste kandja, intelligents o Augeiase tallid suur segadus, kohutav räpasus
Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks. Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul 3) SIRVENTEES laul, mida esitati sõjakäigule minnes 4) TENSIIN esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul 5) BALLAAD algselt tantsulaul 6) ROMANSS algselt neiu kaebelaul 7) PASTORAAL (eelkäija-idüll) karjaselaul Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285) ,,Robini ja Marioni mäng" Vogelwiede (pajulind) parim minnesingerite kirjutaja Richard Lõvisüda Inglismaa 13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA: Vagandid rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid VANA-VENE KIRJANDUS: Vana-vene kirjandus on üle 1000 aasta vana (alates umbes 10.sajandist). 10
mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir,epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus .Nimi tuleneb sõnast antiquus, mis tähendab vana ja iidset. Homerosega algab euroopa kirjanduse lugu. Vana- Kreekas toimus Mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati inimene, mitte jumal.
klassitsistlikku kirjandusvoolu) - Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus 1631. aastal I ajaleht 1635. asutati Prantsuse Akadeemia tegeles keele ja kirjanduse küsimustega Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline
kombeks sõnu lühendada ja lisades lõppu liide er. Küsimusele, kas tahate mängida ruggerit (s.t. ragbi reeglite järgi), vastas üks tudeng:"ei, soccerit", mis oli lühend sõnast association ja tähendas Londonis asuva Jalgpalliassotsiatsiooni reegleid. Kasutati ka sõna footer, aga see võis mõlemale määrustikule viidata. Tollastel mängijatel polnud kohtunikku tarvis. Härrasmeeste mõõduvõtus lahendasid mistahes vaidluse kaks kaptenit. Loomulikult ei saanud see idüll kestma jääda, eriti siis, kui 1872. aastal võisteldi F.A. karika pärast. Tolleks ajaks oli välja kujunenud, et iga meeskond nimetab oma kohtuniku. Nood kaks härrasmeest lippasid piki väljakuäärt ja hoidsid mängul silma peal. Mängu sekkuda nad ei tohtinud, kuid täpselt nii, nagu tänapäeva kriketimängus, võis nende poole pöörduda kaebusega. 1873. aastal anti kohtunikele õigus määrata vabalöök palli käega puudutamise eest, 1874. aastal muude rikkumiste eest. Alates 1874
trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F
teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused
soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed: Ooper "Vikerlased" (1927; libreto E. Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934) Sümfoonia d-moll (1937/38) Kammermuusika Klaverisonaat C-duur (1926) Ballaad ("Muistend") a-moll klaverile (1936) Meloodia ("Idüll") viiulile ja klaverile (1937) Koorilaulud "Ühte laulu tahaks laulda" meeskoorile (Gustav Suits) "Humal" meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) "Aga kihutas sõnul haavama" (Henrik Visnapuu) Heino Eller (1887 -1970) Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat
teos”. Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. “Othello” – klassikaline armukadedustragöödia. “Kuningas Lear” – näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. “Macbeth” – vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (1608–1612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt “Talvemuinasjutt”, “Torm”). Shakespeare’i viimaseks näidendiks peetakse “Tormi”, mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
Siit tulenevalt "Vendades Lõvisüdametes" laseb Astrid Lindgren kurjusel kehastuda kaheks õudseks koletiseks. Oma töö tõttu luureametis koges Astrid iga päev, kui uskumatult ärahellitatud on rootslased, võrreldes enamiku teiste Euroopa kannatavate rahvastega. Ühtlasi oli ta 10 pidevalt teadlik sellest, kui habras ja ohustatud on Rootsi idüll. Aeg-ajalt lahvatas temas viha nende rootslaste vastu, kes kaitsesid natsismi ega protesteerinud selle vastu, kui valitsus lubas näiteks Saksa transiitvedusid läbi Rootsi. Astrid Lindgrenil sai täis kakskümmend kaks sõjapäevikut, enne kui lõpuks rahu sõlmiti. Sellega pidev päevikupidamine lõppes, aga iga aasta jõulude ja aastavahetuse paiku jätkas ta põhjalike kokkuvõtete tegemist sellest, mida mööduv aasta on toonud nii inimestele üldse, kui perekond Lindgrenile. 5
Aga kui ikkagi armastad, siis ürita anda oma elukaaslasele kõike seda, mida ta tahab. Ja ürita tal aidata areneda hingelise lähedusega. Kui sellest midagi välja ei tule, siis järelikult te pole ka üksteise jaoks loodud.» Aga mille järgi mees tunneb, et naist armastad? «Sellest saangi aru, et ma väga muretsen tema pärast ja alati andestan, kui võimalik.» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi. Päris mälukasse ei võta, aga vahel palju puudu ka pole
annaabi.ee 
