● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль ● 27 января тысяча восемьсот тридцать седьмогго года ● в Санкт–петербурге ● Против Дантеса, Жорж Шарла Дантес, Жорж Шарль ● Французский монархист, офицер и убийца Пушкина ● жил c 1812 до 1895 года Joonis 3: Dantes
Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis”
Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud
02.2018 Kes Puškin oli? Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин) Sündis 6. juuni 1799 Moskva ja suri 10. veebruar 1837 Peterburis Ta oli vene romantiline luuletaja ja üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Muuseumist ● Muuseum asub Venemaal, Moskvas. ● Muuseum avati 13. juunil 1912. ● Asutamise ajal oli see nimetatud Venemaa keisri Aleksandr III järgi ● Hiljem muudeti muuseum vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi. ● Muuseum koosneb 11 hoonest, mis kõik asuvad ühes kvartalis https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust.
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2
Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Konstantin Stanislavski 1992. aasta lavastuse reduktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi. Ooperi valdav meeleolu oli romantiline ja dramaatiline. Saalis valitses ootusärevus ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast
Tatjana – tihti kurvameelne, armastas looduses viibida, keeruline iseloom, pigem vaikne ja rahulik, karm/tõsine lapsepõlv, leidis tuge Njanjalt Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida
püsivad tänini menukalt paljudel maailma ooperilavadel. Mussogorski oli novaator, tema harmoonia oli udune ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema surma põhjustas alkoholism. “Boriss Godunov Ooperi puuduseks peeti asjaolu, et seal puudus keskne naisosaline ning ta pidi selle mitu korda ümber tegema. Libreto kirjutas helilooja ise Aleksander Puškini samanimelise tragöödia põhjal. Analüüsib sügava psühholoogilise kaasaelamisega selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Pjotr Tšaikovski 1840-1893 Oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfooniarajajaist. 10 ooperit Tuntuimad teosed “Jevgeni Onegin” ja “Padaemand” Oli väga tundliku närvikava ja keeruka isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise
ideaale, kuid rõhutab ka maise ja nutsin..... aasta möödudes visati ta sealt oma elu esimest leina. elu väärtusi. Betti Alver tõlkis Ma ei osanud küsida,kosta välja. 1955. aastal taastati ega sõnadega kurta. eesti keelde A. Puškini teose Ma ei lasknud end lohutada. Ema lubas osta uue varju, kirjaniku õigused. mis on veelgi kenam ,,Jevgeni Onegin’’ uut aga, Tulipunane vihmavari
„Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aastaselt kirjutas ta oma esimese näidendi “Cromwell” (1822). Julgustust kirjanikuks hakata andis Mériméele tema sõber Stendhal, kes oli romaanikirjanik. 3. Kuidas on selles teoses kasutatud põhjus-tagajärg seost? Too näiteid! Põhjus, miks José vangi sattus on see, et ta oli röövel ja mõrvar ning ta andis ennast Carmeni mõrva eest ülesse, tagajärg on see, et ta on vangis. Carmeni surma kui tagajärje põhjus on,
BÜROOMAAILMA KÜLASTUS Tallinn 2013 SISSEJUHATUS AS Infotark, mida inimesed teavad nime all Büroomaailm loodi 1992. aasta oktoobris. Tänavu 16.oktoobril täitus 22 aastat Eestis ettevõttena tegutsedes. Firma haldab Eestis kaupluste ketti Büroomaailm, millesse kuuluvad tänase päeva seisuga kauplused Tallinnas (Peterburi tee 92e, Liivalaia 20 ja Kadaka tee 1), Tartus (Rebase 12a), Narvas (Puškini 21), Jõhvis (Keskväljak 4), Pärnus (Lai 10) ja Valgas (Aia 18) ning Interneti- pood. Lisaks Eestile laienes firma aastal 2002 Leetu, kus kauplused asuvad Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning 2007. aastal avas kaupluse Läti pealinnas Riias. Täna on Büroomaailm Eesti suurim bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müügifirma. Aastal 2002 laienesid nad Leetu, kus on kauplusi Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas.
mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy ("Forsyte'ide saaga") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan "Jean Christophe"). [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „Jevgeni Onegin” (1833). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Kiriromaan – Kiriromaan on kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline vaatlus, intiimsus ja pihtimuslikkus. Kiriromaanile kui žanrile pani aluse inglise kirjanik Samuel Richardson teostega "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Kiriromaanid saavutasid suure populaarsuse 18. sajandi lõpul
kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg. Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile.
1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid
olevat huvitav uurida ja harida end selles valdkonnas veidike rohkem. Filmile lisaks tuli ennast kurssi viia ka mingil määral Napoleoni sõdadega ning Dekabristide ülestõusuga, kuna tegelaste ja olustikuga on need sündmused minu arvates tihedalt seotud. Samuti uurisin asukoha –Tsarskoje Selo kohta alusinformatsiooni. Näiteks 1918.aastal nimetati linn ümber Detskoje Seloks ning 1937. Aastast nimetati see Aleksandr Puškini järgi Puškiniks. Kuulub Peterburi haldusalasse ning asub Peterburist 20 kilomeetrit lõunas. Filmi iseloomustades on kõlanud tihti lause, et see on ilus ajalooline film noortele. Andres Puustusmaa sõnul ongi film rohkem inimestest kui ajaloost. Tema ise teeb samuti filmis kõrvalrolli – lütseumipoiste saksa keele õpetajana. On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane
• Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid. • Romaanid: „Vaeste-Patuste alev“, „Tuhkur hobune“, „Kolme vaeva tee“ jpm • Novellid: „Kotkapoeg“, „Reisijad lõppjaamas“, „Reamees Mattias“ jpm • Näidendid: „Viirastused“, „Elu tsitadellis“, „Võitlus rindejooneta“ jpm Betti Alver (1906-1989) • Kodanikunimega Elisabet Lepik • Õppis Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis • Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga. • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. • Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“ • Luuleraamatud: „Lugu valgest varesest: poeem“, „Tolm ja tuli“,“Luuletused ja poeemid“
kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise
kultuuri ajaloos. Eestis on sündinud paljud vene teadlased, sõjaväelised, kunstnikud, näiteks, Narvas- silmapaistev vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksej Šahmatov (1864- 1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit
Tema isal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada Tšehhovi isapoolne vanaisa Jegor Mihhailovitš Tšehh oli endine pärisori Anton Tšehhov õppis ühe aasta kohalikus kreeka koolis 1879. aastal ta siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all. Tšehhovi järgmine novellikogu "Videvikus" ilmus 1887. aastal ning saavutas Puškini auhinna 1887. aastal näidend "Ivanov" valmis kümne päevaga Pärast vend Nikolai surma 1889. aastal kirjutas Tšehhov jutustuse "Igav lugu" ja näidendi "Metsavaim" 1900-1901 aastal valmis näidend „Kolm õde“ HONORÉ DE BALZAC Sündis 20.05.1779 Tours’is Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledžist kordagi kodus perekonna juures Oli kuulsaks saanud kui üks realismi loojaid
visandeid. • Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. • Oma esimesel näitusel osales noor „Virve“ kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta LOOMING 1923–1925 illustreeris Wiiralt • Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" • Jakob Kõrvi "Muinasjutud" • Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud • koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" • Aleksandr Puškini "Gabrieliidid„ • Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast" LOOMING Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on • "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) • "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito) • "Neegripead" (1933, kuivnõel) • "Claude" (1936, puugravüür) • "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) „Viljandi maastik“ LOOMING • Isikunäitused toimusid
väga lõbus tegevus, samuti võib olla see hariv (saab õppida teiste vigadest). Sageli ei kontrollita enne juttude levitamist fakte ning paljud lood ei vasta seetõttu tõele. Teistest rääkimine ei ole tingimata halb, kuna teatav inimlik huvi kaasinimese tegude vastu on loo- mulik. Küll aga ei või oma nina toppida sellesse, mis meisse ei puutu. Kelly Sule 12.a „Ta hoiab Puškini duellipüstolit enda ees, nii et ma pean seda luuleraamatuks.“ („Dina raamat“ lk 517) Vene luuletaja Aleksandr Puškin suri duellil. Duell oli aurikkumise lahendamiseks. Puškini tappis G. d'Anthes. Dina võrdles Leod Puškiniga, kuna luuletaja oli tolle lemmik ning mees oli Dinale palju lugusid Puškinist rääkinud. Leo tõlkis naisele ka venekeelseid luuletusi, seetõttu võrdlebki Dina seda püstolit luuleraamatuga. „Ma näitan Kaini peale ja teen talle pea peale märgi
Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda,kus ta Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele artikleid. 1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige pidas,patsientidest ravis ta tasuta.Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all,hiljem avatati tal kopsutuberkuloos. 1888. aastal Tšehhov sai Puškini auhinna. Aastal 1890 sõitis Tšehhov Sahhalinile, kus ta soovis uurida Siberi sunnitööliste elu, lootis end lahti rebida igapäevaelu rutiinist ja saada uut elujõudu. Aastal 1892 ostis Anton Tšehhov Melihhovo küla lähedal mõisa, kus ta elas koos oma perega 1899. aastani Aastal 1898, otsustas külma Venemaa talve eest Krimmi siirdunud Tšehhov osta Jaltasse maja, kus plaanis elada koos ema ja õde Mariaga. 16
aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet, tädi saabudes muutis oma suhtlemisviisi käsutavaks, et mitte pragada saada - Ramilda arutab, kas Köler läheb põrgu või taevasse, tema arvates ikka taevasse - Ramilda jäi tädi põrgu ja taevaküsimustega tüütama, tädi tüdinud - Malmberg kurtis Indrekule, et Ramilda on täpselt oma lahkunud emasse, tahab kõike tobedat teada XVII - tuli Puškini sünnipäev, selle eel arutati tema surma ja taassündimise üle - Slopašev võrdles Puškinit Kristusega, mis oli Maurusele häiriv, talle ei meeldinud selline mõttelend, vihjas alkoholile kuid Slopašev keeldus, sest leidis, et õppijana ei tohiks alkoholi juua, sest siis ei saa aru mida õppida, õpetajana aga küll, sest see mida õpetad, sellest ei pea ise aru saama - Puškini sünnipäeval pidas Slopašev õpilastele kõnet sellest luuletajast, oli ise oma kõnest väga liigutatud
aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat; ○ 1937 abiellus Heiti Talvikuga; ○ 1936 ilmus luulekogu „Tolm ja tuli“; ○ looming katkes 1942, uuesti jätkas 60ndatel; ○ 1966 ilmus luulekogu „Tähetund“; ○ 1971 „Eluhelbed“; ○ 1986 „Korallid Emajões“; ○ väga head tõlketööd, näit Puškini „Jevgeni Onegin“ 1964. Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu Küll ma jagasin jagamatut – Kuni taipasin tasahiulju, Et sa leiad saatuse summa, Kui korrutad välgujoaga Oma elu surmkümmend suudlust, Hullsada ilusat hetke Ja tummtuhat valutuiget. ● Heiti Talvik: ○ sündis Tartus, isa kohtumeditsiiniprofessor, ema pianist. ○ õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat; ○ 1937 abiellus Betti Alveriga; ○ 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse;
ehk juba. „Kolm õde“ on võimalik ka maapealset elu muuta, kauge tulevik on helge. „Kirsiaed“ Anja esindab tulevikulootust, kooli õppima. 30ndates tuberkuloosi märgid. Abiellus kauni näitlejannaga, parandas ka Jaltas tervist. Soe, kuiv kliima 44a suri Saksamaal tervisevetel. Kirsiaia probleemid: Minevikus kinniolemine, tühine elu, tulevikulootused, armastuse otsimine. NÄIDEND: Kirsiaed Novell: Magada tahaks Pilet 13 1. A.Puškini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin” Aleksandr Puškin 1799-1837 Sünnib Moskvas põlisaadliku peres, aga temal oli ema poolt Etioopia vürstipere verd (Peeter I oli etioopialased kingituseks toonud). Puškin elas luksuslikku elu. Vanemad tundsid elust rõõmu, aga väikese Puškini jaoks aega polnud. Prantslasest õpetaja oskab prantsuse keelt rääkida. On säilinud üksikud kiretud kirjad emale ja hoolivad, soojad kirjad няня’le. Няня räägib rahvaluulet, muinasjutte
Tavapärase libreto asemel, mis oleks tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda poolt, otsustas Debussy panna kogu näidendi tekst muusikasse (on mõningaid lühendamisi), jättes samaks ka struktuuri. (Enne teda oli selliselt toiminud vene helilooja Aleksandr Dargomõžski (1813-1869; ajaliselt Glinka ja “Võimsa rühma” – Rimski-Korsakov, Mussorgski, Borodin jt – vahelüli), kes kirjutas Puškini draama “Kivist külaline” ainel retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist proosatekstiga ja selline on ka ooperi libreto (tollane traditsioon oli värssides tekst). See tähendas radikaalset lahtiütlemist 19. sajandi tavadest. Ühtlasi pani Debussy sellega, et kasutas Maeterlincki näidendi teksti muutmatult, aluse 20. sajandil aktuaalseks muutunud nn literatuurooperile. “Pelléas ja Mélisande” Tegelased:
Schlegel valib teose vormiks kummalise kuju -> fragmendi. Teosed koosnevad mõttekildudest. Fragment on romantikute loodud vorm, mis on romantismile ka väga omane. Ta seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Seda võib teha iroonia läbi. Schlegeli järgi peaks kunstnik tegema pidevat pidevat nalja (aga mitte labast!) ja see peab olema transtendentaalne (teadvusele kogemusest sõltumatult omane). Sinna hulka kuulub ka autori suhtumine iseendasse. Üks romantilise iroonia kuulsamaid näiteid on Puškini „Jevgeni Onegin“. Romantiline poeesia on Schlegeli järgi vaba ja kuulab ainult poeedi tahet. Schlegel leiab, et poeesia uueneb pidevalt. Hiljem sai Schelegelist üks Euroopa tähtsamaid sanskritolooge. Romantikute jaoks on elu ja kunst eraldi. Loominguline isik ei ole mõõdetav eluseaduste järgi. Romantikud kujutasid eelkõige mingisuguseid „fantaasiaid“. Elu oli seal kõigest üks detail. Romantikud hindavad esteetikat ja sellest hetkest tänaseni on esteetika tähtsus oluline. A
liikumine kunstilise lihtsuse suunas – see tendents jõudis äärmise piirini sõja-aastail Pühastes loodud luuletustes, kus ta samastus oma maa ja rahvaga täielikult. Ajalooliselt saatusraskel taustal, traagilise tundepõhjaga värssides andis ta julgustava kujutuse rahva põlisest eluvõitlusest, visadusest ja väsimatus ning isetus töös saavutatud eneseväärikusest, eriti sünteesivalt lüürilises lühipoeemis „Leib“. Alveri sobimatu kirjutamise aeg kulges Kreutzwaldi tõlkides Puškini „Jevgeni Oneginit“ eestindades. Uuesti avaldas luulet 1965. Tema viimase perioodi looming mõtestab algul katsumusaastate kogemusi, millele vastandab puhta inimsuse ideaali. Hiljem arendab ta edasi oma luule meelismotiive, annab jõulist patriootilist lüürikat, poetiseerib eetiliselt ülimalt vastutustundlikku inimest, elab tundlikus osavõtlikkuses läbi isiksust ja inimkonda ähvardavad ohud, avardab poeetilised üldistused globaalsete mõõtmeteni
omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema igapäevases keskkonnas- pereringis ja koolis. Ka paljudest vene kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi, Nikolai Gogoli luuletused. XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu, rahvaluulet, maaelu ja loodust. Lev Tolstoi (1828- 1910) huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875).
Alguseks võib lugeda tõsisemas mõttes 1965 a-t, mil arreteeriti kirjanikud Juli Daniel ja Andrei Sinjavski. Olid oma režiimivastaseid kirjutisi saatnud Läände, kus nad 1965 ilmusid, tehti kindlaks, kellega oli tegemist. Daniel oli Nikolai Aržak ja Sinjavski oli Adam Terts. Dets-s võeti nad kinni, nende arreteerimine leidis Moskva ja Leningradi vaimumaailmas üsna laia vastukaja. See oli teatud mõttes dissidentluse algus. Nende kaitseks astuti välja, korraldati Puškini väljakul väike demonstratsioon, kus nõuti, et NL peaks jälgima inimõigusi ning see oli üsna enneolematu avalik protestiaktsioon. Hakatakse rõhutama, et NL-i võimuorganitel tuleb seadustest kinni pidada, riik peab olema seaduslik ja hiljem kitsama liikumise näol kasvab välja seadusliku kaitse liikumine. Koguti juhtumeid, mis olid seadusevastased ja saadeti Läände. Oluline, et protesti tehti avalikult. Dissidendid edastasid
annaabi.ee 
