elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et
· 1918 aastal Dali tööde näitust näinud kriitikud kinnitasid, et tol ajal vaid 14-aastane kunstnik on erakordselt andekas Üliõpilasaastad: · Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali 1922. aastal õpinguid Kunstiakadeemias, vaevalt õpinguid alustand , visati mässumeelne tudeng määratud ajaks koolist välja. 1926. a. Visati ta koolist lõplikult välja, sest ta keeldus eksamitel osalemast · Pärast seda pühendus ta intensiivselt kunstiõpingutele Madridi sõpruskond: · Pealinnas elas Dali kõrgklassi tudengite ühiselamus · Alguses elas ta Madridis täielikus eraldatuses ja pühendus vaid õpingutele, aga varsti tutvus ta ka teiste elanikega. Heaks sõpradeks said ta Garcia Lorcaga · Dali arendas välja oma märgi-ja sümbolikeele · Dali eemaldus Lorcast kuna pidas tagurlikuks,et luuletaja kasutab oma loomingus folkloori ja regionaalseid elemente
Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koolis väga headele hinnetele. Ta lõpetas ülikoooli. Ta käis kooli kõrvalt paljudes trennides ja pühendus võistlustele. Olümpiaadidel ta ei käinud, sest ta pühendus spordile. Lemmik ained koolis olid: kehaline ja kunsti. Oma lapsepõlves ei kadestanud Tamar kedagi, pigem kadestati teda, sest ta oli sportlikum kui teised. Ta oli jooksus teistest kiirem ja ta sõbrad hädaldasid sellepärast. Ta meenutab oma medaleid vaadates siiani autasustamisi. Isegi tema vanemad suhtusid temasse hästi. Nad aitasid teda kui tal abi vaja oli, ja nad ei lasknud talle kunagi haiget teha
Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas (jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid"
distsipliinist, asutas kuninga nõusolekul kammerorkestri nimega "Väikesed Viiulid" ("Les Petits Violons"). 1650. aastatel ja 1660. aastatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu 4 Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli
Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele.1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Ooperiteater
Arvo Pärt(1935) Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
Nikolai Vassiljevits Gogol Elulugu Sündis 20. märts 1809. aastal ning suri 1852. Lõpetas Nezini Kõrgemate Teaduste Gümnaasiumi. Soovis algselt saada näitlejaks. Töötas seejärel Peterburis riigiameteis. Pühendus aastast 1835 end täielikult kirjandusele. Kirjanik maeti elusalt. Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasak romantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism. Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval. Teosed ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" 1829. ,,Mirgorod" 1835
Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. 5 Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie- Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786). Antoinette pühendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust. 14. juulil 1789 marssis suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i vangla juurde ning hõivas selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintsiti. Kuningaõukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon. 10
Muusikud Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. MARIA STAAK (laul) Pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud
Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika. Kokku muusikat ligi 70 filmile ja sõnalavastusele. · ,,Kõrboja peremees", ,,Naerata ometi"
Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist
ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusikale. Valdavalt on teosed loodud ladina keelsetele tekstidele. Pärt on kirjutanud ka 4 sümfooniat. Viimane valmis aastal 2009. Pealkiri ,, Los Angeles"
seadusi. Kuna ta oli demokraat suhtus ta eitavalt nn. riiklike kuritegude mõistesse ja leidis, et monarhi tapmist tuleb karistada nagu tavalist roima. 1784. aastal vallandati Marat Comte d,Artoisi poolt, sest tema haiged pelgasid seda ebameeldiva ning erisuguste ravimikreemidejärgi lõhnavat arsti. Peale sellist kohutavat läbielamist mõjutas see tema sissetulekut, mis omakorda mõjutas ta närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile ja monarhia kukutamisele ning rikaste hävitamisele. Seda tehes hakkas ta ka välja andma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! 1788. aastal pühendus ta ainult ühiskondlikpoliitilisele võitlusele ning revolutsioonile. Vaadetelt ei olnud ta kõige vasakpoolsem ega ka kõige radikaalsem. Ta ei olnud veel vabariiklane nagu näiteks oli Camille Desmoulins, ta ei pööranud suurt tähelepanu agraarküsimustele nagu mitmed teised tegelased
Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ja "Pildikesed Paunverest" · "Kevadest", "Suvest" ja "Tootsi pulmast" on vändatud ka filmid. · Kõige tuntumaks on saanud "Kevade" raamatu esimene lause: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Täname tähelepanu eest!
William Butler Yeats sündis aastal 1865 ja suri 1939. Ta oli Iiri kirjanik ja avaliku elu tegelane.. Yeats toimetas trükki 3 köidet William Blake'I kogutud teoseid ja samuti Edmund Spenseri luulekogu. Olles oma maa ja rahva patrioot, pühendus Yeats iiri rahvusliku teatri loomisele. Tema energilisest tegevusest sai alguse iiri rahvuslik teater Abbey Teater. 1922-1928 oli ta Iiri Vabariigi senati liige. 1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja temaatika seotud sümbolistliku kujundlikkusega. Hilisem looming oli laadilt selline, kus jõulises
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja
22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864
Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut
aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valiminePrantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis.
Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov Elust Sündis 18. märts 1844 Tihvini linnas Suri 21. juuni 1908 Algselt pidi saama temast mereväeohvitser 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja 1862 kohustuslik mereväeteenistus Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale. 1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt) 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.
a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon, mistõttu järgnev elu nõudis ranget dieeti ja enesekontrolli · Kohtus endast 18 aastat noorema naisega, Käthe Weltmaniga · 1920. ta sõlmis abielu Käthe Weltmaniga, .(Naine tegi temale abieluettepaneku.) · kellega sündisid poeg Eerik ja tütar Riita. Ta asus elama Tallinna ja pühendus kutselisele kirjanikutööle. · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees maeti Metsakalmistule ta viimse soovi kohaselt ilma välise ausärata Looming · Peamised zanrid millest kirjutas oli jutustus ja näidend. · Tema tuntumad romaanid oli :
Kust olid pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Holland; parimad tööd Prantsusmaal Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Oma tundeid Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajaja Ehk oskad öelda, milliseid motiive van Gogh maalis? Väga lihtsad motiivid(nt: "Saapad") Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised,vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid Kus valmis silmapaistvaim osa Paul Gauguini teostest? Okeaanias, Tahiitil Kust oli pärit Paul Cézanne? Mida tead ta eluloost? Lõuna Prantsusmaa; Aixis jõuka pankuri poeg, majanduslikult kindlustatud, tõmbus kunstielus tagasi peale mõnitusi kriitikutelt
Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta.
Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta.
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl l...
· Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. · Klaveripala ,,Aliinale" (1976) · Samas stiilis on ka ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" · Tintinnabulatsioonis on üheks läbivaks põhimõtteks kahe vahelduva hääle komponeerimine ühe liinina. · Pärast emigreerumis pühendus vaimulikule e sakraalmuusikale. Valmisid teosed ,,Passio", ,,Te Deum", ,,Stabat mater", ,,Magnifikat", ,,Berliini missa". · Pärt on kirjutanud 4 sümfooniat . Neljas neist kannab pealkirja ,,Los Angeles" · www.arvopart.ee
avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim. Kantaat " Paradiis ja Peri ", avamäng "Don Carlos" , "Kütkes", "Pilvele", "Serenade triste" 1904 - asub Astrahani muusikakooli direktori kohale. Korraldas selle töö kõrvalt ka kontserte. "Süit Eesti viisidest", segakoorikantaat "Päikesele" , Koorilauludest tuntuimad : "Ääretasa täis mu süda", "Pühendus", "Ilus oled, isamaa", "Hauad" - sümfooniline prelüüd. "Hiiob" - kirjutatud 1929. Kahene orkestri koosseis. Sega-, mees- ja naiskoor, neli solisti ja orel.
Sõjavägi Karli võim rajanes sõjaväel. Toimusid iga-aastased sõjakäigud, kus pidid osalema kõik vabad mehed. Karolingidel hea sõjaline varustus. Põhiline löögijõud soomusrüüs ratsaväel. Kuna Karli sõjakäigus kestsid kaua ja sõjavarustus oli kallis, pidid paljud mehed vaba mehe staatusest loobuma ja andma ennast aadliku, kloostri või piiskopi teenistusse. Aja jooksul kujuneb elukutseliste sõjameeste kiht. Enamik rahvast pühendus põlluharimisele. Karolingide renessanss Loe läbi lk 26-27. Too näiteid sellest, et Karl Suur pidas lugu kultuurist.
Under 14-aastaselt, saksa keeles. Lugema õppis ta isa abiga nelja- aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "NoorEesti" väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega. Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. · Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi nimega
pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840, reisis ta palju Euroopas, andes kontserte. Suurema osa sissetulekust annetas ta heategevusele. 1842 esines ta Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 elas Ferenc Saksamaal, kus ta oli muusikakriitik, helilooja, muusikapedagoog, romantilise suuna eestvõitleja ning dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. 1861 kolis Ferenc Roomasse, kloostri. Ka oma loomingus pühendus ta palju vaimulikule temaatikale. 1875 asutas ta Muusikaakadeemia, Pestis, mis kannab veel tänapäevalgi Liszt'i nime. Elu viimased aastad elas ta oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka suri 1886. HELILOOMING 13 sümfoonilist poeemi. 19 ungari rapsoodiat. 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile. 2 sümfooniat. 90 laulu ja romanssi. Kontsert etüüdid. Vaimulik muusika. PILDID
Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees
Aubrey Beardsley (1872-1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik , raamatuillustraator ja kirjanik. Ta sündis alamklassi peres Brightonis. Nii tema kui ta õde olid väga hea kunsti andega. Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes, selles ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot. Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskma ja hiljem soovitma teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja
kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu. Arvates, et taastatakse antiikdraama muusikat, loodi täiesti uus žanr- ooper(esialgu täistati seda terminiga opera musica ehk muusikateos, millest hiljem jäi alles ainult sõna opera) https://www.youtube.com/watch?v=EcRFFmgVGlc https://youtu.be/EcRFFmgVGlc Claudio Monteverdi Esimene helilooja, kes pühendus põhjalikumalt uuele kunstivormile, oli C.Monteverdi. Tema kujundas ooperi vormi, mis kehtib üldjoontes tänapäevani. Kõige sagedamini esitatakse tänapäeval Monteverdi esimest ooperit ‘’Orpheus’’(1607)ja ‘’Poppaea kroonimist’’(1643). Kui varem oli ooperite esitamine nende kulukuse tõttu rangem seotud jõukate õukondadega, siis 1637.aastal avati Veneetsias esimene avalik ooperi teater- Teatro San Cacciano.
oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus ta peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina. Peagi sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Saar oli ka kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis. Õpetaja oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema
· peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall · peamised motiivid: sibulkuplitega kirikud, loomad, juutide eluolu
Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halveneb tervis, halvatus Veel üle 100 teose Suri Tallinnas 28.10.1963 Maeti 3.11.1963 Suure-Jaani kalmistule
Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitisse Arbujad. Betti Alver oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ●
seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees
olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas
Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis
Alexander Porfyrevich Borodin (12.november 1833 27.veebruar 1887) oli vene helilooja, kes teenis elatist keemikuna. Ta kuulus muusikute gruppi Võimas Rühm, mis pühendus kindla vene muusika tootmisele. Borodin sündis Peterburis Kaukaasia vürsti abieluvälise pojana. Ausameelne isa tagas pojale väga hea hariduse. Koduõpetajate käe all ta muuhulgas neli võõrkeelt ning õppis mängima klaverit, tsellot ja flööti. Tema haridustee jätkus Peterburis Kirurgilise Meditsiini Akadeemias, kus ta hiljem ka professorina töötas. 1869. Aastal juhtis Balakirev esimest Borodini sümfooniat, samal aastal alustas Borodin ka oma teise sümfoonia loomisega
Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi. Elukäik · Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma. · Elu lõpus võttis ette palverännaku Palestiinasse, pärast mida ta suri. · 1391. aastal kuulutati Birgitta pühakuks. Agostino Di Duccio "St Bridget of Sweden Receiving the Rule of Her Order" Birgitiinide ehk Pühima Lunastaja Ordu · Algselt elasid ühes kloostris nii nunnad kui mungad. · Kloostri valitseja naine - abtsiss · Kloostri kirikus oli orel keelatud. · Ehitusel pidi kasutama ainult looduslikke
Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad. Raamat räägib kahest mehest, kes tulevad kaugelt idast Euroopasse, kes näevad kohalikku eluolu oma vaatenurgast. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki
Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks,
annaabi.ee 
