Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kris...
psühhologiseeritud. Nibelungide laud 1977 ekr. Laul ajast mil Euroopa kirjanduses oli levimas rüütliromaan. Ajalooliseks aluseks teosele olid rahvasterände aegsed sündmused. Sarnaselt Rolandiga oli kangelase individuaalsuse esiletoomine. Euroopa kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem. Lugu Igori Sõjaretkest ekr 1965. Tundmatu autor, loodud 1185-1187a vahel. Meenutab lääne-Euroopa teoseid, tähtsal kohal rüütliau, patriotism, ka kangelaste idealiseerimine. Vene kangelaslaulu paganate rollis on polovetsid. Idealiseerib peategelase rüütellikust, patriotimi. Iseärasuseks on see, et autor kirjutas peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid. Teoses peitub kriitiline suhtumine Igorisse, esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus.
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
Referaat ROMANTISM 2009 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud
Referaat ROMANTISM Maia Kirillova M-13 2013 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi
omapärast saatust varasel keskajal. Mauride vallutuste tulemusena algas Pürenee poolsaarel sajandite pikkune rekonkista maa tagasivallutamine. Kangelaslaulude Cid oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodrigo Diaz de Vivar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest
· 711 vallutasid maurid kogu Pürenee poolsaare · algas sajandeid kestnud rekongista(maade tagasivallutamine) · Cid oli hispaania rekongista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar Rodrigo Diaz de Vivar · õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja · võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga · Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused
kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lpus. Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid
loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud. 5. PRANTSUSE, HISPAANIA, SAKSA KANGELASLAUL. „LAUL MINU CIDIST”, „ROLANDI LAUL”, „NIBELUNGIDE LAUL” PRANTSUSE: Kunstiline terviklikkus Isamaa-armastus Karl Suure kristlike rüütlite õiglane süda teiseusuliste vastu Ajlooline faktitäpsus pole nii oluline Kokku on säilinud 9.-14.sajandist umbes 100 kangelaslaulu, „Rolandi laul” on neist tähtsaim. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas, et Karl ta sellisesse ohtlikkuse olukorda pani. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele
Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades, saatsid end erinevatel muusikariistadel) Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid. 13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo. 14.09.10
Nende seas tajuti mingit saatanlikku momenti, kuna nad trikitasid ja olid mitmepalgelised. Üks vanem zanr oli rüütlieepika e kangelaslaul. Viljeleti 11. sajandi lõpust 15. sajandini, hiljem hakati rüütlikultuuri parodeerima (Don Quijote). Kirjeldati minevikukangelase kangelastegusid, kes oli tihti pärit Karl Suure ajast. Jutustati ristisõdadest ja senjööride omavahelistest võitlustest. Vahel võideldi kuninga vastu. Kindlasti oli tegu värsivormiga, väga pikad. Kangelaslaulu nimetati ka zestiks (ladina gesta järgi). Sisult oli kangelaslaul üsna mustvalge: rüütlil olid head omadused, vaenlasel halvad. ,,Rolandi laulus" 11. sajandist on peategelane küll vapper, samas pole eriti tark. Enamasti on olemas mingi reetur, ,,Rolandi laulus" Ganelon. ,,Rolandi laul" räägib rekonkista-aegsest võitlusest mauride vastu. Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid.
germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest. Rolandi laul ei ole eesti keeles tervikuna. Semper on osa tõlkinud blankvärsis (korrapärase pikkusega värsid, ilma riimideta). Looja võiks olla keegi munk, kuna ristiusk on tähtsalt sees. Kristluse võitlus mauride vastu. Prantsuse kangelaslaulu temaatika läks edasi. Rahvalikud laulikud levitasid rahva hulka ja laulud ka lühenesid. Liikus edasi rüütliromaanidesse, ka fantastiline süzee. Ajalooline legendistik on müütidega segunenud. Renessanssiski veel levib. Kogu aeg võitlus mauride vastu, Karl Suur. Kangelaslaulude tunnusjooned nad peegeldaavd mingi kindla kujunemisjärgus oleva rahvuse mineviku suuri sündmusi. Romaani peamine sündmus just Karl Suure ja kristlaste võitlus teiseusuliste vastu
Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“ laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika. Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid. Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi. Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt. maurid, normannid, saksid, 2. kuninga ustav teenimine, 3. feodaalide omavahelised võimuvõitlused Kaks esimest teemat seostuvad Karl Suurega (768-814) „Rolandi laul“ – kõige tuntum. Laulu stiil on karm, lakooniline. Ülev tõsidus, puudub armastusteema. 11. sajandi algupoolelt, toetub ajaloolisele sündmusele, kus Karl Suur osales Hispaania mauride sisetülides. Kutsuti Karl appi
annaabi.ee 
