näidanud Andres oma tundeid välja nii nagu seda tehakse tänapäeval. Andres rabas Vargamäel tööd juba esimesest päevast alates. See oli ka põhjuseks, miks Andres ja Krõõt said vähe koos olla ja oma õnne nautida. Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust. Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane
Krõõda iseloomustus Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks
Kasutas valet ja pettust. Temas oli ka head poolt, ta oli tõeliselt visa hingega ja raskuste eest peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi. Ta oli hoolas ja tark naine. Enne Jussi surma oli ta elurõõmus ja laulis tihti, aga hiljem kurb ja kannatas palju. Elu talus oli kannatuste ja töörohke, kõik süümepiinad jättis ta enadsse. Krõõda enda lapsi kasvatades üritab ta heastada kõike mida tegi Jussile prenaine Krõõt - Andrese esimene naine oli Krõõt, ta oli Eesperes kõige rahulikum ja kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet.
männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel.
IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud
Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine. Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
Andres saab esimest korda kohtus õiguse, kui Pearu purjuspeaga oma hobusega tema rukkipõldu sisse sõitis. Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187) Pearu on üha edukam nii kõrtsis kui ka kohtus, kuna hakkab oma salanippe, krutskeid kasutama, et Pearu süüdi või naerualuseks jääks. 4. Andrese suhted Krõõdaga Andres ei tea milliste tunnetega tuleb Vargamäele Krõõt. Krõõt ei räägi palju oma tunnetest mehele, on nõus kannatama, sest ta on alandlik ei julge vastu vaielda. Krõõt ei taha oma tervet elu tööd tehes ja Vargamäe talus elades mööda saata. Krõõt ei ole jõua rasket tööd teha. Krõõt päris nende esimesel ööl, miks Andres ostis Vargamäele talu, väljendas sellega enda muret (lk12). (Lk 35) Krõõt kurdab põllukivide vedamise ajal, et see võtab kaua aega, oma 10 aastat enne kui põllud
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga
Tänapäeval on mees ja naine arenenud heoluühiskondades enamjaolt võrdväärsed. Hoolimata sellest, peetakse traditsiooniliselt meest perekonnas autoriteediks, kes on vastutav oma lähedaste eest. Naise positsioon tundub teisejärguline. Tihti on aga naiste elu palju raskem, kui esmapilgul võiks arvata, eriti vaadates tagasi aega, mida on kujutanud A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses". Parimad näited sugupoolte vahelistest suhetest on Andres ja Krõõt ning Andres ja Mari. ,,Tõde ja õigus" algab sellega, kuidas Andres Paas toob oma nooriku Krõõda Vargamäele. Tol hetkel oli Krõõt veel noor ja elas oma unistustes. Tema ettekujutus elust väljaspool vanemate kodu oli hoopis teistsugune kui reaalsus. Krõõt ei sobinud Vargamäele. Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et muuta elu naise jaoks
Arutlus teemal, milline oli naiste roll Vargamäel milline on tänapäeval? Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas „Tões ja õiguses“ elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam
Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet. Ta käis iga aasta välismaal reisimas ja ostis alati palju ilusaid asju kaasa. Ta oskas ka saksa keelt. Oli südatalv kui Villu pani parimad riided selga, pesi näo puhtaks, võttis marjaviina kaenlasse ja asus teele. Tee viis Risti tallu kus elas noor neiu nimega Maria, tema vend Priidu ning nende ema Krõõt. Villu tuli Mai kätt paluma. Kosjapalumise rikkus ära Krõõt kuna ta oli nii vihane Villu peale, sest Villu peletas Mai aadlisoost kosjalise ära paar päeva tagasi. Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla. Seal olles õhutas Priidu külamehi komtuurile vastu hakkama sest see nõudis neilt liiga palju makse. Korraga astus rahva keskele munk kes rääkis, et asjatu on minna rüütleid ärritama,
Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamäe oli tema mõtted vallutanud oma pideva ränkraske tööga. Krõõt ei saanud hinge tõmmata isegi siis, kui laps tema ihus sündi ootas, sest perenaist pidi jätkuma kõikjale. Peremees ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda, kuigi Krõõt oli ju peene kondiga
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres
oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks töö kiskus endale teise järele. Pikapeale hakkas peremees arusaama, et Vargamäe on suur ja vägev, ning selle koha nõudmisi ei jõua ükski surelik täita. Nii loobus Andres suurtest mõtetest ja ainult tegutses. Perenaine rabas nii kodus kui välitööl (heinatöö). Andres ei tulnud kunagi selle peale,
sisimas on neil kadedus. Tihti tähendab ka ühe inimese õnn teise õnnetust. Kui keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks. Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist. Tammsaare ,,Tõde ja Õiguses" on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Andres ning Krõõt ostsid endale talu, kus koha alguses pidi hakkama palju tööd tegema. Nende kõrval elas naaber Pearu oma perega. Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak
mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad
mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad
väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? " Andres küll lubas Vargamäe selliseks muuta, aga selleks kulus väga pikki aastaid ja Krõõda silmad seda
et sealt korralikku saaki saaks. Ta leidis, et maalt ei saa lihtsalt võtta, vaid tuleb ka vastu anda. Ta hakkas põllult kive välja kaevama ja maad kraavide abil kuivendama. Peagi sai talle selgeks, et töö ei ole ainus, mille peab andma. Pidi andma eluaegse pühendumuse. See ei olnud tema jaoks suur hind maksta. Ta pani kõrvale kõik muu ja töötas oma unistuse nimel Vargamäest, tappes tööga nii ennast kui ka teisi. Ta ei pannud tähele, et Krõõt ei suuda sellise tempoga töötada. Segav faktor oli ka Pearu, kes röövis Andreselt tähelepanu, mille ta oleks võinud Krõõdale pühendada. Kui oli kätte jõudnud Andrese sünnitamise aeg, hakkas Krõõt saunanaistele rääkima, et tema tund võib olla tulnud. Kui ta oli ära sünnitanud, seisis Andres Krõõda ette ning Krõõt ütles talle:"Ei ma vist änam siit tõuse". Andres vastas ,,Ĵä hullu juttu a´a".Kuid kui Krõõt
Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid ,,Tõde ja õigust", siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit Andres ja Pearu tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu
omale välismaalt omapäraseid asju, samuti võttis Villu enesega kaasa ka teisest rahvusest naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis olemise ajal sakste peenema viisiga harjunud ja põlgas eestlasi kui talupoegi. Priidust sirgus kena noormees
rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi, et ta mehe hellust kunagi tunda ei saanud. Andres isana ta oli ka laste suhtes üsnagi karm, samas aga lootes alati, et nad jäävad Vargamäele. Raamatus pole ühtegi kirjeldust, kus Andres oleks lastega koos aega veetnud või neid hellitanud, oli ainult üks olukord, kus lapsed ja isa mängisid jõuluõhtul koos "mustlast". Isegi teised imestasid, et kuidas isa tol päeval seesugune oli
,,Tõde ja õigus" Krõõt On alguses kurb ning kardab pisut, kaasavaraks antud hobune annab julgust, kuna meenutab kodu. Alguses tunneb ennast võõrana. Hoolitseb oma lehma eest, kui too soost tagasi jooksis, läks koos temaga ja pani oma käe tema seljale. Leppis kõrgete uksepiitadega, mis Andres ehitas, kuna ei tahtnud tüli teha (tundis end veel võõrana ning ei arvanud seetõttu, et tal on sõnaõigust?) Kui Andres rääkis kivide vedamisest, siis kuigi Krõõt mainis, et kogu töö võtab kümme aastat aega, siis nähes, et mees ei hooli sellest, jättis ka tema selle jutu. On väga lahke, kutsus kirikusse minnes karjapoisi enda ja Andresega vankriga sõitma, kuigi vankriga sõitis tavaliselt vaid pererahvas. Lubas ka kõrvale pandud saia ja leiba võtta ning võiga süüa. Isegi rasedana tegi tohutult palju tööd. Ei söönud ise võid, et perele rohkem jääks, kuigi see talle halvast mõjus.
Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt ise siiski oli ju õnnelik, kui ta oli raskustest üle saanud ja õppinud seda kohta ja oma meest armastama. Samas tõesti, ega Andres teda ju vägisi Vargamäele ei toonud, ta oli sellest teadlik ja leppis sellega.
vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt ise siiski oli ju õnnelik, kui ta oli raskustest üle saanud ja õppinud seda kohta ja oma meest armastama. Samas tõesti, ega Andres teda ju vägisi Vargamäele ei toonud, ta oli sellest teadlik ja leppis sellega.
Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsaim asi. Andresel oli Vargamäest oma kindel ettekujutus ja terve oma elu püüdles ta selle eesmärgi poole. Armastusest maa vastu kujunes hoopiski võitlus maaga ja seepärast ei kaasnenud tema tööga õnne. Töö võttis naeratuse Andrese naiste ja laste nägudelt. Naeratusega ringi jooksnud lapsed hakkasid peitma oma heameelt isa eest, kuna teadsid, et ta ei kiidaks seda heaks. Krõõt muutus vaguraks naiseks, kes kuulas koguaeg mehe sõna ega julgenud kunagi vastu hakata, isegi kui töö käis üle jõu. Rasketel aegadel käis ta nutmas ema kirstu juures. Ka Andrese teine naine, Mari kaotas oskuse elust rõõmu tunda, kui oli saanud perenaiseks. Suureks kasvades tahtsid kõik Andrese lapsed Vargamäelt lahkuda, arvates, et mujal on kergem. Vargamäel olles tundsid nad end justkui sunnitööl olevat. Erinevalt Andresest ei peitunud nende õnn ja armastus Vargamäel.
põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka ,,tüüpilised" naistetööd, näiteks pesupesemine, söögitegemine, laste eest hoolitsemine ja käsitöö. Andrese suhtumist oma naisesse iseloomustas hästi seik, kus ta käskis oma rasedal naisel vett tuppa tuua, kuid sealjuures oli
Selle aja talunaisele ei rääkinud seda keegi, kuid nad pidid siiski hakkama saama ja proovima olla nii õnnelikud, kui võimalik. Talus tegid mehed ja naised erinevat tööd. Mehe ülesandeks oli tegeleda põldudega, künda, puid lõhkuda. Mehed ehitasid, parandasid ja kaevasid nad tegid kõiki neid töid, kus oli vaja palju jõudu. Naiste tegemised olid füüsiliselt veidi kergemad, kuid samas nõudsid neiltki suurt pingutust ja pidevat tegutsemist. Kõige kiirem aeg oli heinaaeg, kus Krõõt mõistis, mida tähendab perenaine olemine. Ta tõusis päikesega, talitas loomad, koristas ja küüris, tegi lõuna ja viis selle heinamaale perele. Ta aitas ka ise heina teha ning kui teised pärast lõunat puhkasid, pidi Krõõt koju jooksma, et lehmi lüpsta, misjärel ta jälle heinamaale pidi minema, et seal paar tundi kasulik olla. Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb
naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele. Peagi mõistis kui kurvaks oli muutunud Krõõt Vargamäel olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti uus katsumus- epideemia, mis võtab temalt kolm last.Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi. Inimeste vahelised suhted 4
..............................................................................................6 Minu hinnang...............................................................................................7 KOKKUVÕTE TEOSEST Tegevus toimub aastatel 1870-1890, Eestimaa külas nimega Vargamäe ja külakõrtsis. Seal külas on kaks talu Oru ja Mäe. Mõlema talu peremehed võistlevad omavahel selles, et missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu. Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres
oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ning tal oleks mille pärast teiste kallal õiendada. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellised vingepussid. Lõpuks taipab Pearu, et Andresel on temast rohkem jõudu on ning tema jõud Andrese omast üle ei käi. Ta hakkab otsima muid võimalusi Andresele käki keeramiseks. Ükskord kui Pearu parasjagu oli jällegist aeda lõhkumas jooksis Andrese naione Krõõt suure kiiruga sinna kuid jäi hiljaks sest aiast oli juba suur tükk väljas ja sead juba rukki peal tallusid. Ta ajas kõik sead oma heliseva häälega kokku ja lõi sellega Pearu pahviks. Talle tuli see koguaeg meelde kuidas Krõõda hele hääl sead oli rukkist välja ajanud ning see oli tõestuseks sellele et Pearu salaja krõõta armunud oli. Raamatus on ka üks tore tegelane Mart kes aitab Andrest ja lõhub Pearu poolt ehitatud tamme et Andrese maa kuiv oleks
soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres süüdi ka väga palju , miks Krõõt üldse ära suri , sest ta ei saanud arugi kui palju Krõõt vaeva nägi majapidamistöödega ja laste sünnitamisega .Andres armastas Krõõta väga , vahest ta sai aru ka tegelikult ,et on Krõõta piinanud , aga ei pööranud sellele suurt tähelepanu , kuni tulemused käes olid . Peale selle oli Krõõt veel väga kurb ,et ta ei suutnud Andresele poega sünnitada
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead.
elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg
Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda isegi väravat õigel ajal lahti teha kui ma suure hooga kõrtsist tulen, peab muudkui aeda maha sõitma ja jälle uue peale ehitama. Ei aita see peksmine ka, võibolla peaks kõvemalt lööma hakkama.
Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu
Andrese ideed ja need esimestena täide viimast, kuid Andres ei lasknud ennast sellest häirida, kuna talus oli suuremaidki probleeme. Suuri hingelisi kannatusi tõi Krõõdale tema laste sünd, tüdrukute sünd, kuna talusse oli vaja töölisi ja abimehi, ennekõike oli vaja ju talule pärijaid , kuna tüdrukud lähevad niikuinii kodust ära mehele, kuid kes siis Vargamäe eest hakkaks hoolitsema. Seetõttu kartiski Krõõt alati pärast lapse sündi öelda Andresele, et jälle sündis tüdruk, kuid Andres oli mõistlik mees. Teadmine, et järelpärijateks on ainult tütred tegi teda härdaks, kuid ta oli tugev ja läks oma igapäevase eluga sirge seljaga edasi. Olgugi, et Andres elas tütarde saamise üle, kuid Krõõt ei võtnud seda nii kergelt, kuna tol ajal oli naistel kohustus anda oma mehele järeltulija, poja, kes oleks kodu pärijaks, lapse kes viiks vanemate soovid täide
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki.
üksteisevaheliseks võitluseks. Teose ühest peategelasest, Andrest, on loodud pilt kui noorest ja jõukast mehest, kes tuli Vargamäele, et rajada endale ja oma tulevastele lastele kodu. Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima
suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera.
Raamatutöö ,,Tõde ja õigus’’ I 1. Milliste mõtetega tuli Andres Vargamäele, millises meeleolus oli Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö
5. Võrdle Andrest ja Pearut (sarnasused, erinevused). Sarnasused: mõlemad olid suhteliselt vägivaldsed ja andsid oma naistele palju tööd. Andres oli ausam ja tugev mees. Pearu aga jäi Andresele alla rammus aga oli egoistlik. 6. Missugustest kodutöödest vabastas rasedus Kröödi? Rasedus ei vabasta Krõõti ühestki tööst, tal on sellega raskusi aga ta ei ütle seda Andresele ja Andres ise ka ei pane tähele kui raske Krõõdal on. Pärast neljanda lapse sündi Krõõt sureb. 7. Missuguste võtetega pani Pearu pere oma pilli järgi tantsima? Pearu oli ka suhteliselt vägivaldne mees, kindlasti ta pani sellega. Ta naine oli harjunud halva ohtlemisega ja ei teinud sellest väljagi enam. 8. Missugune on Kröödi elu Andrese kõrval (mured, rõõmud)? Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju
4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja. Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see tervet küla ka Andrese perekonda kus haigus võttis temalt kolm last. Ta hoiab oma ette ja üksi peidab oma tundeid. ajapikku muutub ta järjest väsinumaks, võitlusest maaga ja ka Pearuga. Peale kõike neid sündmusi tahab ta puhata kuid tema kohusetunne ei luba tal seda teha ni ,et ta jätkab tööd. 3
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
