100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 67 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koortk
Õppematerjali autor
peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085
3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg
valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse. Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima
Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur
keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad. Sellest tekkis investituuri tüli. Gregoriuse vastane oli keiser Heinrich IV, paavst käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama 3 (1077). Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad pooled toetusid autoriteetidele keisrid üha enam roomaõigusele, paavstid üha enam tuginesid ka Augustinuse pühale riigile. Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad
rohkem ning tänu sellele palju vallalisi. Abielus on naisel passiivne ja häbelik roll, luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse. Vallalised naised peamiselt bordellides?, Vallaline naine on lõbujanuline, täitmatu ja äärmine oht mehele. LääneEuroopa ja IdaEuroopa abielumudelid: kuni 18. sajandini püsis Euroopas abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahe. 18. sajandi aasta lõpuks hakkas kujunema uus kodanlik 4 perekonnamudel, abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust. Läänes: abiellutakse suhteliselt hilja (2025) ja tänu sellele naine ei jõua sünnitada üle 45 lapse, mis hoiab sündivust madalal
Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18
50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid