TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Roomlased ja barbarid Referaat Tallinn 2017 Roomlased ja barbarid. Mitte ükski rahvas ei nimeta end „barbariteks“, seda sõna kasutatakse vaid teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurn...
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid
Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas
Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa
süsteem ei püsinud kaua. 5. varajasel Heia perioodil valitseja KAMMU laiendas oma valitsemisala põhja-Honshu'sse, kuid sõjavägi, mille ta vallutama saatis ei suutnud vastu panna kohalike moodustatud agressiivsete meeste klannile. Selliseid klanne hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja lõpuks hakkas valitseja KAMMU neid enda teenistusse palkama. Ta koolitas neid ja Samuraid olid väga haritud kuid ülemkohus pidas neid ikkagi barbariteks. 6. mõned klannid olid moodustatud talumeeste poolt oma vara kaitsmiseks. 7. Kato Kyomassa oli üks võimsamaid Samurai klannijuhte. Ta juhtis klanne Korea okupeerimise ajal. 8. veel tuntud samuraisid: Nabeshima Naoshige, Torii Mototada, 9. tavaliselt olid samuraide klannijuhid valitsejale kaugelt sugulased. 10. olid kolm tuntuimat klanni : Fujiwara, Minamoto ja Tara. 11.KÕIGE KUULSAM SAMURAI HATTORI HANZO ehk HATTORI MASANARI , kes sai kuulsaks tänu sellele, et ta
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus. Antiikallikates nimetati germaanlasi barbariteks. Seepärast nimetatakse germaanlaste Rooma impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks. Barbariteks nimetasid kreeklased ja roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda. Rahvasterändamise põhjused Rahvasterändamise põhjused on: - klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; - Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse.
ARUTLUS Kui mina oleksin kreeklane Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid o...
1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suutnud nad ennetada seda sündmuste käiku? Nad nimetasid ennast tsiviliseeritud rahvusteks, kuid ei tajunud maailmas toimuvat. Kuidas võis peeta venelasi harimata barbariteks, teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi.
Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu
Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama. Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli
Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed. Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad. Liigitus ei toimu ühel alusel. Õppeained jagunevad obligatoorseteks ja fakultatiivseteks. Liigitus toimub ühel alusel. 6. LIIGITADA MÕISTED 1. Riik - demokraatlik, monarhlik
Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas.
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda
[Tippige tekst] Suur rahvasterändamine varakeskajal. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu.
Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see
· Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk
· Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Tuntuim neist oli Knossos. Kreeklased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. 4. Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuningas Oidipuse kurvast saatusest. Kõige armastamatuks kujunes aga Trooja sõja lugu. Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukalt kangelaseeposeid. Kuulsamad olid ,,Ilias" ja ,, Odüsseia", autoriks peetakse Homerost. 5. Barbariteks nimetasid kreeklased kõiki teisi rahvaid. Helleniteks nimetasid kreeklased endid. 6.Aristrokraadid ehk suursugust päritolu suurmaaomanikud. Nende põlde harisid orjad ja sõltlased. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Kuna neil oli rohkem aega ennast harida, pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna nende sulest. Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne
Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt. Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr. Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel. Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem
jõududest. Peale sealsete maade vallutamist oleks tähtsustunud eestlaste küsimus ja siia oleks saadetud suuremad väed. Eestist olid huvitatud kõik Läänemere riigid ning kui võitlus oleks kauem kestnud, siis oleks see arvatavasti erinevate rahvuste sissetungiga (mis juhtus ka tegelikult, kuid mitte väga mastaapselt) ning rahvus oleks alistatud veel suuremate kaotustega. Kõik see oleks olnud võimalik, kuna eestlaseid peeti barbariteks ja asi niimoodi enam-vähem ka oli. Siin ei olnud mingisugust ühtset riiki ja rahvas polnud üheski sõjalises liidus. Seetõttu oli teiste rahvaste arves barbarite maa vallutamine täiesti õigustatud, kuna neile oli see vajalik ning polnud mõjuvat põhjust, miks seda mitte teha. Nõnda oli lõpptulemus üsnagi mõistetav ning eestlaste alistamine vältimatu.
Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine
Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega). Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid. Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas
· Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. · Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga
Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki.
Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga
Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel
Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel
kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega. Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb, läheb ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asume...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Varem 793. a. Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa. Viikingiaeg viikingite mõju Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem. Viikingiaeg kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a
2.12 Varakeskaegne kunst Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid
"Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see
väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aja järk. Jätkus Lääne- Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu- see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
sümbolite) standardne komplekt. Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega. Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või ollasilpkiri, mille igale sümbolile vastab mingi silp. Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti. Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased. Sõna „barbar“ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest. Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
