· Pealinn: Adrianoopol (1365-1453), Kostantinoopol (1453-1923) Lipp Vapp Riigi kujunemine · Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat, mil Osman I kuulutas end Seldzukkide riigi valitsejaks. · Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu- Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni. · Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (Ýstanbul), mille Osmanid vallutasid 1453. aastal. Valitsemine · Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383. aastast sultani tiitlit, Osmanite riigi esimesed valitsejad kandsid bei tiitlit. · Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I. · 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi iseseisvussõja järel kuulutati 1923. aastal välja praegune Türgi Vabariik. Haarem · Teine võimas institutsioon Osmanite riigivalitsemises oli haarem.
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon
Samuti piirati sõjaväge, sõjameeste arv võis olla vaid 100 000 meest, sõjaväekohustus keelati üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete
Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust. *Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike- Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP. Riigikorraldus · Keiser e basileus piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks. * Algul tiitel mittepäritav, al 11.saj muutus päritavaks. * Keisrile allus ristiusu kirik, nimetas ametisse Konstantinoopoli patriatrhi, kinnitas ametisse piiskopi.
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, e...
Bütsantsile äärmiselt kurnav), liitis Bütsantsiga ka Lõuna-Hispaania, Vahemere saared 3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11.sajand (vallutavad Väike-Aasia ps, asuvad elama, Bütsantsile jääb vaid Konstantinoopol+Balkani ps) - ristisõdijad vallutavad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. - osmanid 14. sajand 4. Bütsantsi juhtimine - keiser ehk basileus oli piiramatu võimuga valitseja, kuulub sõjaväeline, seadusandlik ja kohtuvõim - riiginõukogu ehk senat, koosneb aristokraatidest, võib keisrile nõu anda - keiser määras endale järeltulija ise, alates 11. sajandist võim isalt pojale - keisrile allus ka kirik (määras ametisse vaimulikke, käsutas kiriku varasid) ja selle pea Konstantinoopoli patriarh - riiklik hoolekandesüsteem: haiglad, vanade-ja vaestekodud
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes
riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da) (05.06.2015) 1.7. Vabadussõda
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele
usku ja võtma omaks türgi keelt. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne- Euroopast. Kuid kasu asemel tõid ristisõjad Bütsantsile hoopis kahju. 1204. Aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastakümned oli Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli arustrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja.
lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud
vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele. Haram oli sultanite ulatusliku patronaazi keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250. kuni 1510. aastani. Osmanite impeerium 1517 - 1917 Laiaulatuslik renoveerimine võeti ette Mahmud II valitsusajal aastal 1817. Kaljukupli lähedale ehitasid osmanid 1620. aastal eraldi asetseva Prohveti mosee. Briti mandaat 1917 - 1948 Kaljukuppel sai kõvasti raputada Palestiinas esmaspäeval, 11. juulil 1927 toimunud maavärina käigus, mistõttu osutusid kasutuks mitmed eelnevate aastate jooksul aset leidnud parandustööd. 1948 kuni tänapäev Jordaania valitsuse ajal keelati juutidel siseneda Jeruusalemma vanalinna. Iisrael hõivas Kaljukupli nende jaoks võiduka Kuupäevase sõja käigus aastal 1967. Postuumselt avaldatud
Eufooria oli ajutine pealinna ümberkolimine oli kulukas, kusjuures pidi linna uuesti ülesehitama. Rünnakud Büts vastu järjest suurenesid kasvas rahva antipaatia Micaheli vastu. Büts edasine saatus oli kuulsusetu. 15 saj keskpaigas elas Konst ca 25 – 40 tuhat inimest. Sisuliselt BÜTSANTS = KONSTANTINOOPOL. Mehmed I ei tundnud büts keisri ees mingit aukartust. 1396 Porporose kaldal ehitas Mehmed I kindluse ja ka bütsantsi alale kindluse. Osmanid vallutasid büts viimane kantsi Konst 1453. BÜTSANTSI KULTUUR 1) V- Kreeka ja V- Rooma tedmiste säilitamine ja süstematiseerimine – kuni Rsde alguseni oli Eur kaotanud oma sideme ajalooga. Tingitud sellest, et 6-7 saj jooksul eur kõrgtsivilisatsioon puudus. V – Kreeka ja V- Rooma tarkused säilinud B raamatukogudes. Eur avastasid need tänu RSdele 11- 13 saj. Pärast ristisõdu avastas Eur taas enda jaoks antiikmütoloogia; Pr, It ja Saksamaal hakkaid ilmuma
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arend...
oli seega "eelmänguks Esimesele maailmasõjale". 20. sajandi algul olid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia saavutanud Osmanite riigist sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid Balkani liidu. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust: Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku kasvava rahvuslusega. Suurriigid tülitsesid omavahel ja ei suutnud tagada, et Osmanid viiks vajalikud reformid läbi. See pani Balkani riigid oma lahendust kehtestama. Kõige tähtsam, moodustati Balkani Liit ja selle liikmed uskusid, et võivad türklasi võita. Osmanite riik kaotas kahe Balkani sõja tulemusena kõik oma Euroopa territooriumid Maritsa jõest läänes, mis seega kujutab tänapäeva Türgi läänepiiri. Suur hulk türklasi hakkas kaotatud maadelt Osmanite südamaale põgenema. Aastal 1914 koges Osmanite riigi järelejäänud
maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja R omanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja põhjused Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel
jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹
Türklaste riik ja selle kujunemine suurvõimuks Ida-Euroopas XI sajandil olid türklased ehk seldzukid vallutanud suure osa Väike-Aasiast. Peagi nende suurriik küll lagunes, kuid türgi elanikkond võttis vastu ristiusu ja jäi püsivalt Väike-Aasiasse elama. XIII sajandil kujunes sealsetel türklastel uus tugev riik, mille rajas Osman I ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetama osmaniteks. Riigi valitsejat kutsuti aga sultaniks. Lühikese ajaga vallutasid osmanid endale terve Väike-Aasia. Edasi tungisid nad juna Balkani poolsaarele. Seal vallutati Kreeka, Bulgaaria ja rünnati tugevat Serbia riiki. Otsustav lahing nende vahel toimus 1389. Aastal, kui mõlema riigi valitsejad said surma. Siiski võitsid osmanid ja varsti oli kogu Balkani poolsaar nende võimu all. Nüüd oli Bütsantsi pealinn Konstantinopol piiratud igast küljest türklaste ja mõnekümne päevaga vallutati Konstantinopol. Konstantinopoli langemine tähistab Bütsantsi riigi lõppu
Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimrvad. Esimene maailmasda on saanud oma nimetuse suure sjatandri (le 4 miljoni km2) ja sdivate riikide rohkuse tttu (sja lpuks osales 38 riiki, kus elas
aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle
Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. · Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine
Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami. Osmanite riik: Väike aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis osmanite dünastia. 14 sajand hakkas osmanite riik oma valdusi laiendama. 1453. a piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile. Nüüd nimetati seda Istanbuliks ja sellest sai Türgi impeeriumi pealinn. sultanile alluva hiigelväe tuumiku moodustanud eliitjalavägi janitsarid komplekteeriti alistatud maadest pärit orjadest, kes olid vastu võtnud islami ja kasvanud üles türgis
püüdvate riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, ja protestantlike saksa vürstidega). Konflikt Prantsusmaaga avaldus kõige tervamalt Itaalia sõdades (mis algasid küll juba enne Karl V võimuletulekut). Konflikt protestantidega aga peamiselt keisririigisisestes ususõdades. Lisaks sattus Karl V paratamtult konflikti pealetungiva Osmanite (Türgi) impeeriumiga, mis vastustas ühtse kristliku Euroopa impeeriumi teket; lisaks pretendeerisid Habsburgid ja Osmanid samadele aldele idas (Balkan ja Doonau alad). 2. Itaalia sõjad 1494 - 1559 Itaalia sõjad on olulisim sündmus XVI sajandi I poole rahvusvahelistes suhetes. Peamisteks vaenupoolteks olid Pranstumaa ja Habsburgid (esimesel etapil Hispaania 24 Aragoni dünastia, kellele Napoli kuningriik kuulus, hiljem päris selle Karl V/Carlos I
Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne-Euroopast. Sellest sai Rooma paavstide ja Lääne-euroopa feodaalide korraldatud ristiretkede üks peamisi ajendeid. Kui kasu asemel tõid ristisõdijad hoopis kahju.1204 aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastad olid Bütsants lääne feodaalide ehk frankide võimu all. 14 asj tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid osmanid oma võimu Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Keiser Basileios Ii valitsusajal (976-1025) vallutasid Bütsantsi väed Bulgaaria riigi ja sel perioodil oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-idas.Kultuurielu, kaubanduse ja käsitöö õitseng oli. Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe e) Bütsantsi kultuur ja kirik
Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele
Miks ja kelle tõttu hakka Bütsantsi territoorium vähenema? Lõunaslaavlaste sissetung 6.saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt
Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure
keel". Turgi poeesia alguseks peetakse Yusuf Has Hacib'i teost ,,Kutadgn bilig" (,,Teadus sellest, kuidas olla õnnelik"). See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas. Rännakute jooksul kogus ta kokku sõnu, luulekatkeid, lauseid. Käsikiri leiti Türgist 19. saj ning anti Istanbulis välja 19151917. 14.20. saj osmanid. Kõigepealt asutasid oguusid 12. saj seldzukkide riigi, siis tungiti Väike- Aasiasse, loodi Osmani impeerium, mille kõrgaeg oli 16. ja 17. sajandil. Vanemast ajast on pärit rahvalaulud, rahvajutud, vanasõnad, anekdoodid. Lisaks araabia ja pärsia kirjanduse ainesel klassikaline luule, nn diivaniluule (paleeluule). Vormid olid samad, mis pärsia luules. Rumi poeg sultan Walad oli esimene, kes luuletas turgi keeles. Sufismi mõjudel oli rahvaluulega sarnane Yunus Emre luule. Ta elas 13. ja 14
Abai ja usk. Abai tutvub linnas mulla Sarmollaga, kes tahab lapsi usuhullustusest vabastada. Teised vaimulikud hakkavad Sarmollat süüdistama vallapuhkenud kooleras, misjärel üks usufanaatik tapab ta. Abai tahtis Sarmolla kaitseks välja astuda, ent enne Sarmolla tapeti. Abaid valdas vastikustunne, et Sarmolla surma käsitati kui katku lakkamiseks vajalikku ohvrit. Teise olulisema usualase sündmusena astus Abai vastu muhameedlaste usuühingule. Ta arvas, et selle taga on osmanid ja osmanitega liitumine tähendaks venelastest kaugenemist. Abai kui juht. Abai ei poolda (venelastest) võimumeeste juures tunnistusi andes oma hõimu juhte, pidades neid nõrgemate hõimude vastu röövellikeks (,,uuteks kunanbaideks 45". Pärast seda Abaid rünnati. Nüüd astusid tema hõimu realiikmed tema kaitseks välja, ajades ära Abai kiusajate hobused. Abai rikkad hõimukaaslased tundsid, et Abai taga on rahva jõud. Naiste õigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
