kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala.
õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan
(Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale) 1809 Vene-Rootsi sõjaga vallutas Venemaa Soome. e) 1810 aastaks sõltus Prantsusmaast enamus Euroopast: · Liidetud alad Belgia, Holland, Loode-Saksamaa, osa Itaaliast · Vasallriigid sõltlased (Hispaania, Reini Liit) · Liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani · Sõltumatud riigid Inglismaa, Rootsi, Portugal, Türgi f) Napoleoni langus: · 1812 hävitav lüüasaamine Venemaal Sõja venimine Külm talv + nälg + Vene vägede ja partisanide löögid Prantslaste taganemine muutus paaniliseks põgenemiseks 450 000 suurest armeest suutsid eluga pääseda armetud riismed. · 1813 lüüasaamine Euroopa riikide koalitsioonivägedelt Rahvastelahingus (Leipzigi lähedal) · 1814 loobus Napoleon troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. · 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII) ja sada päeva Napoleoni
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid
rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu see pidi sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümberpaigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, täiesti selle ei purustanud. Laastav, veniv, kurnav ja kaotusterikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918. aasta lõpupoolel panid Austria-Ungarit lootusetu olukorda. Impeerium hakkas seespoolt lagunema (rahvaste järg järjest iseseisvumine) ja koos sellega lagunes ka armee. Seda kasutasid itaallased ja alustasid pealetungi Piave jõel ning üksi jäänud Austria pidi kapituleerima 3.11.1918. Tulemuseks impeerium lagunes mitmeks riigiks, Austria ja eriti Ungari pidid loovutama hiiglaslikke alasid ning
Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis VIII hukatud Louis XVI vend. Viimased eluaastad Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I Täname tähelepanu eest !
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi. Ameerika Ühendriigid Suurbritannia Prantsusmaa Saksa Liitvabariik Majandus Marshalli plaan – toetati Iseseisvunud kolooniatel Riik oli sõjas rängalt kannatada saanud: Euroopa riike. Kiiresti taastati säilib sõltuvus emamaast – raha...
üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid orjusesse, vaid vähesed jõudsid tagasi koju. Gustave Dore ,,Laste ristiretk" Ristisõdijate lüüasaamine Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna. Viimase tugipunkti Akka langemine. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Kaotuse põhjused Sõjaline ebaedu. 13. sajandi põllumajanduse areng. Talupoegade huvi kaugele minekust kadus. Kuningavõimu tugevnemine. Kasumlik teenistus kuninglikus väes. Tagajärjed Eesmärke ei saavutatud:
aasta hilissügisel. 1941. a. Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hata, milles otsustati, et ei muudeta territooriume, USA ja Suurbritannia ei taotle uusi alasid ning rahvaste õigus enesemääramisele. 1942. a. esimestel päevadel kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (moodustas agressiooni vastu võitlevate riikide liidu). USA asus sõtta 1941. a. detsembris, sest Jaapan ründas Pearl Harborit. Murrangut sõjas tähistavad Midway (1942), Jaapani lüüasaamine ning Stalingradi lahing (1942. nov. 1943. a. 2. veeb.).
Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse ja selle asemele ehitama Massilinna ordulinnuse ning jätkama piiskopilinnuse rajamist. Taani kuningas müüs Põhja Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes valduse järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Aitäh!
18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale. Hertsog Magnus kavatses luua oma kuningriiki, toetust leidis Ivan IV-lt. Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult.
EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale · 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212
Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega
Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põhjused. Kõik olid Serbia vastu ja üritasid neid välja süüa. Kõik lähedal asuvad riigid olid Austria poolel ja aitasid Serbiat merest Ära lõigata. Austria kartis Serbia tugevnemist kuna siis võiksid tekkida rahutused slaavlastest elanikkona seas keda Austrias oli 23 mlj Kolmikliit Sksmaa, Austria-Ungari +Suur % oli mobiliseerituid, Raudteesid palju, teravilja palju
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulil...
sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin
saada linna, mis oli vastase nimeline. Stalin ei tahtnud sellest lahti öelda ning käskis linna viimse veretilgani kaitsta. Tänapäeval on Stalingradi asemel Volgograd, mis on suuruselt kolmas linn Venemaa pinnal. Referaadis on käsitletud lahingu kõik etapid. Alates eelloost kuni sakslaste alistumiseni välja. Kirjeldatud on sõjalisi operatsioone Blau ja Koltso, osapoolte eesmärke ja suurusi ning loomulikult ka sõjakäiku. Stalingradi lahingu kaotus oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel, mis viis ka tema valitsemis-aja lõpule. Peale seda lahingut läks sakslastel sõjas aina halvemini. Nad kaotasid veel lahinguid ja Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal. Stalingradi lahing oli nii suur vastasseis kahe suurriigi vahel, et sellest tehti 2013. aastal ka 3D film. EELLUGU 3 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa pakti, mida kutsutakse
põllumajanduslikustmaast. SÕJA LÕPP 6.aprill 1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918 juuli lõpp läänerindel jõud otsas, vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari. 3nov. Austria. REV.Saksamaal sõjaline lüüasaamine plahvatas nov. revolutsiooniks, keiser kukutati, vabariik! Compiegne vaherahulõpetas sõja, 11nov.1918. PARIISI RAHUKON. 18jaan.1919 võttis osa 27saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki lükkas tagasi rahuplaani, kaitses Inglismaad ja Prantsusmaad. Rahulepingute koostisosaks sõlmiti rahvasteliidu põhikiri. VERSAILLES'I RAHULEPING 28juun.1919.Saksamaa loovutas Elsassi ja Lotringi Pranstsumaale, mõned
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob parema...
ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu. I MS kui moodne sõda Positsiooni sõda, tangid, mürkgaasi kasutamine, 3 mõõtmeline sõda, lennuväe kasutamine, sõdivad riigid ühendasid rindetegevuse vajaduse, majanduse ja sotsiaalpoliitikaga(totaalne sõda) Sõja lõpetamine:Bresti rahuleping, Compiegne vaherahu Sõja tagajärjed: poliitilised tagajärjed. *Saksam. ja tema liitlaste lüüasaamine *Impeeriumite lagunemine *uute riikide tekkimine *demokraatliku riigikorralduse populaarsuse karv *Ameerika Ühendriikide mõjuvõimu kasv.
Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti
b) Valdavalt põllumajanduslik maa, kus kodanlus alles tekkis c) Reformide elluviimine raske: 1860ndatel kaotati pärisorjus, loodi kohalikud omavalitsused (semstvod) jne d) Haritlastel oli keelatud poliitiline eneseväljendamine: neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse osa liitus terroristidega Aleksander II tapmine 1881.a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt. 1905) - halvas terve riigi majanduse Nikolai II manifest (17.okt. 1905) lubati demokraatiat ja Riigiduuma - rahvaesinduse kokkukutsumist sotsialistide õhutusel jätkusid rahvarahutused, mis suruti sõjaväe abil maha
ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva jaoks, kuna diktatuurriikides keelustati demokraatlikud valimised, nii et rahval ei
Prantsuse revolutsioon (põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning k...
a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele
majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Prantsusmaa 1920-1938: * 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) * Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). * 1920
Eestlaste vastupanu suure laevastikuga korraldamine paranes; · Hõivati tühi Lindanise linnus toimusid otsustavad · Eestlased ründavad taanlaste laagrit suurlahingud. - Dannebrogi sünd Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude · eestlaste lüüasaamine sõltuvusse. · Võiduristimine sakslastega - puurist märgina küla ristimisest Rootslaste ebaõnn Lääne-Eestis 1220: · vallutati Lihula linnus · rootslaste põhiväe lahkumine · saarlased piiravad ja põletavad
plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased
Kättemaks vendadele Pallimänguvarustuse leidmine. Minek Xibalba'sse Võit ja minek taevasse III osa Inimese loomine, suguharude tekkimine, jagunemine ja rännakud Neli esiisa: Balam-Quitzé, Balam-Acab, Mahucutah ja Iqui-Balam Kogunemine Tulani, jumalate saamine Erinevad keeled, tuli Elukoha otsimine, suguharude nimed Valgus IV osa Mäss jumalate vastu, kitseede ajalugu Inimeste ohverdamine Mäss jumalate vastu, kavaluse kasutamine Rünnak ja lüüasaamine Balam-Quitzé, Balam-Acab, Mahucutah ja Oqui-Balam lähevad taevasse Uued valitsejad ja edasine ajalugu Teose peategelased Kaksikud Hunahpu ja Xbalanqué Kitsee kuninglik perekond Balam-Quitzé, Balam-Acab, Mahucutah ja Iqui-Balam Paljud Maiade jumalad https://en.wikipedia.org/wiki/Maya_Hero_Twins Katkend Siin algab lugu ajast, mil otsustati luua inimene, kui otsiti ainet, mis peab minema inimese ihusse
koostöö arendamiseks sõlmisid need riigid mitmeid kokkuleppeid(Atlandi harta,Washingtoni deklaratsioon jt)Alates 1942.aastast hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri vastase koalitsiooni kasuks.Saksa,Itaalia ning Jaapani vöed said lüüa mitmes tähtsas lahingus.Sm katsed alustada1943.a uut pealetungi Vnemaal Kurski all jooksid liiva ning algas Sm vägede taganemine kõigil rinnetel1944.a maabusid lääne liitlase väed Prantsusmaal ja Normanidas- avati teine rinne.Sm ja tema liitlaste lüüasaamine muutus paratamatuks.1945.aasta mais purustati SM ning septembris Jaapan.Teine MS oli lõppenud.
· Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus · Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit · Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine Välispoliitika: · Lüüasaamine Vietnami sõjas · Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes kat...
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja
Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat. Ristisõjad 1096-1291 Pühalmaal ehk Palestiinas. Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul
julgusepuudust mingil moel õilistada. Me hakkame tema sisemaailma vastu tõsisemat huvi tundma alles siis, kui juhtuvad nendest normidest kõrvalekaldumised, tekivad konfliktisituatsioonid, probleemid ja raskused. Ja unustame, et ükski muutus ei toimu üleöö, meile täna jahmatust ja peavalu valmistavad teod peavad olema juba ammu lapse hinges käärinud, enda tulekut ette valmistanud. ... kergem on varjata sinist silma kui ühe mehe ja naise suhteid. Esimese armastuse lüüasaamine on hirmus, sinu eas arvatakse, et inimene võib eksida ükskõik milles, aga mitte armastuses. Vahel tuleb inimest kõige rohkem kaitsta tema enda eest, mitte lasta tal ise endale halba teha. ... pigem tuletad sa meelde näitlejat halvast näidendist, kes käib kogu aeg silmaklappidega ringi. Kõigil, ka publikul, on ammu selge, milles asi, ainult temal ei ole, tema sumab ikka teadmatues ja ahastab selle teadmatuse üle.
Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, suurem Vene vastu.Saksa lüüasaamine: Ta eiras Belgia neutraalsust ning näitas end halvas valguses. Nad ei käitunud täpselt plaanipäraselt. Vastased olid tugevad, USA astus nende vastu. Britil oli suurem merevägi. Saksamaa pidi võitlema kahel rindel. Neil polnud nii palju tanke. Ülehindasid oma võimeid.WW tulemused: Hukkus 10 milj, vigastada sai 20 milj. Põlvkond, kes oli sõjas sai kannatada nii füüsiliselt kui vaimselt jäädavalt. Mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus, elatustase langes,
Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat. Ristisõjad 1096-1291 Pühalmaal ehk Palestiinas. Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ...
Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud muidugi kohest ega otsustavat pööret. Ameerika väed oli üsnagi väiksed ja polnud piisavat väljaõpet saanud ning nende saatmine Euroopasse võttis omajagu aega. Kuid Saksamaa nägi kõiges selles siiski ennetavalt ohtu. Seega arvan, et see midagi erilist ei muutnud. Saksamaa jätaks pealtunge ning lõpuks sai lüüa 18. juulil 1918 Pariisi all. Peale seda hakkas Saksamaa sõjaliselt kokku varisema. 3. Kas Saksamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta ja tooge näiteid. 1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees. Saksamaa ahnusel polnud piire. Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks
Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis) 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa) · Olulisemad tulemused: Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649) Puritaanide ja kodanluse positsiooni tugevnemine Parlamentarismi areng (pärast Cromwelli diktatuuri) Inglise Commonwealth 1649-1660 · Kuulutati välja 19.05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II) · Võimuorganid: Seadusandlik: parlament Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all) Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell · Olulisemad sündmused: Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna
Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku
Samuti mõjutas Kreekas toimuv ka euro kurssi, mis võrreldes dollari väärtusega on kõvasti langenud. Kreeka võlakriis on vaikselt ent jõudsalt laienemas ka suuruselt kolmanda majandus ja asutajariigi juurde Euroopa liidus, Itaaliani. Riigi aktsiaturud on pidevas languses ning laenamiskulud on tõusnud rohkem kui poole võrra 6,9 miljardi euroni. Kuna riik pole täitnud eelarvekärpe plaani ja samuti pole lahendatud probleemi võlgade osas, on mimted investorid asunund aktsiaid müüma. Lüüasaamine Itaalias näitab selgesti Euroopa võimetust tulla toime Kreeka kriisiga. Praegusel hetkel on asi sedavõrd kaugele jõudnud, et mitmete analüütikute sõnul on Kreeka majandus vaikselt hinge heitmas. Hiljuti suleti mitmed pangad, mis omakorda avaldavad mõju ettevõtetele. Sedavõrd ekstreemse prognoosi aluseks on nii äärmuslik säästupoliitika riigis, retsessioon ning euro partnerite laenu viivitus.
rüüstamas - Tartu talupojad hakkasid vastu, et kaitsta oma vara veeti Venemaale orjadeks või tapeti Liivi sõda 1558.a üldine pealetund Vene vägede poolt, kevadel alistati Narva ja Tartu, augustis rida väiksemaid linnu - 1559.a ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna - 1560.a Vene vägede uus pealetung, Hoomuli lahing. Samal aastal langes Viljandi - 1560-1561.a talupoegade ülestõus - lüüasaamine - 1561.a juunis rootslased vallutasid Tallinna, alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma...
alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, millest üks osa oli eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227. aastatel. Sõdade käigus eestlased alistati ning sunniti ristiusku vastu võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Kas eestlastel oleks võimalik olnud see lahing siiski võita? Kas lüüasaamist muistses vabadusvõitluses võib käsitleda kui pöördepunkti eestlaste ajaloos? Ristisõdade põhjuseks peetakse Saksamaa tahtmist suurendada oma valdusi Läänemere ä...
II MS- The End ! 5. murrangulised lahingud 1942-1943 · Idarindel Stalingradi lahing-1942 nov-1943 veb, selle linna on võimalik kontr Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt · 1943 juulis Brittide ja USA väed It-sIt cägede kapituleerumine, võimuvahetus, It sõjast väljas, Põhja- ja Kesk-It sks okupatsiooni allMussolini hakkab Saalo vabariiki juhtima, marionetlik valitseja 6
See oli suunatud eelkõige Hitlerliku Saksamaa vastu. Atlandi Harta USA ja Suurbritannia leping, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Määrati kindlaks, et kumbki ei ole omakasu peal väljas ning pärast sõja lõppu saavad sõja ajal nende poolt vallutatud alad oma vabaduse tagasi. · Konverentsid: Teherani konverents (vt küsimus 20) Jalta konverents (vt küsimus 23) Potsdami konverents (vt küsimust 25) 18.Saksa-Itaalia vägede lüüasaamine 1942. aastal Põhja-Aafrikas, Stalingradi lahingus lüüasaamine Punaarmee poolt 1943 ning viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus. 19.Punaarmee võttis Stalingradi lahingus Saksa väed piiramisrõngasse ning Saksa väed said lüüa. Viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus. Samal ajal kui toimus Kurski lahing, tungisid USA-Briti väed Sitsiiliasse. 20.1943. aasta lõpul. Osalesid Stalin, Roosevelt ning Churchill
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
