1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahuvide eest. ülemvõimu pärast Läänemerel. 2. Läänemere võitlus ülemvõimu pärast 2. Hispaania pärislussõda Prantsusmaa sõdis piirkonniti: Taani, Poola, Rootsi, Venemaa jt. Inglismaaga ülemvõimu pärast Hispaanias. 3. Kagu-Euroopa võitlus Türgi ohu vastu 3. Austria pärilussõda Preisi ja Austira vahel. Ungari, Serbia maade pärast. Sõjad Sõjad Põhjused, tagajärjed 30.a sõda. Usulised erinevused, võimuvõitlus ülemvõimu eest Euroopas. 1648a.Vestfaali (1618 1648) rahu. Saksa-Rooma keiser kaotas võimu Saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Kujunesid välja kindlad riigipiirid, mille
TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida. MARIA THERESI PEAEESMÄRGID · Muuta riigivalitsemine võimalikult effektiivseks. · Maksta Preisimaale kätte kibeda kaoutuse eest. PÄRILUSSÕDA · Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740 1748 ). · Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetust ning seetõttu oli t avõimeline oma riigi eest ka sõdima. EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE · Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisparaati. · Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. MARIA THERESIA PEREKOND
Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja-
RAHVUSVAHELISED SUHTED 17.sajand 18.sajand Riikidevaheliste vastuolude piirkonnad Põhja-Euroopa, Lääne-Euroopa olid Madalmaad, Kagu- Euroopa Läänemeri. (Prantsusmaa, Hispaania), Kesk- Euroopa, Põhja- Ameerika ( Kanada). 30-aastane sõda, Inglise-Hollandi meresõjad, Suuremad sõjad: Prantsuse- Hollandi 3 sõda, Türgi- Balkani Põhjasõda, Hispaania pärilussõda, Austria sõjad, Rootsi- Poola, Rootsi- Taani. pärilussõda, 7-aastane sõda. Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Türgi ehk Võimsamad Euroopa riigid olid Venemaa, Osmani Impeerium. Preisimaa, Austria, Suurbritannia. Kolmekümneaastane sõda Suurim üleeuroopaline heitlus 1618- 1648, kus osapoolteks protestandid ja katoliiklased. Probleemiks oli ka võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794...
vastupanu mahasurumine, makse peab maksma ning tööpäevade vähendamine; naistele; Ülestõusjad püüti Nantes'i edikti laene tegema; parlamenti uute toiduainete maha suruda; sõjavägi tühistamine, intendandide võis laiali saata vaid tema kasutuselevõtt (kartul); reformiti (teatud summa ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks, kohalikuks valitsemiseks, vaabariigi 1740-1748 ja sõjaväekohustus); edikt viljakaubanduse väljakuulutamisega (19. Seitsmeaastane sõda 1756- finantsreform (kehtestas vabaduse kohta. Mail 1649); Riiginõukogu 1763). üldise tulumaksu); loomine (täidesaatva tollipiiride kaotamine riigi
→ demokraatia/rahvavõim → muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud Saksa kameralistid → üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna. → absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks
Maria Theresia Marianne Haug 10.c Hugo Treffneri gümnaasium Kes ta oli? 13.mai 1717 29.november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Karl VI tütar Franz I Stephan Marie-Antoinette, Leopold II, Joseph II Kuidas ta troonile sai? Pragmaatiline sanktsioon 1713 Austria pärilussõda 1740-1748 Seitsmeaastane sõda 1756-1763 Tänan kuulamast!
· Monarhide pillav eluviis (kulutasid väga palju, ei mõelnud oma alamatele) ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" ja Versailles; · III seisuse ebaõiglane olukord · Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid Hispaania pärilussõda Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus
piirkonnad Prantsusmaa Rootsi *Läänemere piirkonnad *Austria, Preisimaa vastuolud *Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa, ülemvõimu pärast Holland- kolooniate pärast *kolooniate pärast Suurbritannia *Türgi ja Kagu-Euroopa riigid ja Prantsusmaa Suuremad sõjad 30 aastane sõda 1618-1648 Hispaania pärilussõda 1701- Suur Türgi sõda 1683-1699 1714 Liivi sõda 1558-1583 7 aastane sõda 1756-1763 Rootsi- Poola sõda 1600-1629 Põhjasõda 1700-1721 Rootsi- Taani sõda 1645 Austria pärilussõda 1740-1748 Tüüpilised absolutistlikud sõjad, et alamatele näidata kuninga võimu
Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti, sisserändajat sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma ja Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kuni oma surmani 1642 oli Pr tegelik valitseja. kohtusüsteemi Pärast Louis XIII surma 1643.a. tõusis Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada troonile lapseeas Louis XIV. Tegelikke hulga uusi koolimaju. valitsusasju juhtis Prantsusmaal kardinal Jules Ikka sõdadesAustria pärilussõda. Friedrich II Mazarin kui Louis XIV oli veel alaealine. Pariisi keeldus tunnustamast Maria Theresia parlament püüdis võtta endale esindusorgani pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. ülesandeid. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756- 1651.a. tunnistati 14-aastaseks saanud Louis 1763).Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll
Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus. Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. 1. Austria pärilussõda (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust. 2. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), mille käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. 10. AUSTRIA KEISRIRIIK. VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim.
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
· Õukondlasi 2400. teenijaid 250 (slaidid) Schönbrunn · Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) *Võttis osa Poola jagamisest koos Preisi- ja Venemaaga. 1772 (I jagamine) ja 1795 (III ) tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakovi linna koos ümbruskonnaga 18. saj. Lõpul rahva arvult Euroopas III kohal (V, Pr)
Võimule tuli ta tütar Mary koos Oranje Wilhelmiga (William III) 1689 Õiguste bill. See reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel (kuningas ei saa keakskiidetud seadusi peatada, parlament peab regulaarselt koos käima.Parlament määrab maksud) Oliver Cromwell independide juht inglise revolutsiooni ajal. 1653-sai Inglismaa lordprotektoriks. Anglofoobia Sõjandus 30 aastane sõda Põhjasõda Hispaania Austria pärilussõda 7-aastane sõda pärilussõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1713 1740-1748 1756-1763 Osapooled Protestantlik Rootsi vs Poola, Pr.maa vs Austria ja Austria+ Unioon vs taani, Venemaa Inglismaa Preisimaa V.maa,Pr.maa,
mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda, Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid,
aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. 2. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat 3. Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi 4. Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. Ikka sõdades · Austria pärilussõda (1740-1748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. · Seitsmeaastane sõda (1756-1763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused
II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka
uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi ta palju vaeva, et õpetada preislastele kartulikasvatust! IKKA SÕDADES Austria pärilussõda (17401748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (17561763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused SEITSMEAASTANE SÕDA KASUTATUD KIRJANDUS
talumaade mõisastumist. Seegi õnnestus vaid mõnes piirkonnas, aadlike pärast. Friedrich rajas palju uusi külasid ja talusid. Et rahvas tühjadele aladele meelitada jagas kuningas neile tasuta ehitusmaterjali ja vabastas neid mitmeks aastaks igasugustest maksudest ja sõjaväkke värbamisest. Preisi noor kuningas nägi palju vaeva et õpetada oma rahvale kartulikasvatust. Alles peale suurt näljahädda 1771-1172 aastal tõestas lartuli vajalikkust. Sõjad: Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. Preisil tuli vastu astuda euroopa koalitsioonile. Preisi võitis. Austria Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud, vainulikud, arstid, ametnikud. Edasi reformitifinantsasju
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Austria keisrikoda: Maria Theresia ja Joseph II Mida tõid kaasa suured reformid 18. sajandi lõpul Austrias? Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Maria Theresia ja Joseph II Third level Fourth level Fifth level Maria Theresia Joseph II Eluaastad 1717-1780 1741-1790 Valitsemisaeg 1740-1780 1780-1790 Tähtsamad muudatused ·Moderniseeris · Kehtestas usu- ja valitsemisajal valitsemiskorda südametunnistusvabadus ·Rajas Schönbrunni lossi e · Ühendas riigi erinevaid · Piiras kirikuvõimu piirkondi ...
(au ja uhkus). Ärindusministri soov vabastada Prantsusmaa ärikonkurendist (raha). Sõjandusministri soov näidata oma kätega loodud masina võimsust (au ja kuulsus). ● Peeter I kallaletung Rootsile - Peeter I sõnutsi olla teda halvasti koheldud ning talle ning tema kaaskonnale ei pakutud piisavalt lõbustusi (au ja uhkus) + Peeter I soov vallutada tagasi Ingerimaa (vallutussõda). ● Hispaania pärilussõda - Carlos IIse pärandi tõttu. ● 7-aastane sõda - Ühe või teise riigi võimuabmitsioonid (võim)
Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel. Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli abielus Hispaania kuninga õega, võis Prantsuse prints olla Hispaania, maailmariigi, pärija
kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks
iseseisvusdeklaratsiooni); I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga->kunn ähvardas usakaid; II KK lõi regulaararmee, võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni; 15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia riikidel tekkisid saadikud; suursaadikud ja asjurid; 30-aastane sõda: katoliiklaste ja protestantidevaheline, hiljem ülemvõimu pärast euroopas->Pr. suurenes, Rootsi sai suurriigiks; põhjasõda: rootsi, vene, taani, saksi-poola->venemaale vallutatud alad; hispaania pärilussõda: pr. ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland, pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased. 16. Sõjandus sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka ratsa- ja suurtükivägi; hiljem tekkis alaline sõjavägi; alalisel sõjaväel samuti jala-, ratsa- ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused,
Merkantilismiga kaasnes aktiivne asumaade poliitika. Hõivati suuri alasid Ameerikas. Selline asumaadepoliitika läks kalliks. Aadlitiitleid ja ametnikekohti hakati müüma. Samuti hakati maksukogumisõigust rentima. Tulemus oli see, et riiklikke kulusid polnud ja raha tuli kiirelt. Prantsusmaa majandus arenes võrreldes Inglismaaga aeglasemalt. Peagi olid tuhanded merkantilistid pagenud Inglismaale, mis tõstis selle konkurentsivõimet veelgi. Hispaania pärilussõda 1701-1713 Prantsusmaa võimsuse suurenemisele pani piirid Hispaania pärilussõda. Sõda tõstis Inglismaa olulisust Euroopa ja maailma poliitikas. Sureb Hispaania kuningas, Habsburgist CARLOS II. Oma testamendis jätab ta Louis IX, Hispaania Riiginõukogu ja paavsti kuuria soovitusel kõik oma valdused Anjou Philippe`ile, kes oli Louis XIV pojapoeg. See tähendanuks Prantsusmaa liiga suurt ja ohtlikku tugevdamist, mille vältimiseks moodustub 1701. aastal Suur
juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus a) Kurutsid ungari vabadusvõitljead
umbes 360 000 inimest, kelle jaoks rajati ligi tuhat küla Koolihariduse areng · Töötati välja ning avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks · Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid ei jätkunud raha õpetajatele. · Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II midagi olulist Friedrich II · Surus läbi enda kuulutamise kuningaks · Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
· 1739 türklased pidi loovutama Belgradi. Euroopa suurpoliitikas · Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi · 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel. · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi o Austria kaotas Sileesia · Osaleti Seitsmeaastases sõjas · 1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale · Tõusis rahvaarvu poolest kolmandale kohale Euroopas Ungari vabadusvõitlus · Austria koosseisust üritati vabaneda · Kurutsit austria võimu vastu võitlejad Ungaris · 1703-1711 kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel
majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16.saj,Henri IV lõpetas ususõjad kuulutas katoliku usu valitsevaks. Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel. TÄHTSAMAD ISIKUD Louis XIV-Sõjaväe ülemjuhataja,Valitsusjuht, seadusandlik võim,ülemkohtunik,seadused kinnitas Pariisi parlament,puudus õigus kehtestada uusi makse,kaotati hugenottide usuvabadus,sõjad: Hispaania pärilussõda, USA Iseseisvussõda,seitsmeaastane sõda- kaotas Kanada. Colbert- finantside peakontrolör-merkantilism et palju eksportida ja vähe importida tuleb ise toota,riiklikud manufaktuurid,välismaa meistrid- peeglid,pitsid,kalev jm. Louis XV - Pärast mind tulgu või veeuputus. Absolutism toimis ka ilma tugeva kuningata ! Absolutism mujal euroopas Rootsis Karl XI – 1660- 1697,reduktsioon- aadlile antud maade taasriigistamine,riigitalupojad.Eesti- ja Liivimaal talupoegade vabastamine pärisorjusest
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia. 1588 hävib "Võitmatu armaada" Inglise kanalis. Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb viimane Habsburg, selle tagajärjel algab Hispaania pärilussõda (1701 1713). Mandri- Euroopas pärib Euroopa juhtrolli Prantsusmaa. Hispaania troon pärandati Bourbonidele. Edukamaks osutub Habsburgide Austria haru. Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest
5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal
1) joontaktika ehk lahinguolukord, kus jalavgi jagati kolmeks: eelväeks, peajõuks ning järelväeks ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele 2) kunamisstrateegia vaenlase territoorium haarati ilma ühengi lahinguta, loodi tugevaid kindlusi vaenlaste ja piiride kaitseks uus lahinukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks 5) Tulemuslikku sõjapidamist takistas mittepiisavalt komplekteeritud armeed, raha voolab riigist välja Põhjasõda(1700-1721) Hispaania pärilussõda (1701 1714) 7-aastane sõda (1756-1763) AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE tegeldi põlluharimise ja küttimisega Esimesena seadsid end P-Am sisse hispaanlastest konkistaadoorid koloonia väljarändajate asula teistest rohkem kolooniaid suutsid rajada inlased ja prantslased Kolonistide ja põliselanike omavaheline läbisaamine: rahvameelne (vahetati kogemusi, kaubavahetus) vahetati kulda tühja-tähja vastu
sündinud juba kaks tütart. Väärib märkimist, et neil puudus sel ajal oma õukond, sest nad ei saanud seda endale lubada. 1740. aastal oli Maria Theresia jälle rase, ootamas oma neljandat last. Keiser panustas poisi peale, ent sündis taas tütar. Keiser Karl VI suri samal aastal, mille järgselt Maria Theresia määrati valitsejaks. Kui Karl IV suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumit himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda. Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus mistõttu oli ta võimeline oma riigi eest sõdima kuigi algselt keegi ei näinud Maria Theresias valitsejat aga ta oli väga võluv ja kindlakäeline. Veel vähem toetati tema abikaasat, Franz Stephanit, sellegipoolest naine määras ta oma kaasvalitsejaks. 13. märtsil 1741 sünnitab Maria Theresia esimese poja, tulevase keisri Josephi, kelle üle terve Viin rõõmustas. Riigi
3) 1695-1697 tabas Rootsi riiki k.a Eestit suur näljahäda. See on olnud ka Eesti ajal suurim näljahäda ja see tekkkis, sest nel aastatel olid suved väga jahedad ning vihmased, mis tõi kaasa viljavaesuse. Eesti alal suri u. 75 000 inimest. See ilmselt nõrgendas ka Rootsi seisundit. 4) Reduktsioon oli häälestanud Balti-Sakslased Rootsi vastu. Rootsi riik oli haavatavam. 5) Sõja pidamiseks Rootsiga tekkis Euroopas soodne poliitiline olukord 1701-1714 toimus Lääne-Euroopas Hispaana pärilussõda. 1700. Suri Hispaania kuningas Carlos II ning ta suri ilma järeltulijateta ning kõik tahtsid oma võsukest troonile. Prantsusmaa ja Inglismaa ei saanud sekkuda Põhjasõtta. Carlosel polnud järglasi, sest sel ajal sõlmiti seisustepäraseid abielusi s.t sugulased tihti omavahel ja sündisid puudega lapsed. 1699. Kujuneb välja Rootsi vastane liit, kuhu kuuluvad Venemaa, Poola-Saksi, Taani. Nende vastane oli Rootsi kuningas Karl XII. *PÕHJASÕJA KÄIK Põhjasõda kestab 20 aastat.
pealinnaks Berliin. Ta lõi õukonna ning asutas 1700a Preisi Teaduste Akadeemia. Keiser valiti Habsburgide seast. Domineerib preisi riik. Wilhelm I läks ajalukku kui sõdurkuningas. Ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit. Maa jagati erinevateks garnisonideks. Ta kehtestas üldise koolikohustuse. Friedrich II oli Vana Fritz. Ta pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. Haris üles sööd ning rajas uued külad ja talud. 1740-1748 Austria pärilussõda Preisimaa võit, Sileesia läheb preislastele 1756-1763 Seitsmeaastane sõda Preisimaa võit, Austria ei suuda Sileesiat tagasi võita. 1701-1713 Hispaania pärilussõda Kuningas suri ilma järglasteta ja võitlus käis trooni pärast. Austria Habsburgid ja Prantsusma Bourbonid võitlesid. Prantsusmaa võitis, Bourbonid said võimule Louis Ivpoeg sai troonile Philippe II nime all. Hispaania Bourbonid ei tohtinud samal ajal olla Prantsuse troonile. Austria keisririik
ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastased olid Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Rahvusvahelised suhted 18. Saj. 18. Saj algas Euroopas kahe suure sõjaga. Esimene oli Põhjasõda(1700-1721), milles Rootsi sõdis Venemaa, Saksi-Poola ja Taani. Uusikaupunki rahu jättis vallutatud alad Venemaale. Hispaania pärilussõda (1701-1714) olid põhivastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Sõja käigus omandas Inglismaa Gibraltari- tähtsa tugipunkti Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.Sõjad muutsid jõudude vahekorda Euroopas. Suurriikide seast langes välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus. Tõusuteele asusid Venemaa ja Preisi kuningriik. Põhivastased rahvusvahelistes suhetes olid 18. Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid
pärilussõda. Habsburgide valduste kasvu varauusaja alguses tingis paljuski juhuste kokkulangevus. Hilisem keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga, kelle surma järel 1482. aastal pärisid Habsburgid nii Burgundia Ülemmaad (tänapäeva Prantsusmaa idaosa) kui ka Madalmaad (tänapäeva Holland ilma Friisimaata, Belgia, Luksemburg ja osa Prantsusmaa põhjapoolseid piirialasid). Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis’ lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saône’i jõest läände jäävad alad (edaspidi Burgundia hertsogiriik) ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond (tänapäeval Franche-Comté). Burgundia pärilussõjast algas kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel.
d) 30 aastane sõda oli väga karm ja ohvrite rohke, mille käigus Saksamaad eriti laastati. 3. Rahvusvahelised suhted 18 sajandil a) Põhjasõda (1700-1721) · Rootsi (Karl XII) Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani · Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel. · Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) Venemaale läksid vallutatud alad Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala. · 1703. Sankt Peterburg b) Hispaania pärilussõda (1701-1714) · Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna ... dünastiasse kuuluv Philippe. Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest. · Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel. · Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik. Inglise-Prantsuse vastuolu kolooniate pärast ning Preisi ja Austria vastuolud Mõisted
Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse Bourbonid – ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik. 4 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba,
keelas importkangaste kasutamise, relvamanufaktuur asutati sõjaväe varustamiseks). Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism- Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia, seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile) Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus.
veendumus, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tõepoolest, varauusaja algusesse - 16. sajandisse - jäävad Itaalia sõjad (1494-1559), lisaks neile veel Hispaania ja Portugali meeletult suured koloniaalvallutused koos Ameerika vanade tsivilisatsioonide hävinguga. 20. sajandi künnisel meenutati veel rohkem peaaegu kogu Euroopat haaranud heitlusi 18. sajandi algul - Põhjasõda (1700-1721) ja Hispaania pärilussõda (1701-1714), eelkõige aga Napoleoni sõdu 19. sajandi algul. Kas ka uus sajand toob kaasa uue suure sõja? Seda kardeti, sellele loodeti. Iseasi on muidugi see, kuivõrd õige on suurte sõdade seostamine just uue sajandi algusega. On ju suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Uus jõud Euroopa südames Rahvusvahelised suhted 19. sajandi viimastel aastakümnetel määras suurelt osalt Saksa- Prantsuse (Prantsuse-Preisi) sõda aastail 1870-1871. 18
kuulus Hispaania alla ja oli üks sissetuleku allikatest). Kulukad sõjad kurnasid majandust. Katoliku usufanatismi tulemusena vaimne kängumine. Välispoliitilised tagasilöögid olid: Hollandi vabadussõda (1568-1581 kuulutas ühepoolselt iseseisvuse, ametlikult Hollandi sõltumatuse kinnitas Vestfaali rahu), meresõjas kaotus inglastele (1588) ja Inglismaast hakkas kujunema maailma merede valitseja. Hispaania pärilussõda (1701-1713/14) pärilussõja põhjuseks Hispaania haru väljasuremine, viimane alaarenenud Habsburg pärandas Hispaania Bourbonitele (1700). Prantsusmaa saavutas lõuna suunal oma välispoliitilise eesmärgi. Habsburgide Austria ja Püha Saksa-Rooma Keisririik: Püha Saksa-Rooma keisririik (1519- 1648). Reformatsioon lõhestas riigi jäädavalt. Territoriaalvürstid saavutasid oma poliitilise sõltumatuse. Tsentraliseerimine toimus territoriaalriikide tasemel. Püha Saksa-Rooma
sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania 30-aastase sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 17011714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna. Õnneks jäid üle-mere-valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse Bourbonid ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Philip V, trooniti 1707 ja ühendati Kastiilia ja Aragon. Se tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
