Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul moraalne eneseusku sisendav tähtsus Vastastikused Ugandi ja Sakala, 1211 Viljandi piiramine 1.2. 1211 1212 rüüsteretked Ridala, Saaremaa, 1211 vastastikused rüüsteretked *eestlaste aktiivsed laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert
Eesti keskaeg 1.Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused. Lüüasaamise tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. -1208-1227 Põhjused : * sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada. *Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sa...
· Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine
Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg Valdemar (sündis 1209), kes krooniti 1218 Schleswigis kaaskuningaks, kuid hukkus 1231 jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena. Et parandada suhteid Flandriaga, abiellus Valdemar 1214 siiski Portugali kuninga Sancho I orbtütre, Flandria krahvi Ferdinandi õe Berengariaga (umbes 1195 27
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked),
1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen.
ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale Veebruaris saabusid venelased Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud
Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla jäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti venamd, ristisõdijate poolel langes liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Tähtsamad sündmused 1208.-1212. 1208. aastal jõudsid Eesti pinnale ristisõdijad. 1210. aastal võideti Ümera lahing. 1212. aastal sõlmiti ristisõdijatega rahu, kuna mõlemad pooled olid kurnatud ja levis katk. Tähtsamad sündmused 1215.-1221. 1215. aastal algas ristisõda Eesti pinnal uue hooga. Ristisõdijad jõudsid Läänemaa ja Kesk-Eestisse. Alistuma pidid ugalased ja sakalased. 1217. aastal 21. septembril peeti Madisepäeva lahing, mis lõppes eestlastele kaotusega. Surid Lembitu ning teised eesti vanemad, samuti suri liivlaste vanem Kaupo. 1219. aastal
vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Üm...
Albert Misjonär 1202 Läti Henrik Muistne vabadusvõitlus 1208 Valdemar II Rüütliordu 1210 Lembitu Mõõgavendade ordu 1212 1215 Kaupo Latgalid 1217 veebruar Vjatsko Liivi ordu 1217 21. september Aleksander Nevski Liivimaa 1219 1220
Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi , kellega piirajatel äge lahing puhkes. Eestlased olid sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Järgmisel ööl põgenesid eestlased maismaateid mööda 1212. aasta kevadel sõlmiti eestlaste ja sakslaste vahel Toreida vaherahu, mille kehtivusaeg pidi olema kolm aastat Muistse vabadusvõitluse periood ( 1215-1221 ) 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu ridalasse, kuigi rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Asuti rüüstama ümbruskonna külasid, mis kestis kolm päeva. Neljandal päeval pöörduti Liivimaale tagasi
AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Bert...
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad
1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema.
1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse. Eestlased üritasid teha sõjaretke Riia vastu, kuid see ebaõnnestus. Sakalased ja ugalased olid sunnitud rahu paluma ja ristiusku vastu võtma. Eestlased sõlmisid liidu venelastega ning läksid Otepää linnuse alla sõdima. Peale seda olid sakslased sunnitud Eestist lahkuma
Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. 5. Milline tähendus on 1210. a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud. 6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad, kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad. 7. Kirjelda 1215. aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...
Ramses II l RAMSES II FAKTID Seti poeg Tal ei olnud vendi ega õdesid Astus troonile 25 aastasena Teenis hüüdnime suur Esimesed naised: Nefertari ja Istnofret Sõdis ja sõlmis rahu hettidega Valitses 67 aastat Elas umbes 90 aastaseks Ramsese lapsed ja naised Ramsese tähtsamad naised: Nefertari: suri Ramsese 24. valitsemisaastal Istnofret: suri Ramsese 34. valitsemisaastal Istnofreti tütred: Merietamon, Bint-Anath ja Nebbettaui Henutmira: Vaarao õde Maathorneferura: heti printsess Lapsed Ramses II´l oli üle saja lapse. Kuulsamad neist olid: Nefertari poolt ilmale toodud: esimene poeg kroonprints Amenhirhoshefi, ning veel 3 poega ja 2 tütart Istnofreti poolt ilmale toodud: poeg Ramses, Haemuaseti ja Merneptahi kes oli vaarao järglane Sõjad hettidega Ramses II sõdis hettidega. Ramses moodustas oma 5. valitsemisaastal väe ja ründas Kadesi. Hettide vägi nende kuninga Muwa...
saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak - saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad - suured kaotused eestlastele järkusid vaenlaste sõjaretked - katk rahuläbirääkimised rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka)
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks · Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks · (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist
LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali
all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid orjusesse, vaid vähesed jõudsid tagasi koju. Gustave Dore ,,Laste ristiretk" Ristisõdijate lüüasaamine Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna. Viimase tugipunkti Akka langemine. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Kaotuse põhjused Sõjaline ebaedu. 13
· 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus. · 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks. · 1211 ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust. · 1211 Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. · 1212 Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist. · 1212 Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse. · 1212 1215 kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. · 1215 ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti
liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid, mistõttu ristitud pesid ennast Väina jões ja saatisd ristimise Saksamaale tagasi. Järgmine piiskop oli Berthold, kes läks liivlastega tülli ja oli sunnitud Saksamaale tagasi pöörduma. Kolmandaks piiskopiks oli Albert. Temast sai vallutussõdade peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe ja vallustas Eesti ja Läti ala, mida hakati edaspidi nimetama Maarjamaaks. 21.Võitlused Eestis 1208- 1212 1208 algas võitlus Eestimaa pärast. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mida põhjendati ühe ammuse vahejuhtumiga. 1210 toimus Võnnu piiramine. Linnust rünnati kolmpäeva ja neljanda päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal
12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22. Mida peeti eeslaste alistumise väliseks märgiks? 23. Peamine vastupanukeskus sakslastele 1224. Saaremaa 24. Milliste vaenlastega tuli eestlastel võidelda 1217. - 1222? Taanlased, Sakslased, rootslased, 25. Miks taanlased peavad tähtsaks oma riigi ajaloo seisukohalt 15.06
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas · Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise
Tänu sellele pidid maurid abi paluma Põhja- Aafrika usuvendade käest ja 11- 12. sajandil toimus kaks muhameedlikku rännet Hispaaniasse. 13.sajandil algas mauride tsivilisatsioonide järk-järguline taandumine. Sellega kaasnes ühtlasi sajanditepikkune sõjategevus, kujunes välja frontera ehk maa, mis on kord ühe käes, kord teise käes. 13.sajandi alguses ühendasid mitmed Hispaania kristlikud kuningriigid oma väed ning võitsid 1212. aastal Las Navas de Tolosa lahingu. Sellele järgnesid veel mitmed mauri linnade vallutamised, 13. sajandi lõpuks oli mauride kontrolli all ainult Granada mägikuningriik. Seal rajati linn nimega Alhambra. See esindab mauri kunsti ja arhitektuuri kõrgeimat taset. See koosneb kindlusest, suveresidentsist ja aedadest. 1479 ühendati abielu kaudu Aragoni ja Kastiilia kuningriik ning 1492. aastal vallutati mauride viimane linn. Sellega oli rekonkista lõppenud ning algas
Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine. Mandri Eesti punkt langes saarlaste kätte. 1227 langeb Saaremaal Valjala. (Oodati külma talve, et
1546 - 114 - 113 III 3 1172 41,846 1097 4 1146 + 26 + 26+0 41,872 1071 + 26 + 26 Vp1 1212 - 115 41,767 IV 4 1215 1301 5 1321 - 106 - 106+1 41,376 1409 - 108 - 105 Vp2 1412 - 111 41,761 V 5 1124 1101
Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa ka...
Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Venteetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutavad 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Aastal 1212 toimus laste ristisõda Umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha ja et siis Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Retk ebaõnnestus, osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad, kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid, hakati valmistama paberit
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõ...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutuss...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste,
1208 algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama
oluline sündmus Eesti ajaloos Muistne Vabadusvõitlus. Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud Ugandi lahing, Võnnu piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku. Hoolimata Ümera lahingus saavutatud võidust olid nii eestlased kui ka ristisõdijad võitlemisest kurnatud ja nii otsustati 1212. aastal sõlmida vaherahu. Arvan, et see oli tol hektel õige otsus, sest vaherahu andis võimaluse nii eestlastel, kui ka vastastel oma vägesid koguda. Lisaks olid sel hetkel eestlastel keerulised suhted idanaabritega ning puhkes katk. 1215. aastal algas taas võitlus. Hoolimata sellest, et alguses suudeti ristisõdijatele vapralt vastu seista, hakkas eestlaste tase alla jääma. Sellest andis näiteks märku ka nelja maakonna ebaõnnestunud sõjaretk Riia vastu
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ...
Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
