Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. G...
1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inimest nähti, kui ühte looduse osa. Ja inimest käsitleti Jumala loomingu tuppsaavutusena.
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks
Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku usku ning saksastamine Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)
Gustav II Adolf Margaret Põldsaar Gustavus Adolphus 1594-1632 Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9
Paljud 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks see Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride tähendab, et enam ei surutud alamatele oma Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti nüüdisaegne Euroopa rahuleping. peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega
Sõjade tõttu oli ta tihti välismaal ja ametnike võim suurenes. Riksdagi alluvuses olid: kantsler (rahvusvahelised suhted), marssal (sõda), admiral (merendus), varahoidja (raha) ja valitseja (õigus). Selline süsteem kujunes lõplikult välja 1626. aastal. Gustav II Adolf hukkus kolmekümneaastasel sõjal 1632. aastal. Kõige silmapaistev Rootsi kuningas. Kaitses protestantismi Euroopas, pani aluse kõrgharidusele Rootsis, tunnistas aadlite huve. 9. Kolmekümneaastane sõda ja Skandinaavia Kolmekümneaastane sõda oli luterluse ja katoliikluse vaheline sõda. 1621. aastal toimus Rootsi ja Poola vahel võitlus Liivimaal. Inglismaa, Taani ja Rootsi olid Poola ja Saksamaa vastu. Rootsi vallutas Riiat, Liivimaa ja Visla jõe suudme. 10.Rootsi suurriigi aeg Trooni päris Gustav II Adolfi tütar Kristiina ja tema regendiks sai Axel Oxenstierna. 1643. aastal ründasid rootslased Taani ja hõivasid Skåne ja Hallandi maakonna. 1645. Aastal sai
· Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi
isiklikku trükikoda. • Enne oma surma 1850. aasta märtsis abiellus Poola krahvinna Ewlina Hańska- Rzewuskaga. Teosed • Õudusromaanid (kokku üle 20), näiteks „Piraat Argow“. • Romaanid, näiteks „Šuaanid“, „Šagräännahk“, „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“, „Liilia orus“, „Kaotatud illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“. • Novellid, näiteks „Kolmekümneaastane naine“ „Kolonel Chabert“ ja „Antsakad lood“ Retseptsioon • Loomingutsüklisse „Inimlik komöödia“ mittekuulunud teosed erilist tähelepanu ei äratanud. • 1832. aastal kandideeris parlamenti, kahjuks ebaõnnestunult. • Kandideeris 1848. ja 1849. aastal Prantsuse Akadeemiasse, mõlemad katsed ebaõnnestusid. Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Honor %C3%A9_de_Balzac • http://www.miksike.ee/docs/referaad id2005/balzac_evelin
Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal puhkesid 1560datel hugenottide e. kalvinistide ja katoliiklaste sõjalised kokkupõrked. Sõda lõppes katoliiklaste võiduga. Nantes'i(1598) ediktiga säilitasid hugenotid laialdased õigused. Aastatel 16181648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales enamik Lääne ja PõhjaEuroopa riike. Sakslastele tähendas see sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti. 1. Ususõdadeks peetakse 1617 sajandil toimunud kaheksat sõda, mille põhjuseks oli vastasseis katoliku kiriku ja protestantide vahel. 2. Peale 30aastast sõda, aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega
aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu
igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks ...
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721)
vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendeka kaasas olnud sekretäri aknast välja. Karistuseks selle teo eest otsustas keiser Ferdninand II bööme karmilt karistada ning tungis katoliku liiga sõjaväega Böömimaale ning sellest algas sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked
usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk gümnaasiumide ja ülikooli asutamisel oli otsene riigivõimu tugevdamine: sõdadest laastatud maal oli lisaks pastoritele puudus riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, ent Vana-Liivimaa aadlike jaoks traditsioonilisi õpirännakuid Saksamaa ülikoolidesse takistas Kolmekümneaastane sõda. Ehkki humanistlikus vaimus asutatud Tartu ülikool oli põhimõtteliselt avatud kõigist seisustest inimestele, ka eesti soost talupoegadele, viimaseid sinna tõenäoliselt siiski ei jõudnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii
17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar). 19) Kuidas puudutas Eestit 1656.1658. aasta VeneRootsi sõda? Milles seisneb Kärde rahu tähtsus?
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu
Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat
20.Nimetage Rootsi ja Vene ajast (17.-18.s.)säilinud raekodasid Eestis. 21.Mida vaatamisväärset on Tallinna toomkirikus? 22.Iseloomustage Eesti tuntuimat barokkehitust(6). 23.Millal ehitati Eestisse uhkeid mõisahäärbereid? Miks just siis? Nimetage selliseid. 24.Mille ja millal rajas Peeter I Neeva jõele? 25.Mille kinkis Katariina II Tartu linnale (on hävinud,oli Tartu sümbol)? 26.Millal oli barokk? 27.Millised ajaloolised sündmused jäävad sellesse aega.Tuntumad valitsejad? 1.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 2.Absolutism (Prantsusmaa,Venemaa,Austria) 3.Rohked sõjad (Prantsumaa,Türgi,Venemaa ,Saksamaa jt) 4.Ususõjad 5.Nõiaprotsessid 6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi. Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2
Barokk- ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süzee. ÜLDISELOOMUSTUS On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikazanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass
Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja. Maria Theresia(1740-1780)- pärimis õigus ka naistele, koondati riigi valitsemine riigikantseleisse, asutati välisministeerium, loodi sõjaväeakadeemia, kehtestati üldine tulumaks, loodi rahvakoolid ja kutsekoolid. JosephII(1780-1790)-kaotati pärisorjus,kärbiti esinduskogu võimu,sõjareform-sõjavägi oli alaline. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)Katoliiklik Euroopa ja Lutherlik euroopa. Usulised põhjused ja Habsburgide pärimisprobleemid. Ametlik lõpp Festfalirahuga, viimane ususõda euroopas, hollad isesesivus.epiteemiate ja haiguste levik euroopas. Põhjasõda(1700-1721) Venemaa Rootsi. Põhjus: läänemeri oli muutunud rootsi sisemereks, venemaa tahtis väljapääsu läänemerele. Rootsi kaotas osa oma ülemvõimust, venemaa sai pääsu läänemerele.
Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560. aastal tõstavad mässu Hispaania võimualused Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Euroopa%20varauusajal.doc http://www.drawingsofleonardo.org/ Mait Kõiv, Mati Laur "Inimene, ühiskond, kultuur" Keskaeg II osa http://www.miksike
Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: allakukkumine või alla kukkumine, edasiarendamine või edasi arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine,
pidanud nad makse maksma. Sõdadega tahtsid riigid saada teiste riikide kolooniaid ja valdusi Euroopas, kuna kapitalismile oli see kasulik, kui sai tuua igasuguseid materjale sisse odavalt oma riigi kolooniatest või kaevandustest. Selline oli ka Seitsmeaastane sõda, kus Inglismaa vallutas Prantsusmaalt suure osa Prantsusmaa Põhja-Ameerika kolooniatest. 17-18 sajandil oli palju sõdu. Ühed tuntumad neist on Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), Põhjasõda (1700-1721), Hispaania pärilussõda (1701-1714) ja Seitsemeaastae sõda (1756-1763). Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad. Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus
Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte Madalmaade vabadusvõitlus: Põhjus: usuvabaduse ja sõltumatuse saamine Hispaaniast. Tulemused: kalvinism levib, Hollandi iseseisvumine, Belgia jäi Hispaania koosseisu Kolmekümneaastane sõda: Böömi-Pfalzi, Taani, Rootsi, Prantsuse-Rootsi periood. Põhjused: põhjused olid suurriikide vahelised pinged, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused, kuid ka rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest.
Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615
Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast 1666 tulekahju hävitab suure osa Londonist; linn ehitatakse hiljem üles klassitsistlikus stiilis 1679 avastatakse Niagara kosk 1689 Venemaad hakkab valitsema Peeter I
Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis. Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608
Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi. Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja
tundele jääbki Julien kuni oma hukkamiseni truuks. 2) Sotsiaalse ebavõrdsuse moraalitus Julien tunneb, et peab olema kõiges tasemel ja teistest parem. Põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Linnapea naine, proua Rénal, on õrn ja kogenematu, ligi kolmekümneaastane naine, kes pole kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla. Ta on leppinud oma abikaasa halvustava suhtumisega naissoosse ega ootagi temalt midagi rohkemat. Ta kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Seminaris ollakse Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks tema liigset tarkust.
Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
W. Shakespeare "Hamlet" 1 Loe V vaatuse 1. stseeni ja otsusta, kui vana oli Hamlet. Määra ligikaudne tegevusaeg. Põhjenda. 1.1 Hamlet oli kolmekümneaastane. Teose ligikaudne tegevusaeg võib olla 16.-17. sajand. 2 Miks ütles Hamlet emale nii: "Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. 2.1 Sellepärast, et Hamleti ema ei saanud aru, milline mees tegelikult Claudius oli. Ema oli nõrk ja ei tahtnud endale seda tunnistada. 3 Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? 3.1 Laertes ja Polonius ütlesid Opheliale, et Hamlet ainult teeskleb armastust tema
Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda. Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi.
Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust. d`Artagnan - gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise. Athos – Ta on krahv La Fère'i. Athos on d´Artagnani ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ( umbes kolmekümneaastane) ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi. Ta on meeldiva välimusega, rikas, lahke südamega, healoomuline, arukas, rahumeelne. Ta oli suursugune ja karmi ilmega. Kõneles väga vähe. Porthos - hiiglaslik musketär, kes kõneles palju ja valjusti. Vihkas teadlasi. Riietus silmatorkavalt, oli kiitleja D`Artagnani sõber, kellel on romaan hertsoginnaga. Dumas raamatukangelasena sureb Porthos esimesena.
36 17.10.2011 37 17.10.2011 38 17.10.2011 39 17.10.2011 40 17.10.2011 41 17.10.2011 42 17.10.2011 43 17.10.2011 Manerism · Maadeavastused maailmamajandus · Euroopa rikastumine kihistumine: sotsiaalsed ja riikidevahelised pinged · Madalmaad: vabariik · Inglismaa: Oliver Cromwell (1649--1658) · Reformatsioon vastureformatsioon · Kolmekümneaastane sõda · 16/17 saj vahetuse katkulained Figura serpentinata 44 17.10.2011 Arhitektuur Esimene maneristlik hoone: Giulio Romano Palazzo del Te (1526-35) Villa Giulia Vatikan (1558-62) 45 17.10.2011
Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast 1666 tulekahju hävitab suure osa Londonist; linn ehitatakse hiljem üles klassitsistlikus stiilis 1679 avastatakse Niagara kosk 1689 Venemaad hakkab valitsema Peeter I
Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer. Teadus ja ajalugu: Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse, lahutas valge valguse klaasprisma abil värviliseks spektriks ning oli ka taevamehaanika aluste rajaja astronoomias. 1628 avastas William Harvey vereringe. Prantsusmaad valitses 1661 -1715 Louis XIV. Venemaad valitses 1689 -1725 Peeter I. Rootsi kuningas oli 1697 -1718 Karl XII. 1618 -1648 toimus Euroopas Kolmekümneaastane sõda, mis lõppes Prantsusmaa - Rootsi liiduga ning Saksa - Rooma keisrite Habsburgide lüüasaamisega (Vestfaali rahu). Kõik kirikud tunnistati võrdseiks. 1700 -1721 - Rootsi, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa vahel Põhjasõda (Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega,
kontaktelektri, järjestasmetallid kontaktpotensiaalide vahe järgi. Palgaarmee- 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), saksamaa,Rooma keiserriik,Prantsuse kuningriik.Põhjused:usulised põhjused, võimuvõitlus.Sündmused:sõja lõpetas 1648.a Vestsaali rahu.Tagajärjed: Saksa armee laiendas oma valdusi, Saksamaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril,Euroopa suurriigiks sai Rootsi. Põhjasõda(1700-1721)Rootsiga sõdis Venemaa,Saksa,Poola,Taani.Põhjused:võimuvõitlus.Tagajärjed:Venemaa muutis jõudude vahekorda Euroopas, Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu.
valitseja õigust määrata rahva usk. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut "vastureformatsiooniga", mis toetus Trento kirikukogu (1545-1563) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele. Samuti peetakse Martin Lutherit jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas,kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius selle kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520
Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud. Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku. Laura tegelane tundus kuidagi tuim või õigemini naiivne. Ta ei mõelnud tegelikult üldse suurt selle maailma peale kus ta elama oli suunatud. Ta ei pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma ilmaasjata suud täis, sest teadis, et ta maailmast suurt midagi ei tea. Laura poeg Peeter oli lasteaialaps. Ta alles kohanes maailmaga mis teda ümbritses.
ta, viies Martin Lutheri Wartburgi lossi rööv toimus kuna Friedrich Tark ei saanud avalikult abi pakkuda Luther heidab seljast munga rüü ja keskendub reformeerimisele Wartburgi loss on Saksamaal tuntud kui: „luterlike sakslaste indentideedi sünnikoht“ seda sellepärast, et seal toimus: - piibli tõlkimine - korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada - kõik usklikud pääsevad põrgust, Jeesus on kõik patud enda peale võtnud - katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel
kõrgepinge 6. Kohanimetäiend + nimisõna LAHKU eesti keel, ungari rahvas, Hollandi juust, Türgi diivan II Põhisõnaks on omadussõna 1. Käändsõna + omadussõna KOKKU (nimisõna) õpilastevaheline, samblaroheline, sademetevaene, peegelsile, mäekõrgune, sentimeetripaksune, sajanditepikkune (omadussõna) heledajuukseline, külmakartlik, sinakasroheline, suuremõõtmeline, helesinine (ühesõnaline arvsõna) neljarealine, kolmekümneaastane, tuhandeleheküljeline (asesõna) minuvanune, selletaoline, temanimeline, omaaegne, enesekriitiline 2. Nimi, arv, täht vms + omadussõna S (SIDEKRIIPSUGA) Koidula-nimeline, Peipsi-äärne, Vilde-aegne, 3-toaline, 245-leheküljeline, 16-korruseline, 5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline 3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna LAHKU kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline
XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrola...
Tähtis oli see sellepärast, et inimestele jäeti siis vaba valik, mitte ei surutud katoliku usku lõpuni peale. 5. Kuidas mõjutasid reformatsiooni sündmused: Saksamaa ühtsust – Saksamaa jagunes kaheks. Aadlike positsioon ühiskonnas suurenes ja nad kasutasid reformatsiooni oma võimu kehtestamise eesmärgil ära Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid
Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad 1581-Ühendatud provintside vabariik ehk Holland Hollandi kuldajastu Kolmekümneaastane soda 1618-1648 Böömi- Pfaalzi perioos Taani periood Rootsi period Prantsuse-Rootsi periood Põhjused- ? Ususlinepeamiselt ka poliitiline Vestfaali rahu Kinnitati Augsburgi usurahu(tunnstati ka kalvinismi Saksamaa endiselt killustunud ja keisri tegelik võim oli veelgi piiritletum Rootsi saab endale uusi alasid Prantsusmaa saab endale Elassi piirkonna Tunnustati ametlikult Hollandit ja Šveitsi
annaabi.ee 
