Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte Lähim lennujaam asub Splitis, mis on üsna ranniku juure Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma
Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared,
Dalmaatsia rannik Kadriann Soe 10b Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest Samasuguse rannikutüübiga on ka Sumatra saare edelarannikul asuvad Mentawai saared Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared Iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusena on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest Selle tulemusena on ka saartevahelised lahed sügavad Kasutatud kirjandus
Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed
Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik
Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima Boora
4 Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr. Horvaatia hertsogkond tekkis esimest korda 8. sajandil. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud. praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Trpimir, Domagoj Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. aastal ühtseks kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat. 9. sajandi keskel tungisid Horvaatia rannikule moslemid, Bütantsi keisri Basileios
Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. aastal ühtseks kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ja mitmed võimurüselused nõrgestasid keskvõimu ja kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda
.............................................................. 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus ja internetilehed:............................................................................ 9 2
NCL koertel Mis on NCL? NCL = Neuronal ceroid-lipofuscinoses. Pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi. Autosoomne retsessiivne tunnus. Teatud tüüpi lüsosoomide salvestushäire, mis põhjustab lüsosoomide kogunemise organismi rakkudesse ja kudedesse. Sümptomid alates 1-2 aastastel koertel. Haiguse pärandumine Mendeli seaduse järgi Tagajärjed Organismi taandareng Krambid Käitumishäired Koordinatsioonihäired Nägemise halvenemine Surm Tõud, millel esineb see haigus Inglise setter Tiibeti terjer Ameerika buldog Kuldne retriiver Bordercollie Dalmaatsia koer Austraalia karjakoer Ameerika Staffordshire terjer Haiguse sagedus Ravimine ja diagnoos Haiguse ravimiseks ravi puudub. Haiguse diagnoosimiseks võimalik teha DNA- test. http://www.youtube.com/watch? v=mS1iHh1XbKE Kasutatud kirjandus http://www.caninegeneticdiseases.net/CL_site /basicCL.htm https://www.pawprintgenetics.com/blog/2013/06 /12/...
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal. 1990 oli joobes juhtimise tõttu 2 kuud vanglas ja litsents võeti kuueks kuuks ära Oli mootorratta õnnetuses ja haiglas kui filmimiti Asterix & Obelix caesari vastu 10. juuli 2000 infarkt Lemmik näitleja ja lähedane sõber Kuuba liider Fidel Castro Omab Pariisis kaht restorani Paremini makstud Prantsuse näitleja
Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiiglaslikule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli 197 cm kuni 204 cm pikk Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku mälestuspäevale. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. 17.sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks Peeter I ehk Peeter Suur. Ta oli Romanovite dünastiast ning valitses aastetel 1682-1725. Peeter I lapsepõlv möödus väikeses külakeses, Moskva lähedal. 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Peetri ja tema poolvenna Ivani kroonimist. Neist said kaksikvalitsejad. Peale Ivani surma 1696. aastal sai Peeter Venemaa ainuvalitsejaks. Seetõttu toimusid 18. sajandil sagedased paleepöörded. Olukord paranes oluliselt alles pärst seda, kui Paul I ajal võeti vastu seadus, mis sätestas troonipärimisõiguse ainult meesliinis. Peeter I esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi kindlus. See oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste ...
põhiliselt Itaalias (13% EU elnikkonnast) ja teisese keelena räägib seda 14 miljonit inimest (3%). Kaasaarvatud itaalia keele kõnelejaid mitte-Eurpooa Liidu riikides nagu Sveits ja Albaania ning teistel mandritel on kogu kõnelejate arv üle 85 miljoni. Itaalia keel tuleneb ladina keelest. See on üks Indo-Euroopa keelkonna harudest. Itaalia keel on kõige rohkem suguluses kahe Italo-Dalmaatsia keelega Sitsiilia ja ''väljasurnud'' Dalmaatsia keelega. Erinevalt teistest romaani keeltest, on itaalia keeles jäädvustatud rõhk lühikeste ja pikkade kaashäälikute vahel. Nagu enamikes ka romaani keeltes, on rõhk isepärane. Romaani keelte hulgast on itaalia keel sõnavaralt kõige lähemal ladina keelele. Itaalia keelel on palju murdeid. Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt.
PETERBURG Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz (vt foto 1) on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Ekspositsioonis on üle 3 miljoni eksemplari. Näitus paikneb 400 saalis ja ruumides, mille üldpindala on üle 10 ha. Ermitaazis on maailma suurimaid itaalia, prantsuse, madalmaade, hispaania, inglise jt. rahvaste kujutava kunsti teoseid, nagu näiteks Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Rubens, Rembrand jt. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani...
4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia, itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa,hisp, portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr.
Kaupluse külastamine-juhtumiuuring Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad.
Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar). Romaani keeled on vaadeldavad ka kui dialektide, keelevariantide kogumid. Romaani keelte rühmitamine 1) Ida-Romaani keeled rumeenia, dalmaatsia, itaalia (lõuna- ja keskdialektid) 2) Lääne-Romaani keeled
spa, kui ka maiuste pagariäri ja naturaalsed ning kvaliteetsed söögid ja tooted. Wag N’ Washi iseloomustab tõeline kirg loomade vastu ning suurepärane kvaliteet, mis on keskendunud loomade tervisele ja heaolule. Wag N’ Wash on koht, kus saab oma lemmiku eest hoolitseda, teda toita ja hellitada. Wag N’ Wash loodi 1999. aastal Jef Straussi ja Dan Remuse poolt, kui nende jaoks muutus talumatuks jätta oma ühist Dalmaatsia tõugu koera Genit üksinda koju kaheksaks tunniks päevas, viiel päeval nädalas. Nad pidid töötama, aga vajasid koerale loomasõbralikku alternatiivi. Nende kirg oma koera vastu viis ideeni luua ettevõte, kus nad saavad töötada, et koer on kogu aeg nendega. Ettevõte alustas algul iseteenindus koerte pesuga ja kohapealse maiustuste pagariäriga ning on kasvanud tänaseks suureks loomade keskuseks. Frantsiisi ettevõtteks muutus Wag N’ Wash alles 2006
ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed, endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud.Hispaania, Iirimaa
perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust
aga poolsaarte tippe ühendav joon. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merepoolsemate saarte merepoolseid külgi. Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pank-rannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute tüübid: 6 · Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. · Laidrannik on rannikutüüp kus rannajoone lähedal
· Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. · 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) · 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) · 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu)
piirile, et teha ühine rünnak türklaste vastu. 1979. aastal läks Lõuna-Horvaatia prantsuse võimu alla. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848. toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Peale I maailmasõja lõppu sai Horvaatia kuningriigiks ning pärast horvaatia & bosnia sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud
Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal)
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po-Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal)
Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee). Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (1, 97 või 2,04 m pikk). 3 Elulugu Lapsepõlv ja noorpõlv Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti.
cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/sm-flag.gif) San Marino asub Lõuna-Euroopas Appenniini poolsaarel. Kääbusriik on tervikuna ümbritsetud Itaalia territooriumist. Ta on maailma vanim eksisteeriv vabariik. San Marino iseseisvus juba 3.septembril 301.aastal. Riigi pindala on 61 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 30321 (1.11.2006.aasta andmetel) (http://et.wikipedia.org/wiki/San_Marino). Legendi kohaselt asutas San Marino Dalmaatsia päritolu kiviraidur Marino, kes tuli Rimini sadamasse ehitustöödele.Kaitseks usulise tagakiusamise eest põgenes ta Titanuse mäele ja asutas sinna kristliku kommuuni. Kommuun ei kadunud koos Marino surmaga.Hiljem ehitati vabariigi kaitseks müürid ja kommuunist sai kindlustatud linnriik. San Marino konstitutsioon, mis on praeguseni kasutusel, on üks vanimaid maailmas (Cardinali,1997) Aastatel 301 kuni 1968 oli San Marino maailma väikseim sõltumatu vabariik
Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus tema jaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. Lapsepõlv. Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas neljapäeval, 30. Mail 1672.aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes või neljateistkümnes laps. Moskoovia tsaaride lapsed tulid tavaliselt ilmale Kremlis ja on peaaegu kindel, et seal nägi ilmavalgust ka Peeter. 1672. Aastal oli tsaaripoja sünd aga selge rõõm. Poiss oli priske ja terve ning kui otsustada tema kaitsepühaku, apostel Peetruse ikooni järgi, mis kohe pärast lapse sündi valmistati vürstlikus töökojas, dokumenteerimaks vastsündinu mõõtmeid, 50cm pikk.
Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25 2 Üldpindala (2.300.000 ) 12,6 Meesia ja Fraakia (suurim osa elanikkonnast Fraakias) 2 Kreeka ja Makedoonia 2,25 Väike-Aasia (Anatoolia) 4,5 Süüria, Palestiina, Mesopotaamia 2
....................................................9 Hagijas.............................................................................................................................................10 Chow chow......................................................................................................................................10 Dobermann......................................................................................................................................10 Dalmaatsia koer..............................................................................................................................12 Terjer...............................................................................................................................................12 Retriiver...........................................................................................................................................13 King charles spanjel ........................................
mägitaimedele istutada ka kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuu väikevorme. · Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate rühmadena. 41 42 7 Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi · Dalmaatsia kurereha teel ega juurevõsundite abil! · Borisi mõõl (harrastusaednik Jüri Annisti järgi) · Roomav kipslill · Adoonis · Sinilill · Ümaralehine kivikress · Helmikpööris · Kassikäpp · Madalakasvulised hostasordid
Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid
(Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine. Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. Laidrannik-rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed ehk
inimkonnale nuhtlus ja surmade põhjustaja. 8 Marco Polo Marco Polo oli itaalia rändur ja maadeuurija. Oma esimesele (ja ühtlasi ka viimasele) suurele avastusretkele suundus ta juba 16-aastasena. Euroopasse naastes oli paljunäinud mees aga juba üle 40. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas, kes toona elas Korcula saarel Dalmaatsia rannikul, mis siis veel Veneetsia riigile ei kuulunud. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Matteo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis kokku 17 aastat. Selle aja vältel külastas ja uuris ta paljusid Sise-Aasia ja Hiina piirkondi. Tagasi purjetas Polo ümber Kagu- ja Lõuna-Aasia, käies paljudes kohtades maal elu-oluga tutvumas ja kauplemas ning tuli viimaks Pärsia kaudu kodumaale. Ta saabus Veneetsiasse umbes 1295, seega 24 aastat hiljem
Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee). Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk Elulugu Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natallja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti.
väheneb ja lainekõrgus suureneb, see mõjutab ka veekogu põhja. 11. Kuidas tekivad maasääred? Maasäär kujuneb kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, ning setete pikirände tulemusel moodustub. Nö. rannapikendus. 13 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas.
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud
* USAs kasutusel olevast rahast on 97% kokaiinijäljed. * M&M loomisel arvestati seda, et sõdurite sõrmed ei määrduks kommisöömisel. * USAlased kulutava päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele. * Klaasi õunasiidri valmistamiseks kulub 3 õuna. * Haua suuruse standard on 2,33x0,97x1,83 meetrit. * Keskmine tuhastatud inimene kaalub pisut üle 4 kg. * Esimese fotoaparaadiga pilti tehes tuli selle ees istuda 8 tundi. * "101 Dalmaatsia koera" ja "Peeter Paan" on ainsad Disney täispikad multifilmid, kus mõlemad peategelase vanemad on elus ega sure ka filmi jooksul. * Tõenäosus surra välgulöögi läbi on üks kahest miljardist (sama, mis voodist kukumisel). * Pikim kohanimi on ühel UusMeremaa mäel: Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipuka kapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu. * Makaronide keetmiseks kulub kaks korda vähem vett kui poti pesemiseks. * Kassi piss hiilgab kui seda läbi valgustada.
saj kagu suunas ja jagunesid lääne-(visigoodid) ja idagootideks (ostrogoodid). Idagootide riigi Musta mere ääres hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant- vangina Ida-Rooma õukonnas üles kasvanud Theoderichi juhtimisel rüüstasid goodid Balkani poolsaart., ning tungisid Itaaliasse. Nad võitsid kolmes lahingus Odoakerit, kelle germaani palgasõduritest koosnev vägi on kuningaks kuulutanud ja kes vallutas Sitsiilia ja Dalmaatsia ning purustas ruugide riigi Doonaul. Ravenna piiramine kestis kolm aastat. Peale selle alista- mist tapab Theoderich Odakeri ja rajs idagootide riigi. Theoderich Suur (493 526) hoidis roomlasi ja goote teineteisest lahus, kehtis näiteks abiellumiskeeld. Goodid said küll sõjateenistuse eest ühe kolmandiku maast, kuid tsiviilvõim ja majandus jäid roomlaste kätte. Gootide-roomlaste teineteisemõistmist takistasi ka relvastatud vastuolud. 535-553 toimus Justinianuse sõda gootidega
rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda. Ungari enne ja pärast Trianoni rahu Austria-Ungari impeeriumi tükeldamine Trianoni rahu Ungariga 1920 Ungari tükeldati. Ungari kaotas 71,4% oma esialgsest territooriumist. Elanikkonnast kaotas ta peaaegu 21 miljonit ehk 63,6%, kaasa arvatud üle 3,5 miljoni ungarlase. St. Germaini rahuleping Austriaga 1919 · Austria kaotas: - Böömi- ja Määrimaa Tsehhoslovakkiale; - Dalmaatsia, Bosnia ja Hertsegoviina Serbiale; - Bukoviina Rumeeniale; - Lõuna-Tirooli, Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale. · Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. · Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tsehhoslovakkiale ja Poolale. · Peagi seisis Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja Rahvasteliidu laenuga. Neuilly rahuleping Bulgaariaga · Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. ·
setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
