Joan Miró BIOGRAAFIA JA LOOMING: Joan Miró i Ferrà (20.04.1893-25.12.1983) oli Barcelonas sündinud katalaani kunstnik, skulptor ja keraamik. Miro isa oli kellassepp, ema kullassepp, seega tegi Joan kunstiga tutvust juba väga noores eas. Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Enne inkvisitsiooni oli 8% elanikkonnast juudid. Üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Lähme sinna nädalaks. Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru. Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi. Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel. Kuid kõige palavam on juulis ja augustis, siis on ka kõige rohkem turiste. Tallinast Mallorca pealinna Palma de Mallorcale saab ühe ümberistumisega Frankfurdis 5 tunniga.
.....5 Kasutatud materjal...........................................................................................6 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik (Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend
Pealinnaks ja suurimaks linnaks on Barcelona. Kataloonial on ühine piir Pransusmaa, Andorra ja Hispaaniaga. Kataloonia Vabariik on ekisteerinud aastatel 1931 ja 1934-1939. Autonoomne on piirkond alates 1976. aastast. 9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum. Kataloonia elanike arv on 7,5 miljonit. Pindala on 32,114 km2. Piirkonna peamiseks keeleks on hispaania keel. Teise keelena räägitakse ka katalaani keelt. 11. septembril 2013. aastal moodustasid katalaanid ligi 400km pikkuse inimketi, millega nad tahtsid näidata oma iseseisvumissoovi. Tänan kuulamast!
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias.
Vahelduv, aga soe ja kuiv 3 suuremat kliimavööndit Hispaania raha-euro 2002 Kuningas ja kuninganna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Ebaühtlaselt Romaanirahvas VARIA "Jäneste maa" Kääbuspalm Hispaania, katalaani, galeegi, baski Pikim jõgi Tajo 1120 km Hispaania keelsed laused Tere-Hola Tere hommikust- Buenos dias Tere õhtust- Buenos tardes Nägemiseni- Hasta la vista Head aega- Adios Kuidas elad- Como estas Hästi- Bien Jah-Si Ei-No Tänan- Gracias Vabandust- Perdona Gracias por su atención!
Montserrat Caballe Monserrat Caballe, sünninimega Maria de Montserrat Viviana Concepion Caballe i Folch on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga. Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s
HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati...
süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on
*albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa)
Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12
Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12
Third level Fourth level Fifth level Arc de Triomf Kataloonias Barcelonas asuv triumfkaar Valmis aastal 1888 maailmanäituse jaoks Arhitekt oli Josep Vilaseca i Casanovas Santa Maria del Mar kirik Asub Ribera linnaosas, Barcelonas Ehitatud 1329 1383 Suurepärane näide Katalaani gooti stiilist Oma puhtuse ja ühtsusega on see on erinev teistest keskaja suurtest ehitistest Santa Maria del Mar kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Columbuse kuju
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes laulab soprani häält. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning Caballéd premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus,
kaunivärvilised teosed "Tüdruk õhupalliga" "Külaelanikud" Ivan Generalic o horvaatia kunstnik o mitmeid näituseid o 1.näitus Zagrebis 1931 o eeskujuks talupoegadele "Autoportree" Ivan Generalic "Lehmad Eiffeli torni all" Niko Pirosmani "Üleujutus" Ivan Generalic "Üleujutus" Naivistlike jooni võib leida: o Katalaani sürrealisti Joan Miró teostes Joan Miró "Suusatamisetund" Naivistlike jooni võib leida: o Skulptorite Jean Tingueli ja Niki de Saint Phalle mobiilsetes skulptuurides Stravinsky purskkaev George Pompidou keskuses Eesti naivistid Paul Kondas (1900-1985) "Maasikasööjad" Eesti naivistid Lembit Sarapuu (1930 - ...) Navitrolla
· ''Valguse impeerium'', ''Ravitseja'', · unenägude seletamiseks kasutatud ''Igiliikumine'' sümbolitest tuletatud kujundid muutusid · erootika: ''Buduaarifilosoofia'' abstraktseteks · Joan Miro · ''Hispaania saabas'', ''Minotaure'' esikaas · katalaani sürrealist töödes tavaline · erootika alla sobib ka Gala tuntus tänu absurdne huumor meestele · lastepärane maalimine värvikirev, · sürrealism jaguneb kaheks: fantaasiaküllane 1. veristlik sürrealism reaalsem suund; Dali, Ernst, Magritte · arendas kujunditest dekoratiivstiili
tegmise Edward Burne-Jones, Nõiutud Merlin Aubrey Beardsley(1872- 1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntud Eiffeli torni järgi • Projekteeris palju sildu raud- teede jaoks. Gustav Klimt(1862-1918) • Austria maalikunstnik „Juudit“ • Üks silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid Antoni Gaudi (1852-1926) • Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga
koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. Joan Miró oli teise katalaani sürrealist, kes arendas dekoratiivstiili, mida sai teostada monumntaalsetes seinamaalides, ning absurdset huumorit. Ta oli hispaanlane, kes sündis 20.04.1893 ja suri kõrges eas 25.12.1983. André Masson oli prantslane, kes kasutas maalides ka spontaansuse abi. Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987. Yves Tanguy oli prantslasest kunstnik, kelle piltidel on näha samuti spontaanset joonistamist. Ta sündis 05.01
Madrid). Suuremad linnad: Madriid 2, 866 miljonit elanikku Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks- hotellid, restoranid-baarid, ajaveetmiskohad, sportimi...
Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid ametlikuks rahaühikuks on euro. Andorra euro tagaküljel on Andorra vapp. Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõneldavad keeled on veel hispaania, portugali ja prantsuse. 37% on andorrakaid, 33% on hispaanlasi, 16 % on portugallasi, 6% prantslasi, 8% teisi. 90% on katoliiklased. Andorra on iseseisev olnud aastast 1278. Andorra asub okasmetsavöötmes. Loodusvöönd on parasvööde. Andorra koosneb peamiselt mägedest, kuna ta asub Püreneedel. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa, 2942 m ja riigi keskmine kõrgus on ligi 2000 m. Andorra kõrguse tõttu on talved karmid ja suved jahedad.
Madrid · Madrid on Hispaania pealinn ja Euroopa Liidus suuruselt kolmas · Linnapeaks on Manuela Carmena · Koduks 3,3 miljonile linnaasukale · Pindala on 605,77 km² · Madridis elab 6,8% Hispaania elanikest · Külastatuim linn Hispaanias · Madrid koosneb kahekümne ühest rajoonist · Kasutusel olev rahaühik on euro · Keskmine palk jääb alla vaid Baskimaale · Räägitakse hispaania, katalaani, galeegi ja baski keelt Kliima · Lähistroopiline kliimavööde · Vahelduvalt külm Vahemere kliima · Suved on kuumad ja päikselised · Päeviti 31-32 °C ja õhtuti 19 °C · Päike paistab detsembrist juulini · Madridis on umbes 3 korda rohkem päikesekiirgust kui Euroopa põhjapoolsetel aladel · Teiste Hispaania asukohtadega võrreldes on talved külmad · Jaanuari kuus on kõige külmem 6°C · Päeviti 10-15 °C ja õhtuti 6-8 °C
Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse.
(36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%). 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%. Riigihümn: El Gran Carlemany Pealinn: Andorra la Vella Riigikeel: Katalaani keel. Rahvastiku tihedus: 181,8 in/km² Peaminister: Antoni Martí Rahaühik: Euro Mu isa, võimas Karl Suur, vabastas mind saratseenide käest, Ja ta andis mulle suure Ema Meritxelli elu. Ma olen sünnilt Vürstitar, erapooletu Neitsi kahe rahva vahel. Ma olen Karolingide impeeriumi ainus tütar Usklik ja vaba üksteist sajandit, usklikuks ja vabaks ma jään. Seadused olgu mu õpetajateks ja Vürstid mu kaitsjateks! Ja Vürstid mu kaitsjateks!
Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Jo an Miro (1893-1983) Arlekiini karneval Hollandi interjöör Gio rg io de Chiric o (1888- 1978)
Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9
Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida.Tsitadell on siis südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati. Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda märkis ka katalaanide rahvusliku meelsuse tõus. Anarhistidel oli Kataloonias suurem mõju kui kusagil mujal. Hispaania kodusõja ajal oli Barcelona üks vabariiklaste keskusi. Frankistid vallutasid ta 26. jaanuaril 1939. Aragoni kuningriigi lipp
4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel. Väljaspool Euroopat Kanadas (prantsuse keel) ja kogu Ladina- Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene,
süvenes ning millest innustust leidis. Alles siis toimus tema loomingus radikaalne pööre. Geomeetriliselt ja lihtsustavalt kujutusviisilt läks Miró järsult üle fantastiliste vormide kujutamisele. Muutusid ka Miró töömeetodid, sürrealistide eeskujul võttis ta kasutusele automatismi ning juhuslikkuse. Joan Miro seostub kahe teise kuulsa kataloonlase, Pablo Picasso ja Salvador Daliga. Eesnimi ,,Joan", ja mitte ,,Juan" on oluline viide kataloonia kultuurile. Mirole, kes oli tunnistajaks katalaani kultuuri hävitamisele Franco diktatuuri ajal, oli see vastupanu märgiks. Ta keeldus nimekuju muutmisest isegi USA-d külastades, kus Joan on pigem naisenimi. Miro kombineeris abstraktsust fantaasiareaalsusega, üllatavalt rikkalik on tema skulptuuri- ja monumentaalkunsti looming. Andre Breton pidas teda ,,kõige sürrealistlikumaks meie seas", kuigi otseselt ei olevat Miro sürrealistide rühmitusse kuulunud. Sürrealistlikke loomeviise kasutas ta
Cristóbal de Villanón (1505-1581) · tähtis humanist · 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega · Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia, grotesk, koomilisus · ,,Gaballero Cifar" 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas
Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Juugend Antonio Gaudi (1852-1926) Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet oli katalaani arhitekt ja Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Teda peetakse juugendstiili ja orgaanilise arhitektuuri esindajaks, kes arendas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik. Gaudí oli pühendunud katoliiklane ja katalaani natsionalist. 7
Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal
Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon
Ent juba hakkasid kogunema raisakotkaste parved. Hispaania avas piirid võõrleegionäridele ning Cruyff oli üks agentide magusaimad ahvatlusi. Lõpuks võitis osturalli Barcelona klubi kuid alles pärast Hispaania alaliidu sügisest lõpptärminit. Ja pange tähele äritehing oli riigile niivõrd oluline, et jalgpalli liit murdis iseenda kehtestatud reeglit, et Cruyff saaks jalamaid mängu lülituda. Kui Cruyff Barcelonasse jõudis, kiratses katalaani klubi kohaliku edetabeli alumises servas. Hooaja lõppedes oli Barcelona juba liiga meister, kusjuures Cruyffi imetegude hulka kuulus võõrsil saavutatud silmipimestav 5:0 võit Barcelona vana vaenlase Madridi Reali üle. Kummalisel kombel piirdusid Barcelona saavutused tollal Hispaania meistritiitliga, kuigi Cruyff pälvis esimese jalgpallurina kolmel järjestikusel aastal Euroopa parima mängija auhinna.
harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis.
.............................................................. lk 7 Kokkuvõte .................................................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... lk 9 HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse.
automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on
ärgates avastas, et tema lind on surnud ja mõni hetk hiljem tuli ilmale tema õde. Samuti on Ernst käsitlenud vastuolulisi(nt ing.k. The Virgin Chastises the infant Jesus before Three Witnesses) ja ka erootilisi (nt ing.k. The Kiss) teemasid. Tema maal ,,Elevandi kuulsus" (ing.k The Elephant Celebes) kuulub tema algus sürrealimi aegade kuulsamate teoste hulka. See kombineerib ereda ja unenäotaolise sürrealismi dadaismi kollazi aspektidega. Juan Miro Katalaani sürrealisti Juan Miro loomingus on kasutatud palju alateadvust ja sellega seonduvat segadust. Fantaasia ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Tema töödes on ka tavaline absurdne huumor. Ta oli esimeste seas, kes võtsid kasutusele ,,automaatse joonisatmise". Miro esimene sürrealistlik suurteos on ,,Maaharija põld" (ing.k. The Tilled Field ), kus valitseb keeruline objektide ja figuuride korraldus.
automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. 4
sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi. Veel lisaks on 3 keelt, mis on oma rühma ainsad esindajad, Baski keel, Kalmõki keel, Neenetsi keel. 16) Maailma 10 enim kõneldud keelt. Hispaania, inglise, katalaani, prantsuse,itaalia, saksa, portugali, galeegi, baski, poola. 17) Eesti keele päritolu. Eesti kelle päritolu kohta on mitmeid erinevaid hüpoteese, kolm levinumat selle kohta on, et esiteks: eestlased on pärit Balkanilt, teiseks, et eestlased on pärit Musta mere äärest ja kolmandaks, et eestlased on ugrimugri päritolu. 18) Lingvistikaülesanne. 19) Keeleline etikett. Keeleline etikett kujutab endast sotsiaalsete parameetrite ja keele omavahelist seost
endine nimetus ). Kääbusriigis on seitse valda: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Ergordani, Ordino ja Sant Julia de Loria. (http://en.wikipedia.org/wiki/Andorra) Andorrat mainitakse kirjalikes ülestähendustes esmakordselt 805.aastal. Andorra vürstiriik loodi 1278.aastal. See kääbusriik on Hispaania-Prantsuse protektoraat , ametlikeks valitsejateks on Prantsusmaa president ja Seo de Urgeli (Hispaania) piiskop. Ametlik riigikeel on katalaani, räägitakse ka prantsuse ja hispaania keelt. Kõrgeimaks riigivõimuorganiks on 28-liikmeline Peanõukogu (parlament), mis valitakse neljaks aastaks.(ENE) Andorra pindala on 468 ruutkilomeetrit . Riik asub ida-Püreneedes ja tema pinnamood on mägine . Keskmine kõrgus on 1996 meetrit. Kõrgeim mäetipp on Coma Pedrosa ( 2946 meetrit ). Territooriumi liigendavad kolm orgu, mis ühinevad Y-tähe kujuliselt Valira jõe orus. Andorra naaberriikideks on Prantsusmaa ja Hispaania
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
