Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallid...
Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade
(,,Mu isamaa nad olid matnud") Isamaalaulik pöördub lillekese poole: On sull` Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull` teada ann`d ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?"
kiiver, mis muudab selle kandja nähtamatuks. Harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Olüposesse või maapealsesse polnud ta . oodatud. Pluto röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Vendadega liisku tõmmates jäi temale allilm ja surnute valitsemine. Teda nimetatakse ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli küll sunrujumal, aga mitte surm ise. Teda kutsuti erinevate rahvuste poolt erinevalt. Kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks.
10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/ VanaKreekaJumalad.index.htm Pildid: http://c.villefagnan.free.fr/intranet/activites_des_disciplines/Latin/ apollon.html; http://www.friendsofart.net/en/art/francois-girardon/apollon-and-the-
Popi ja Huhuu Lühikokkuvõte. ,,Popi ja Huhuu" on lugu koerast ja ahvist, kes jäävad omapead elama inimtühja majja. Nende peremees, kirjanik nimetab teda Isandaks, lahkub ühel hommikul kodunt ega tule enam tagasi. Aegamööda tuhmuvad Popi koeraajus mälestused heast Isandast ja koer hakkab järjest rohkem sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev.
Leian, et Popi ja Huhuu on peategelased, Isand kõrvaltegelane. Arvan, et Popi on sügav tegelane, tema iseloomu ja olemust on väga detailselt kirjeldatud. Samas on Popi ka muutumatu tegelane, ta on küll väga keerulise siseeluga, kuid ta olemus jääb kogu tegevuse jooksul samaks. Huhuu on aga muutuv tegelane, loo käigus muutub ta edevaks (ta oli ka enne, kuid vabaduse tekkides tuleb see esile), lõhub ja laamendab ning jääb alkoholist sõltuvusse. Samal ajal Popi peab teda oma uueks isandaks ja on samamoodi alluv nagu vanale isandale. Popi ja Huhuu on vastandlikud tegelased. Leian, et Huhuu on samuti sügav tegelane, ta on keeruline ning loo käigus muutuv. Leian, et Isand on lame tegelane, tema kohta edastab jutustaja väga vähe informatsiooni ning palju jääb selgusetuks. Tegelaste suhe loo jutustajaga ei ole teada, kuna pole selgelt arusaadav, kes on jutustajaks. Popit iseloomustab suhe iseendaga. Ta enesehinnang tundub olevat madal, ta on pigem huvitatud oma isanda heaolust
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtama...
Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolites Popist palju ning Popi oli Isanda tugi mingilmääral. Isand andis Popile tähelepanu, paremat toitu, viis jalutama ning paitas. Huhuust, aga Isand ei hoolinud. Isand angis talle kehvemat toitu ning hoidis teada väikses puuris kus ei olnud liikumis võimalust. Kuna Isand koitus Huhuuga nii halvasti tekkis Huhuul tema vasto viha, ning see solvumine muutus kaoseks. Ning peale Isanda kaudumist muutsus Huhuu Isandaks, ningi siis hakkas Popi temast sõltuma, ninge see muutis Popi Huhuuks. Sellest raamatus ma õppisin tegelikult palju, just see et meist keegi ei tohiks 100% Isand, Huhuu või Popi olla kuna see ei ole positive ja me ei tohiks olla nii teiste vastu halvad. -Kärol Pilberg
Ta on negatiivne tegelane, sest ta on seda Popi silmis. Lugeja ei saa küll välistada, et Popi hinnang Huhuule on õige ja peab paika, kuid sellegi poolest on see hinnang ja Huhuu motiive asjade lõhkumiseks ja Popi kiusamiseks saab lugeja vaid ise oletada ja tuletada, tuginedes kirjeldatud sündmustele. See-eest saab lugeja teada palju Popi sisemaailmast ja tema hirmude põhjustest, suhtumisest Huhuuse ja kuidas see suhtumine sündmuste arenedes isegi muutub. Kuna Popi on harjunud kedagi Isandaks pidama, ei ole tal valikut ning uueks Isandaks saab Huhuu. Selline sündmuste käik on tugevasti mõjutatud Huhuu võimest olla koerast üle nii koordinatsiooni, võimaluste kui teatava intelligentsi poolest ning Popi alandlikust ja allaheitlikust iseloomust, mis võimaldab tal hoolimata julmustest näha ka Huhuu pahedes midagi imetlusväärset. Tegelased on sügava hingeeluga. See on algusest peale selge Popi puhul, kelle sügav kiindumuslik side oma Isandaga on enam kui ilmne
Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd Ennemuistsest rõõmupõlverst Kadunud õnnest paljatand Tõsta pead õikekene Koit on saanud isandaks Oma terad hiilgavat saadab Et nad nutu kuivataks Kui ta lõunavalgust puistab Üle õitseva eestimaa Oh kuis tahame tall tänu Õis siis vastu õhata
Renoir (1841- 1919). Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke, kelle arvel on üle 6000 maali ja teda kutsuti isegi impressionismi isandaks. Tema sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust ning valgusel on algusest peale ka vari. Oli õpipoiss
Hades . Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümlasest, Hades oma naise kuninganna Persephonega, kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Ta oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend Hades sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma nimetatakse sageli Hadese nime järgi. See paikneb, nagu "Iliases" mainitakse, maa salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost.
teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutatud ("Halb ja pillav perenaine on kui kõike neelav rott."), mõnikord filosoofilised ("...mees võib mäelda, mis ta tahab, mõelda enese kogu maailma isandaks või tongivaks sitasitikaks."). Kõige noorem on Eero, kes on Juhanist 7 aastat noorem, kuid terase peaga ja aabitsa lugemine läheb tal libedasti. Just Eero on see, kes teisi vendi oma sõnadega torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad
kullatükini. („ma kohtlen sind nii nagu sina mind kohtlesid“). Samuti igal päeval kohtas ta müüride ees pidalitõbist, kes palus raha, et endale süüa osta. Igal korral andis Tähelaps talle oma toodud kullatüki, mis sest, et 1. Päeval ootas teda 100 piitsahoopi, 2. Päeval 300 piitsahoopi ja igavene orjus, 3. Päeval surm. Kuid 3. Päeval, peale seda, kui ta oli tõbisele oma punase kullatüki andnud, muutus ta tagasi ilusaks ja ta määrati linna isandaks. Siis märkas ta ka oma ema ja seda pidalitõbist, kes olid ka juhuslikud Kuningas ja Kuninganna. Nad läksid paleesse ja valitsesid rahvast väga suure südameheadusega.(aidati vaeseid). 3e aasta pärast aga Tähelaps suri ja see kes tuli pärast teda, valitses kurjalt. Pidalitõbi – leeprihaigus, raskesti ravitav.
Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kranos oma lapsed alla niipea, kui need olid sündinud. Rhea päästis Zeusi, kes võttiski Kronoselt võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus Kõrgeim Kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadadavihmalja käsutas välku ning kõue. Õigluse jagaja. Sümboliks välgunool ja kotkas. Poseidon Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks. Üks 12-st olümposlasest Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmehargiga maavärinaid ja torme Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud. Sümboliks kolmnurk Hades Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja Tema hüüdnimeks on Maa-alune Zeus Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuriiki, allmaailma. Hestia
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku
karistuseks väljaheitmine eneseotsin ja halva teo vaevaline heastamine ümbersünd harmooniline maailm. · Näiteks võib leida sellist skeemi mütoloogias ja ajaloolises kirjanduses..... · ,,Popi ja Huhuu" toimib osaliselt selle skeemi järgi. Siiski on halva teo heastamine asendatud kohastumisega. Nimelt harjub Popi ära, et Huhuu on õel ja kuri ning peab teda ikka oma isandaks ja liputab tallegi saba. 4) Valgemäe ise näeb Huhuus Doppelgänger ehk teisiku arhetüüpi, millega märgitakse ühe isiku head ja kurja poolt. Valgemäe leiab seose näiteks Wilde ´i ,,Dorian Gray portreega". Arhetüüpsetest tegelastest on võimalik Huhuud seostada kuradiga tekib duaism jumal ja ahv. Lõpuks hakkab Popi nägema Huhhuus isandat kuna ta vahetas nad ära, nad olid liiga sarnased välimiste tunnuste poolest.
Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. Hades valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna tõlgendatud erinevalt. Vastavalt kontekstile võib see märkida põrgut, surma või hauda. Teda hüüti ka Disi'ks, mis tähendab ladina keeles rikas. Ühtlasi nimetatakse teda ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades on küll surnute jumal, aga mitte surm ise. 1.2 Välimus ja elukäik Tihti kirjeldatakse teda allilma Zeusina, sest tal on taevajumalale sarnane habe ja jõuline kehaehitus. Erineb selle poolest, et kannab alati musta ja tema väljanägemine on sünge. Inimeste seas pole teda kunagi nähtud, sest kannab kiivrit, mis muudab enda kandja nähtamatuks. Isegi kui ta käib inimeste hulgas, jääb temast maha ainult uduvine. Hades on ka rikkuse jumal, sest valitses kõike, mis jäi
lapsed. Hephaistos Hephaistos oli tule ning seppatööjumal, ta oli seppade kunstnike ja käsitööliste kaitsjaks. Ta oli ühtlasi ka ainus inetu välimusega jumal, kuid see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise pärast Hades (Pluto) Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli halastamatu, järeleandmadtu kuid õiglane jumal. Usuti, et tema kiiver andis talle nähtamatuse. Kõige kuulsam lugu hadesest on, kui too omale maa pealt kuninganna varastas. Nimelt võttis Hades oma sõjavankriga kaasa põllumajanduse jumalanna tütre Persephone. 4. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiajastul ? Tee kokkuvõte. Peale Aleksander Suure surma jagunes riik kolmeks: Seleuutide riik, Makedoonia, Egiptus
Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid ülemad kuninga juurde Rootsimaale, et kinnitada privileege ja õigusi. Kuningas täitis nende palve. Tallinna isandaks sai nüüd Erik. Ta toetas Tallinna linna ka 30 000 taalriga. Ta lasi ka Tallinnasse igasugu moona vedada, et seal millestki puudu poleks. Kuningas Erik tahtis, et valitseks rahu. Ta saatis saadikud moskviitidega vaherahu tegema, sellest ei tulnud aga mitte midagi välja, moskviidid vihastasid hoopis. Viimaks määrati suure pinnimise peale 2 aastaks vaherahu. Selle vaherahu ajal kindlustasid moskviidid oma linnu ja losse.
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi
samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid Renoir ei loobunud musta kasutamisest, vaid lausus "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Tänu sellele oli see tema kuldajastu. Siin ka mõned tema paremad tööd: "Tuuleiil" u.1872, "Madame Monet pojaga" 1874. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust, ning valgusel on algusest peale ka vari. Renoir ei
kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? On sull' Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull' teada ann'd ennemuistsest rõõmupõlvest? Kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilgavalt saadab, et nad nutu kuivataks! Kui ta lõunavalgust puistab üle õitsva Eestimaa, oh, kuis tahame tall' tänu, õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv.
Ta nägi und: Ta oli koos isandaga teel koju, nad olid juba kaua teel olnud ja popi ei teadnud, kust nad tulevad. Nad mõlemad olid väsinud. Popi jäi isandast maha, kuid isand ei pööranud talle tähelepanu. See oli hoopis Huhuu ja ta jõudis sellele järeldusele alles ärgates, kui ka Huhuu oli ärganud, ning seisis tagatoa lävel. - Nende kahe elu oli viirastuslikum kui uni ja hirmasm kui tõde. Ta ei teadnud enam unenäo ja elu piire. Ta pidas Huhuud oma uueks isandaks, kuid lootis, et ka vana isand tuleb tagasi. Varsti hakkas Huhuu räuskama. Ta kasutas isanda asju ja oli rõõmus ja õnnelik, nagu laps. Ta sõi kõike, mis ta kätte sai. Päev kulus mängides. Ta lõhkus ära seinakella, ninga hävitas ka palju muid asju. Ta oleks võinud olla isandalesarnane, kui ta oleks olnud hea või tark, kuid ta ei olnud seda. Õhtulväsinuna hakaks ta Popit kiusama. Popi vingus hirmust ja valust. Tema vastupanu oli ajsatu
piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal,
Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal.
Ehk küll Beethoveni nimi ühte puhku kuulsamaks läks ja tema muusikameistrite seas esimesse ritta loeti, ei jätnud ta iialgi õppimist järele ega jäänud laisaks. Ta õppis ja harjutas end ühtepuhku. Iseäranis mänguriistade õppimises tegi ta tööd, kuni ta viimaks neid kõiki mängida oskas. Iseäranis andis Itaalia muusikameister Salieri temale õpetust mänguriistu helisema seada. Ei kestnud kaua, siis jõudis Beethoveni vägev vaim selle isandaks saada, mille ta enesele eesmärgiks oli teinud. Vaim võis nüüd kõrgeid sünnitusi luua, sest selleks oli abinõusid küllalt. Keha poolest oli Beethoven keskmine mees, aga tugev ja tüvikas, kindel ja sirge, õige käigu ja läbitungiva silmaga. Üleüldse oli tema tegumoes midagi, mis uhkeks, kuninglikuks, terveks ja kangeks võib nimetada. Ta oli näost nagu mõni jumal kirjutab üks tema tuttav.
tormine meri , seetõttu peeti teda sageli taltsutamatuks jumalaks. Ta kandis kaasas võimsat kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Zeusi teine vend. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harva võib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane. Samuti oli ta kardetud jumal , kuid mitte õel. Ares Ares on julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg
Isand aga liikus taha vaatamata edasi. Mida rohkem ta väsis seda kaugemale Isand temast jäi. Ta vaatas eesmineja kätt ning veendus, et see pole Isand. Tal olid süsimustad sõrmed, pikad küüned. Seda taibates pidi nöör ta pea otsast kaksama ning siis keeras eesmineja pea Popi poole. Ta ärkas üles ning tema ees oli Huhuu, sama oli olnud ka unes. Popi ei mõistnud enam midagi. Ta toitus jäänustest, mille Huhuu oli maha pillanud. Ta hakkas Huhuud oma Isandaks pidama, kuigi Huhuu tegi kõike vastupidiselt tegelikule Isandale. Ta käis väljas läbi akna, mitte ukse. Kord kui Popi uut Isandat väga koju ootas, tuli Huhuu toidukorviga, kus olid juurviljad ja verine lihatükk. Verd nähes ehmus Huhuu ja jättis korvi sinnapaika. Popi arvas, et uus Isand tõi talle liha ning koer sõi seda tükki mitu päeva kirstu all. Ta igatses igakord isegi Isanda julmust ja tujukust kui too ära oli. Ta austas teda ja harjus temaga.
4. Heeabreakeelne. 5. Hiljem räägib see Jahve sõlmitud lepinugst ning iisraellastest. 6. Kirja pandud pika aja jooksul 7. Esimesed kirjapanijad Taaveti ja Saalomoni ajast, lõpliku kuju omandas raamat aga allas 150 a eKr. 8. Erinevate osade ühteliitlmist toimetasid Jeruusalemma preestirid. 9. Tänu Vanale Testamendile teame me tänapäeval juutidest ja Iisraeli rahvast väga palju Jahve juutide ainujumal 1. Ainuke jumal juutide jaoks 2. Jahvet kutsuti Isandaks või lihtsalt Jumalaks. 3. Jahvet kujutatakse ette inimesesarnasena. 4. Austada tohtis üksnes Jumalat ennast, mitte tema pilti. 5. Jahve sõlmis kokkuleppe Aabrahami ja Moosesega, et kaitseb iisraellaste riiki. Jahve leping iisraeli rahvaga Aabrahamiga sõlmitud ning Moosese poolt uuendatud leping, mis sisaldas seadusi iisraeli rahvale. 1. Aabraham oli juutide esiisa, kellega Jahve sõlmis võidetavalt esmakordselt ,,kaitselepingu". 2
sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister.
Kronos neelas selle alla. Jumal, kes jäi ellu oli Zeus. Jumalad: Zeus 6 · Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa · Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ja käsutas välku ning kõue · Õigluse jagaja · Sümboliteks välgunool ja kotkas Poseidon · Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks · Üks 12 olümposlasest · Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme · Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud · Sümboliks kolmhark Hades · Zeusi vend , allmaailma sünge valitseja · Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus · Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta · Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuteriiki, allmaailma
laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine.“ Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: „Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie
32. Manumissio- orjusest vabastamine Orjade vabastamise viisid: Manumissio vindicta-isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pärast seda vabastas magistraat orja. Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul. Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel. Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed
koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Hestia (Vesta) oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon (Neptunus) oli kreeka mere- jm. Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark.
sümboliseerib lapsepõlve lõppemist). Tuglase novellidele on omane : a) sümbolite kasutamine ( nt."Popi ja Huhuu", kus tegelasteks on koer ja ahv, kes sümboliseerivad erinevaid inimtüüpe. Popi on truu ning arukas, kuid passiivne ja orjalik. Huhuu on aktiivne ja julge, kuid agressiivne ja rumal. Peremehe lahkumine sümboliseerib inimest jumalate maailmas. Huhuu hakkab laamendama, seejärel jooma ning Popit kiusama. Popi võtab ta endale uueks isandaks. Huhuu satub viinaotsinguil lõhkeaine peale ja maja lendab õhku. See sümbolisserib maailma lõppu.) b) impressionistlikkus keskendutakse muljetele, värvidele, kujutluspiltidele ja tunnetele (nt "Toome helbed", kus on kirjeldatud Leeni tundeid, mõtteid ; loodust.) c) ekspressionistlikkus pööratakse tähelepanu inimese suhtele ühiskonnaga ja moraalile. Teosed on sünged, maailmalõpu/katastroofi meeleoluga ( nt. "Inimese vari".)
Talle pole võimalik puru silma ajada. Ta näeb sind südamepõhjani läbi. Ta teab, mis sul viga on ja mis sind tulevikus ootab. Ta on igati jumaldamisväärne, lühidalt: ta on jumal. Apollon on olnud läänemehe ideaal 2500 aastat. Esimene pikem rännak viis Apolloni mandrile Delfisse, kus ta tappis mao, kes valvas sealset oraaklit kohta, kus teadmised tulevaste asjade kohta otsekui maas seest välja voolasid. Apollon hakkas oraakli isandaks ning sai tarkuse jumalaks; nii jumalad kui ka surelikud käisid temalt nõu küsimas. Nõuandjajumalast sai ka arstikunsti jumal. Oma teadmisi andis ta edasi tervistusjumalale Asklepiosele, kelle tunnusmärk kepp, mille ümber on põimunud madu on praegugi arstide ja apteekrite embleemil. Apollon oli ka suurim lüüravirtuoos. Lüüra, millega teda sageli kujutatakse, oli kreeklaste harfitaoline keelpill. Selle pilli oli leiutanud Apolloni noorem poolvend, jumalate käskjalg
Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna pääses läbi suure pilvevärava,mida valvasid aastaajad.Kreeklasid aga teadsi, mida jumalad Olümposel teevad ja kuidas elavad.Mõistagi jumalaid austati ja nende viha püüti vältida.Kuid nendega võis ka hästi läbi saada,nende üle võis isegi nalja heita.Kreeka mütoloogia imelisus seisnebki selles humaanses maailmas,kus inimene
Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda jahijumalannaks. Loomade valitsejannana seostati teda hirve ja karuga. Artemist peetakse amatsoonide jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool. Hades Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harva võib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane. Samuti oli ta kardetud jumal , kuid mitte õel. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja ...
Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama. Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub, et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn. tööloomade üle. Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu, revolutsiooni, entusiasmi, millega tolleaegsed inimesed, teoses loomad hakkasid üles ehitama uut elukeskko...
Autor kirjeldab Isandat mõtliku tegelasena, kes suhtub armastavalt Popisse ja kerge põlgusega Huhuusse. Isanda tegelane avaldatakse Popi silmist vaadatuna, mis kujutab Isandat heana. Popi on kartlik, alandlik, Isandast sõltuv ja temas liiga kinni, kuid samas on ta väga ustav ja truu taksikoer. Ka Popi suhtub Isandasse armastavalt ja hoolivalt. Huhuu on liiderlik, isepäine, talle meeldib olla tähtis, ta võtab endale Isanda koha. Popi peab teda halvaks, kurjaks Isandaks, keda ta kardab. Huhuu lõhkus ja hävitas asju, mis ta teele jäid. Huhuu võis end tundide kaupa peegli ees ehtida, neil hetkil oli ta õnnelik ja rõõmus. „Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada.“ Huhuu suhtus Popisse väga kiuslikult. „Ta kihutas teda mööda tuba taga, pildus teda köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja
Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine." Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: ,,Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud." Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: ,,Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast." Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie
SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on rüütlid. Need on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske ning tahtmisi. Tavaliselt oli nende meeste isandateks ülikud, kes ise endi toimetustega hakkama ei saanud, sellepärast neil oligi vaja mehi, kes nende eest võitleksid ja halvad tegemised ära teeksid. Lisaks pidid olema rüütlid heal tasemel, pidid omama teatud varustust. Valitses nö vasalli ja senjööri suhtel feodaalkord. Kuna isandaks oli senjöör ja ta andis vasallile maad, mida see sai harida senikaua kui senjööri käe all oli. 3 1.RÜÜTLITREENING Noortest poistest vooliti välja tugevad ja nägusad rüütlid. See käis nõnda, et noorest eas said poisid koduseid õppetunde, peale paari sellist saadeti nad tihti tähtsa mehe lossi, kus neid rüütliriituse tarvis ette valmistataks. Seal pandi neid ilusti kenasti riide, viksiti ära . Sageli olid
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt
4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati. 11. 1223.a jaanuaris löödi sakslased välja Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks
ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. Poseidon Hades HADES Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Ta polnud teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Ta oli surma jumal, kuid mitte surm ise. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. PALLAS ATHENA Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust
Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine.“ Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: „Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju, laamendas ning kiusas oma kaaslast. Novelli arenedes aga loomade suhe muutus. Ahv tõi koju süüa ning ka koer sai oma kõhutäie
ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Muinaskihelkond (Läti Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus "kiligunda") oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae"). Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
