15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine)
Valgustusajastu vaimsus Inimese mõistus oli saanud teadlikuks oma võimeist, mille alusel oli tekkinud suur usaldus mõistuse vastu. Kõigisse autoriteetidesse ja traditioonidesse suhtuti eitavalt. Nende asemele astus mõistuse autoriteet. Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste lahendamisel vabalt ja otsustavalt. Ajalooliselt kujunenud vaateid ja eluvorme hinnati eksimatuks peetava mõistuse seisukohalt. Tekkis terav opositsioon ancien régime- vana korra vastu, mis baseerus individuaalse vabaduse ja sotsiaalse võrdsuse eitamisel. Uskudes looduse eksimatusse, täielikkusesse ja otstarbekohasusse, nõuti orde naturel`i loomuliku korra- kehtimapanekut, seati positiivsele õigusele vastu loodusõigus. Arendati kodanikuvabaduse ja- õiguste ideed. Võideldi sõna- ja trükivabaduse eest. Rõhutati empiirilist teadmusteooriat ja mehhanistlikku loodusteadust. Püüti selle loodusteadluse vaatlusviisi rakendada inimesele ja
Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Dumas' isa, Thomas-Alexandre Davy de la Pailleterie oli markii de la Pailleterie ja Santo Domingost pärit neegritari Marie Cessette Dumas' poeg. Ancien régime'i ajal oli Thomas- Alexandre reamees, kes võttis 1786. aastal Dumas' nime. Hiljem sai temast Napoleoni armees kindral. Peale kindral Dumas' surma 1806. aastal sattus perekond raskesse majanduslikku olukorda ning Alexandre läks Pariisi eesmärgiga töötada juristina . Tal õnnestus Orleans'i hertsogi, tulevase kuningas Louis-Philippe'i õukonnas koht saavutada, kuid seejärel asus ta teatris õnne proovima. Kuigi Alexandre Dumas vanem on tänapäeval
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust.
Ta tegutses edukalt kuningas Louis XVI valitsusajal, Suure Prantsuse revolutsiooni vältel ning seejärel keiser Napoleon I, Louis XVIII, Charles X ja LouisPhilippe I ajal. 19. sajandi lõpust tuntakse teda lihtsalt Talleyrandi nime all. Talle on antud vastandlikke hinnanguid. Mõne ajalollase arvates oli Talleyrand üks kõige paindlikumaid, osavamaid ja mõjukamaid diplomaate kogu Euroopa ajaloos. Teisal on arvatud, et ta reetis järgemööda Prantsuse Ancien Régime'i, revolutsiooni, Napoleoni ja Bourbonide restauratsiooni. Talleyrand on kurikuulus ka seepoolest, et ta pööras katoliku kirikule selja pärast seda, kui oli pühitsetud preestriks ja piiskopiks Restauratsioon: Esimeseks eesmärgiks oli restauratsioon ehk Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vana korra taastamine mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Restauratsioon pidi hõlmama õiguskorda, aga ka endiste dünastide
omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Revolutsiooni põhjustest võiks veel ära märkida järgmised: viimane Prantsuse revolutsioonieelne absolutistlik valitseja oli nõrk, mis põhjustab Ancien regime lagunemise, Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on kaotanud oma autoriteedi ja prestiizi. Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei ole omavahel proportsioonis.
Rokokoo on prantsuse elegantse ja toretseva aadli peegeldus. Nüüd pööratakse tähelepanu elunautimisele, mis vastandub teatraalsele barokile. Rokokoo väljendub eelkõige sise- kujunduses ja maalikunstis. Merekarbimotiivid, heledad toonid. Maalikunstis on ajatud Watteau lõbusad seltskonnad maastiku rüpes. Moekaks muutuvad hiina motiivid. Romantiseeritakse maaelu (karjusemotiivid). Parkides taotletakse loomulikust. Rokokood võrreldakse poliitikas l'ancien regime'iga. Jätkub priviligeeritud seisuste elu. Kõrgaadel veedab täna absolutismi pol korraldusele luksuslikku elu. Jätkub aadli maksuvabadus. Ülejäänud rahvas maksab aadli lõbud kinni. Lõplikult tühjendab Prantsusmaa riigikassa USA iseseivsussõda. Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust
3. Drage, G. The Criminal Code of the German Empire. New Yersey : The Lawbook Exchange 2005 4. Bar, C.L. A history of Continental Criminal Law. New Yersey : The Lawbook Exchange 1999 5. Andersen P. Legal Procedure and Practice in Medieval Denmark. Leiden: IDC Publishers 2011 6. Ruff, J. R. Violence in Early Modern Europe 1500-1800. Cambridge : Cambridge University Press 2001 7. Langbein J.H. Torture and the Law of Proof Europe and England in the Ancien Regime. London : The University of Chicago Press 2006 8. Cooper, T. Tracts on Medical Jurisprudence. New Yersey : The Lawbook Exchange 2007 9. Delmas-Marty M. European Criminal Procedures Great Britain : Cambridge University Press 2002 10. Brettel H. F. Criminal law and forensic medicine in the 16th century Germany : Beitr Gerichtl Med. 1992 11. Hildesheimer F. L'ordonnance de Villers-Cotterêts France : Bulletin Mémoires
- keskklassi liberaalid ja rahvuslased kohkusid ülestõusu õudustest, eemaldusid romantismist ja lähenesid valitsevale riigivõimule - kujunes liit vana aristokraatia ja uue tööstus- ja kaubanduseliidi vahel - sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine. vt õpik III, lk.155-161; 227-232 Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 1760-1780 – üleminek manufaktuuridelt, kus käsitöö, vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest)
society" , these, or almost all of these, are not obsolete criteria, but in fact, they are exceedingly close to most of the recent large-scale principles of PA reform agendas worldwide, including the European Administrative Space's main standards of reliability and predictability, openness and transparency, accountability, and efficiency and effectiveness (SIGMA 1998: 8-14). Most certainly, they are closer to responsible PA reform than the catchwords of NPM. Regarding the specter of the ancien régime of traditional bureaucracy, part of almost every era's and country's folklore as it seems, it is important to realize that in general, "publicness / public sphere politics administration ... will remain, in spite of all modernization, a culturally-founded tension. Thus, the critique of bureaucracy will remain permanent as well." (Laux 1993: 345) Yet, the alternative to bad PA what "bureaucracy" is in common parlance is not the abolition of PA, but good PA, one
pigem negatiivset ilmingut, ja nö progressistid, kes näevad revolutsioonis olulist sündmust inimkonna progressi teel). Ühelt poolt nähakse revolutsioonis kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis pühkis minema feodaalsed/keskaegsed igandid. Teisalt aga pööbli mässu, mis hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud:
hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi
lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra all Pr revolutsioon ajal? See tähistas eelkõige poliitilist korraldust, absolutistlikku kuningavõimu. Uus kord oleks olnud despootia kaotamine. Prantsuse revolutsiooni põhjused: poliitilised (Louis XVI isik, Marie Antoinette, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides, Ameerika revolutsiooni mõju), Louis XVI-d peetakse peamiseks süüdlaseks
olulist sündmust inimkonna progressi teel). Ühelt poolt nähakse revolutsioonis kodanlik- demokraatlikku revolutsiooni, mis pühkis minema feodaalsed/keskaegsed igandid. Teisalt aga pööbli mässu, mis hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud:
orgaanilisest. Nüüd, kui igapäevases industrialiseerunud tsivilisatsoonis on see miskit anorgaanilist, tegelevad viljelemisega ainult intellektuaalid, eliidi. Teiste elust see on kadunud. (Leavis ja Thompson 1933) Maakogukonna orgaanilisus: side loodusega läbi oskuste, mitte tööstuse; sotsiaalne tervik, m itte mass, mida juhivad loodusega seotud kestvad suhted; pidevus, loodusrütmid, mitte lõputu areng. Samas ei ole kultuuri kaitsjad ainult tagurlased või ancien regime'i pooldajad, nad võivad olla ka popkultuuri ja populaarsete õiguste poolt, mida rahakultus hävitab või piirab. Heaks näiteks ka ,,moraalne majandus" - see võib olla moraalne, hind õiglane jne. 3 Staatus, kaubandus ja kooruptsioon Traditsioonilise ühiskonna kõige ilmsem osa on see, et see põhines kindlal süsteemil: alamast jumalani välja. Ka tarbimist reguleeris staatus. Sellises maailmas oli tarbimine luksus ja patt - üle oma eluks vajaliku kahmamine.
Devitt (1989). See also Recanati (1993). · Kvart (1993) also elaborates a version of the CausalHistorical Theory of referring. · Evans (1973) offers further objections to Kripke's picture, and an interesting revision of it. Evans (1982) makes concessions to Kripke but insists that the idea of a "name-using (social) practice" must be introduced as a further element. McKinsey (1976, 1978) has moved 62 Reference and referring further back toward the ancien régime. Further objections are made by Erwin, Kleiman and Zemach (1976) and Linsky (1977). · Salmon (1981) surveys semantic views of kind terms. Schwartz (1977) contains relevant papers. Criticisms of the KripkePutnam line are offered by Fine (1975), Dupré (1981), Unger (1983), and others. Boër (1985) responds to some of those criticisms. · The impact of "Twin Earth" examples on the theory of meaning gen- erally is explored in Harman (1982) and Lycan (1984: ch. 10). Part II
annaabi.ee 
