Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
· Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid jäääti samaks jumalateenistuse kord. Nii ei toodud kaasa usupuhastust, nagu Euroopas. Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled.
*ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond G...
Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis ristiusu õpetust puhastada sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Seega hakkas kirik üha enam ühiskonda mõjutama ja tekkisid mitmed usuvaenlused. Vastureformatsiooniga (XVI- XVII saj) seati aga eesmärgiks protsetantismi väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle muutmine on ainult tema asi. Varauusaja Euroopa poliitisel kaardil hakkasid kujunema tänapäevani püsivad
inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin. Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde. Hus põletati tuleriidal, kuid inimesed nägid temas kangelast ning algasid ususõjad, mis lõppesid Baseli kirikukogul taostatud reformatsiooniga. Madalmaad, mis olid dünastiliste abielude tagajärjel Hispaania ülemvõimu all, soovis iseseivust. Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides.
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. ...
kiriku liturgiaga, kuid õpetus oli protestantlik. Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles. Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598. aastal väljaantud Nantes´i ediktiga, millega lubati katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata. Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17
Prantsusmaal. Tema armuke oli Diane de Poitiers. FRANCOIS II (valitses 1559-60), Henri II vanim poeg, 1558 abiellus Maria Stuartiga. Troonile sai pärast isa õnnetut surma turniiril (Pariis, Place des Vosges). CHARLES IX (valitses 1560-74), Henri II teine poeg, tema valitsusajal toimus rida ususõdu, mis tipnesid Pärtliöö veresaunaga. HENRI III (valitses 1574-89), Henri II kolmas poeg, tema valitsemisajal jätkusid verised ususõjad, organiseeris Guise`i hertsog mõrvamise. 1589, kui suri Catherine de Medici, põgenes Chartres`isse ja liitus Navarra Henriga. Henri III surmaga lõppes Valois`de dünastia. Minjoonid - õukondlikud homoseksuaalsed partnerid. JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461).
16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa. KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued rahvad, uued taimed (nt. kartul, mais, tomat)
Pärtliöö Prantsusmaal Koostanud: Marjanne Mändmets Pärtliöö veresaunaks kutsutakse hugenottide massilist tapmist Pariisis.Aset leidsis too sündmus ööl vastu 24.augustit 1572(pärtlipäeval) ja järgnenud päevil. Pärtliöö veresaun (http://www.millikin.edu/history/civilconflict/photo4.html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hu...
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega)...
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi äraolekuaja.
• Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigika...
taevasse, teised määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. K.-lik õpetus vabastas usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas töö austusväärsust j vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu, lihtsat eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. K. levis üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai k.-st mõjukamaid protestantlikke liikumisi. 15. Ususõjad Euroopas 16-17 saj: Reformatsiooni tagajärjel, katoliiklaste(hiapaania, Itaalia) ja protestantide vahel. Katoliikased org. vastureformatsiooni 1540(loodi Jesuiitide ordu). 2 suurt sõjalist liitu: protestantlik unioon ja katoliiklik liiga.Saksa talurahvasõda 1524-1526(ususõda katol. ja prot. vahel). Põhja- ja Kesk-Saksa riigid võtsid omaks lutheri põhitõed, moodustasid liidu. Katoliiklasi esindas kesiser. Saksa väikeriikides kuulus võim vürstidele ja valitses see usk, mis oli vürstil
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal pu...
mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon. Ristisõdade tulemuseks oli, et iga valitsus otsustab ise oma riigi religiooni.
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopa...
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks ...
imbunud". Keskaja ühiskonnas olid täielikult välistatud inimesed, kes olid uskumatud, hiljem tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida valitsesid vaimulikud. Usk Jumalasse oli väga tugev ja kirik oli ühiskonnas väga mõjuvõimas. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, toimus langus. Toimusid erinevad liikumised kiriku reformimiseks, millele järgnesid vastureformatsioonid ja ususõjad. Viimast ristisõda, mis toimus 1456, on iseloomustatud kui sõda, millega otsustati kristluse saatus. Kristlik hegemoonia lõpetati seaduslikult ja igal valitsusel oli õigus määrata oma riigi religioon. Toimus kristluse religioosne, poliitiline ja geograafiline jagunemine.
kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Koostati teaduslik anatoomiõpik. Uuendati ajaarvamist(Gregoriuse kalender). Inimeste maailmapilt laienes, hakati hindama iseennast. Teaduse areng põhjustas ka hariduse arengu, seega inimesed said targemaks ning kogu ühiskond arenes. Need
Pärast Inglise reformatsiooni vallandanud kuninga Henry VIII surma, püüti katoliiklust taaskehtestades Pärast Edward VI lühiajalist valitsemist (1547- 1553) tõusis troonile Henry VIII tütar esimestest abielust Mary Tudor (valitses 1553-1558) paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks Elisabeth I (valitses 15558-1603) taastab anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistitega Otsiti võimalust Elisabeth I troonilt tõugata Ususõjad Prantsusmaal: sõda katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenottide vaheline võitlus Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis
Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga. Inimeste elu muutus lihtsamaks ning usuvabadus oli laienenud, kuna lubatuks tunnistati nii luterlus, katoliiklus kui ka kalvinism.
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide ...
inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus: a) inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine b) taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a Püüdsid takistada kirikulõhe tekkimist
33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? ...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu
sajand), Tintoretto, aga hilisrenessansi ajastusse. Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite
Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist, laskis ehitada teid ning kanaleid ja ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat. Kuninga tappis 1610 fanaatiline katoliiklane Francois Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri IV oli alustanud sõja katoliikliku Hispaaniaga. 2. Absolutismi olemus: 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)-
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult ma...
osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. *Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. *Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja
väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista. Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja muutus ka lihtsamaks- kiriku tähtsus vähenes ja üksikinimene muutus tähtsamaks.
kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad.Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine).Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas
Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud. Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel
esimene rahvusvaheline rahukongress euroopas,keskseks sai suveräänsuse põhimõte,mis tähendas mitte vehelesegamist teise riigi siseasjadesse(usuasjad),jõudude tasakaalu printsiip-ükski mandri-euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu,absolutism on euroopas ajavahemik vestfaali rahust suure praentsuse revolutsioonini,võim koondub valitseja kätte ja riikide võimsus kasvab. see oli rahvusriikide loomise kõrgperiood,absolutism kujunes kuna ususõjad lõppesid lepinguteta,mis andsid valitsejaile õiguse otsustada alamate üle, ilmalik ja vaimulik võim koondus ühe isiku kätte,absolutismi tunnused-riigivõim on jagamatu,alaliste armeede loomine ja toimub üleminek sõjaväekohustusele,kujunes merkantilistlik maj.poliitika,ametkonna kujunemine,absolutism prantsusmaal kujunes järk-järgult algas henry 4. valitsemisajaga 1589-1610
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pideva...
Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kirikus kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. a. loodud jesuiitide ordul
sidus üksikuid ooperinumberid suurteks dramaatilisteks stseenideks. 21.Baroki üldiseloomustus: *1600-1750 *varane periood 1580-1630, keskmine 1630-1680, hiline 1680-1740 *sõna barokk pärit Portugalist-ebakorrapärane *muusikaliselt rahutu ja dünaamiline *Kodumaa on Itaalia *Tähtsamad heliloojad Monteverdi,Lully,Vivaldi,Bach,Händel *esimesed ooperid(kõige esimene J.Peri"Daphne") *esimene oratoorium ja esimene laulukogumik"Uus muusika" *jätkusid ka ususõjad *KONTSERTSTIIL *kujunes välja professionaalsete muusikute klass *homofooniline mitmehäälsus * Tähtsam instrument viiul. * Orkestrimuusika. * Teksti osatähtsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
