Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Kristjan Keskküla 093540 IASB Tallinn 2009 ÜLESANNE 1 Leida oma martiklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (2,4,8,9,14,15) (6,11,13) _ (järgnevalt kui funktsioon) 1 ÜLESANNE 2 Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid martiklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks Kuna minu martiklinumber on paarisarvuline leian: MKNK Karnaugh' kaardiga ja MDNK McCluskey' meetodiga. 1) Leian MKNK Karnaugh' kaardiga MKNK leidmiseks joonestan Karnaugh' kaardi, kuhu kannan peale funktsiooni 1d, 0d ja määramatused. x3x400 01 11 10 x1x2 00 0 0 0 1 01 1 0 0 - 11 0 - 1 1 10 1 1 - 0 Tegu ...
LOODUSLIK ERIPÄRA Niiluse kallastel ~10 kilomeetrine viljakas ala, edasi kõrb. Kõrgetega ja Punase merega eraldatus tagas isolatsiooni muust maailmast. Tänu sellele ei olnud vaja end kaitsta, samuti näitas see inimese ja looduse lahutumatust. VAARAO piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. MAAT maailmakord, mis toimis siis kui vaarao oli suutnud ühendada ülem ja alamegiptuse. Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega
Terry Pratchett ,,Autojuhid" Tegelased: Arnold Co Angalo Grimma Gurder Torrit Rott Bobo Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22. sajandil eKr ehk ca 2130 eKr ei suutnud vaarod riigi valdusi enam oma kontrolli all hoida ning noomid ehk piirkonnad iseseisvusid. Esimene vaheperiood 2130-1950 eKr. Pealinn viiakse Teebast tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla kuulub ka Nuubia. Riigi valitsemises osalevad aktiivselt ka piirkondade ehk noomide asevalitsejad. Teeba riigi tähtsaim usukeskus. Alam-Egiptus langes Aasiast pärit valitsejate hüksoslaste võimu alla. Pealinn asus Niiluse deltas Avaris. Hobused ja sõjavankrid. https://en.wikipedia.org/wiki/Menes#/media/File:Abydos_KL_01-01_n01.jpg http://www
"Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine (lk 64) Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud pealikud. Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põllupinna niisutamiseks. seepärast hakkasid sugukonnad liituma ja moodustusid suuremad hõimud ehk noomid. Selliseid noome oli Egiptuses umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kull, Ussimäe, Shaakal, Jänes, Must lehm jt. Osad pered muutusid rikkamateks ja nende all hakkasid tööle orjad jt. Nii said noomid suurteks ja võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad riigikesed. Aja jooksul liideti piirkondi suuremateks ning lõpuks jäid alles põhjapoolne Alam- Egiptus ja lõunapoolne Ülem-Egiptus
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on
Tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Ratta leiutamine - Sumerid Knossos - umbes 4360 tahvlit (tegelikult on tegemist desifreerimata Lineaarkirjaga A). Angra Mainyu nime all ja teda kujutati maona või siis pooleldi lõvina, pooleldi maona. Hammurapi seadused - lõi Babüloonia Assurbanipal oli viimane võimas Assüüria kuningas. Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Noomid ehk Nomarhid olid maakondade asevalitsejad .Nende ülesanded olid viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Octavianus oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Museion kreeka keeles muusade tempel.
enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal.
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid:
VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse
elukuuks kindlalt välja kujunenud. Soolise teadlikkusega lapsel probleeme ei olnud. See järeldub näiteks asjaolust, et ta mängis nukuga ning hoidus vastasoo seltskonnastning otsis omasooliste seltsi (kuigi toas oli ka üks meessoost isik, ei läinud laps kordagi temale asju pakkuma ega temaga mängima). · Laps kaldub ikka veel nägema asju ainult enda seisukohast. Näiteks võib ta vaadata sulle mõistmatult otsa, kui sa teda keelatud tegevuse pärast noomid. Seda märkasime me lapse juures siis, kui Maarja keelas tal nina nokkida ja ütles et nii pole ilus. Laps vaatas talle mõistmatult otsa ning nokkis nina edasi. · Jalgade kiigutamine toolil istudes tähendab, et talle kas meeldib parasjagu käsil olev tegevus või on ta tüdinenud. Kui laps lutipudelit imes, siis ta kiigutas samal ajal jalgu. Ilmselt tähandas see seda, et laps nautis tegevust, sest ta ise viis Maarjale pudeli ning ronis talle sülle.
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata
delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr
ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10) Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused. Egiptuses tekkisid esialgu väikeriigid ehk noomid ja hiljem, kui kerkis päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik (Kangilaski 1998: 35) Egiptuses oli igal nomosel oma kaitsja mõni loom nagu näiteks Butos austati madu, Mendesis sokku, Hermopolises püha iibist ja Memfises emalõvi. Inimeste teadvuses polnud veel ettekujutust loomast lahutavast fetii mõistest, austuse objektist. Loodust jumalikustati. Egiptlased oskasid ülihästi edasi anda kivis ahvi, koera, kala või konna välist kuju
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997).
Soengud ja riietus on kujutatud detailsemalt kui inimeste näojooned. Loomade ja looduse kujutamine seoses põllumajandusega Loomad realistlikumad kui inimesed. Ka linnud loomad olid seotud jumalatega. Amon-Re(jäär), Horos(pistrik) Aasrist- ANK(h) – elu igavese jätkuvuse sümbol Skarabeus- päikese ketta veeremise sümbol Vaaraode kujutamine: neemes-vaarao peakate klaft-dekoratiivhabe Keskmine riik 2130-(2040ekr)- 1730ekr Ülem ja alam egiptuse ühendamine 17-13 dünastia maakonnad e. noomid e. nomarhid Lõppeb 1730ekr hüksoslaste vallutusega Luxor, Karnak(religioon), Teeba(poliitika), Figuurid sellest perioodist: Arglikud ja äbarikud, ebakindlad inimesed; sõdurifiguurid(nende kaasa panemine hauda) andidetoojad hauapanustena naised olid kujutatud kenad ja saledad ning kandsid kitsaid pikki kleite. Blokkskulptuurid- inimene on istuvas asendis kägaras, moodustades kandilise kuju. Erivärviline klaas, klaasipuhumine, mitmevärviline klaas
Egiptus Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997)
Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa
kohta. On ka selliseid usundeid, mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos levinuim vorm. · Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt inimkonna ajalugu; religioon mõjutab üksikisiku tasandil tema käitumist jne; puutume kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme
Ja nagu öeldakse et kõik kordub, aga uues kuues, siis omal moel oleme lõpuks tagasi alguses kus naiste ja meestemoel peakatete osas erinevusi ei olnudki. Pole enam ammu uudiseks oma poiss-sõbra kapi ,,moerüüstamine" kaabuga naine ei jää kunagi tähelepanuta. 3 EGIPTUS Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga- aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.
Neljas põhjus on see, et religiooni teaudse üks eesmärk on kasvata inimeses mõistmist religiooni suhtes ja ka sallivust religiooni suhtes. Muinas-Egiptuse usund 3 ISE PEAB JUURDE LUGEMA Egiptuse näol on tegu teise tsivillisatsiooniga Mesopotaamia järel. 4 aasta tuhat eKr sündi on pärit esimesed tekstid. Egiptus jagunes erinevateks maakondadeks ja keskuseks oli linn. Noome oli 40-42 (erinevad maakonnad oma keskustega). Noomid ühineisd, tekkisid kaks moodustist Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus (lõunas). 3000 eKr mõlemad liitusid ühtseks riigiks, Egiptuse kuningriik, oluline linn oli Memfis. Egiptuse usund oli poloteistlik usund, temas oli väga oluline roll kultuses ja praktilistel toimingutel. Kultuse olemuse poolest ei erine ka Kreeka-Rooma religioonidest. Egiptuse religiooni võib jagada kolme valdkond: 1) jumalate kultus – ühel jumalal palju erinevaid ilmumis vorme, kui jumalat kujutatai
Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli
kirjutamse ja lugemise suhe umbkaudu 50% 50%. See rängalt aeglustab, tüütab ja muudaks kas kõige hullema kulminatsiooniga ja kaasahaarava teose pigem halli tooni kohustuseks kui põnevaks seikluseks. Siiski oli see eesti keele eelmise ja käesoleva aasta lugetud materjalist lemmik. Meeldis psühholoogilised dialoogid, aktiivsed tegelased kes mitte ei vaid lobisenud vaid ka käitusid vastavalt ja dramaatiliselt noomid, et loost ei oleks saanud taoline teos kus lugejat tiritakse paigast paika jälgima mõttetut loba. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. "Endine Põrgupõhja Vanapagan lõpetas põrssata, uus algab põrssaga" (lk15) -Ants Jürkale kui too läheb talumehe soovituse jätgi Antsult põrsast ostma. "...kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." (lk21)
annaabi.ee 
