Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja
Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne. Erineb vastavalt kastidele. Templiteenistusi viivad läbi braahmanid, kes ööpäev läbi hoolitsevad pühade piltide ja kujude eest. Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa idee kohaselt võib iga pisemgi loom olla varasem inimene. Kõige enam outtakes lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast. Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas
INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi
Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad skulptuuride read Jumalateenistusi viivad läbi braahmanid Ei ole kohustuslik käia jumalateenistustel Igaüks sooritab oma rituaalid eraldi Taj Mahal Khajuraho tempel Lisa http://stud.sisekaitse.ee/teppan /Suuremad%20usundid/india_lbi_f lmikaamera.html Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadi d/india_kadry.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.estoniannyingmaencyclo pedia.com/index.php?option=com_mt ree&task=viewlink&link_id=466&Ite mid=2 http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Su
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level ...
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. braahmanid - preestrid; kšatrijad - sõdalased; vaišjad - talupojad; šuudrad - teenijad. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Hinduistliku_.C3.BChiskonna_erip.C3.A4 ra http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Peasuunad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Koolkonnad http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#Teoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism#mediaviewer/Pilt:HinduismSymbol.PNG
Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...
kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See kujunes välja aarialaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa.Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud).Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta
· Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel. · Ühe hümni järgi tekkisidd varnad siis, kui ohverdati ürgjumal Purusa. · Jumala suust loodi braahmanid. · Kätest ksatrijad. · Puusadest vaisjad. · Jalalabadest suudrad. · Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed moodustasid nn puutumatute grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi.
India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana
Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka"
-nov), mil valgustatakse kodud küünalde ja lampidega ning tehakse üksteisele kingitusi. Kastissüsteem- Iidne hierarhial põhinev süsteem, milles inimgrupid on paigutatud nende nn. puhtusastme järgi, kus iga hindu sünnib oma vanemate kasti (tööalased ühiskonnagrupid). Kastisüsteemi mõjud elule: · elukutse · abikaasa · majanduslik staatus · suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi. Neilt nõutakse laitmatut moraali ja usuliste käskude täitmist. 2) Teine kast Ksatrijad- ühiskonna administratiivne seltskond. Siia kuuluvad sõjamehed, ametnikud ja preestrid. 3) Kolmas kast Vaisjad siia kuuluvad inimesed kes tegelevad põllumajandusega, kauplemisega ja käsitööga. Talupojad, kaupmehed. 4) Neljas kast Suudrad siia kuuluvad need, kes samuti teenindavad eespool loetletud kaste.
India referaat Tartu 2013 1.Sissejuhatus Indiasse India sai oma nime Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast Hindu. India Vabariik on riik, mis asub Lõuna-Aasias. India on rahvaarvu poolest teine riik maailmas, esimesel kohal asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, K...
kastidesse. § Kujunes välja aarjalaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa. § Alguses oli kaks kasti : 1 )valge kast võitjad aarjalased; 2)must kast- pärismaalased. § Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. § Usulise tõlgenduse järgi olevat selle korra paika pannud aarialaste jumal Brahma. Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud
Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed
India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike
Aarjalaste sõjapealikest hõimujuhte nimetati radžadeks (sanskriti k rādžan). 3.3. Aarjalaste ühiskonnakihid: Aarjalaste ühiskonnale oli omane nn kastikord, mille järgi inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e seisusesse (sanskriti k varna). Mingisse kindlasse varnasse (e kasti) kuulumine oli tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni aluseks. Põhikaste oli neli: a) Braahmanid – preestrid, kelle ülesandeks oli tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 7 c) Vaišjad – talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kelle ülesandeks oli
Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast. Aarjalastest väljapoole jäävad inimesed jäid varnadest väljapoole ja moodustasid puutumatute grupi. Riigid
800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused
HINDUISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Hinduism katusnimetus paljudele väga erinevatele religioossetele traditsioonidele. Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid * Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata.
Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid templitesse sisse ei lubata. Templite juurde kuuluvad ka devadasid- jumalate teenijannad. Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul pühas linnas Varanasi-s Ganges-e ääres. Seal vabanetakse karma-võlgadest. Pestakse kõrvu, nina ja suud- need on nn avaused, kust ebapuhtus võib sisse pääseda.
Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed,
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletus...
Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist. 3 Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest. Vaisjad ja suudrad pidid toitma kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud
India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vaat mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puudumatude kasti kuuluvad paarid (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on ka riigi põhiseadusega keelatud. India keeled Indias on tervelt 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi,
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad; · vaisjad talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised; · suudrad teenijad, varem ka orjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing 25
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga k...
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master...
Tsükliline mõtlemine Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi?
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
Tsükliline mõtlemine Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Selgita 4 üllast tõde (budism) 1. Kogu inimese elu on kannatus 2
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000)
USKUMUSED 9 saj pKr 9.1 Veedade periood Oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne Austati ka mitmeid samu jumalaid, kui tänapäeva hindudki. Nt. Agni- tulejumal, Indra- ilmajumal, vallutuse ajal arenes ka sõjajumalaks 10 Brahmanism Oli preestrikeskne ohverdamisreligioon. Riituste läbiviijad braahmanid tõusid maapealseteks jumalusteks. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli väga võrdne. Sel perioodil kujunes välja ka kastisüsteem Hinduism Pühad tekstid Hinduismi pühakiri kannab nimetust VEEDAD („teadmine“) Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9.saj pKr. Keel: sanskriti keel Kolm osa I. Veeda hümnid- Sisaldavad ohvri ja ülistuslaule, palveid ning loitse. Siia kuulub ka vanim veeda „Rigveeda“
...see silp hoiab maailma koos. Hinduism on etniline usund. Põhilised jorsid elavad hindustaani poolsaarel....seal esineb monoteismi, polüteismi, 1300 000 000 jumalat ja hindusi on 900 milj. Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja selles keeles aaria tähendab õilis. Kasti süsteem: 1. Braahmanid e. Preestrid võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma sest muidu oleks maailm käest läinud.(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4
7 kokkupuutumine on roojasuse allikas. See hierarhia kujundab ümber kastisüsteemi, mis koosneb loendamatutest jätidest ehk endogaamsetest ja kohalikest pärilikest rühmadest, mis võivad olla seotud, ka veel meie päevil, majandusliku tegevusega. See ühiskondlik organisatsioon, mis on mõeldud kosmilise korra taasesitamiseks, käib koos suure geograafilise segregatsiooniga. Vastu Vidya (arhitektuuriteadus) kohaselt paigutuvad varnad ilmakaarte järgi ja braahmanid elavad templi lähedal, põhjas, kõige soodsamas suunas. Tänapäeva India linnades ja külades on tajutav neile reeglitele vastav ruumi ühiskondlik jaotus, aga kastikuuluvus annab eelkõige inimesel identiteedi, mis valitseb tema suhteid teistega. Põhiseaduse kohaselt peab India riik kohtlema kõiki religioone ühtemoodi ja võitlema religioossete rivaalitsemiste vastu, nagu ka igasuguse kastkuuluvusega
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti Pikse oponendi seos vee- ja maaelemendiga; ktoonilise sfääriga Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga 32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. Miks on hinduism religioon? (Pea)jumalate olemasolu (Brahma, Visnu ja Siva) Usulised autoriteedid braahmanid Pühakirja olemasolu (sellesse kuuluvad veedad, upanisadid jne) Väga iidne uskumus ka riiklikus poliitikas juurdunud Miks hinduism pole religioon? Lahtine, ebamäärane, kahtlane, segane hindude religiooni kohta ei saa midagi kindlat öelda Hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele Hinduism eksisteerib vaid eurooplaste peas (nende kogemuses), mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
seda, kus keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest, seksist, perest, suhtlusest. Selle eesmärk on keha vajadusi vähendada ja seeläbi jõuda lähemale kiiremale valgustumisele. Positiivne askees ei esine küll Indias, kuid seda on mujal see on keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu seksuaalelu. * Indias on kasti süsteem. Kast tuleb hispaania keelsest sõnast castas, mis tähendab klanni, mis sankskripti keeles on varna. 1) Braahmanid preestrite klass; 2) Ksatrijad sõjamehed; loodud jumala kätest; 3) Vaisjad käsitöölise, pankurid, kaupmehed; loodud jumala reitest; 4) Suudrad jumala jalgadest. -) 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Budism * Budiste on umbes 500 miljonit. * 6 saj e
Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli-
täidetud brahmani väega AATMAN JA MOKSA: · Aatman = ,,hing" - Hing saab vabaks - Elusolendi olemuslik, muutumatu põhiolemus · Moksa = ,,vabanemine" - Võimalik, kui mõistetakse, et aatman ja brahman on üks ja seesama - Vaimse tegevuse peamine eesmärk KASTISÜSTEEMI KUJUNEMINE: · Vanades hinduistlikes pühakirjades oli ühiskond jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks: - Braahmanid olid preestrid - Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi
Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
