Ristisõdu oli kaheksa ja need toimusid 10961291 aastatel. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni- läänemaailm, islamimaailm ja Büstsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Nagu iga sõda tõid ka ristisõjad muudatusi. Mis muudatusi tõid ristisõjad? Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli
● Viis piiskopikeskuse Riiga ● Kaupmeeste roll ● Vastasseis Eesti, Vene ja Leedu rahvastega http://en.wikipedia.org/wiki/Berthold_of_Hanover Ordu Mõõgavendade ordu ● Valge mantel mõõga kujutisega ● Kuuletusid piiskopile ● Huvitatud valduse laiendamist Läti Henriku Kroonika ● Info ristisõdade kohta ● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud.
mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj)
Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kõrg- ja hiliskeskaeg kestis 11. sajandist kuni 15. sajandini. Kirik mõjutas seda aega palju, näiteks toimusid ristisõjad, tekkisid mungaordud ja toimus ka kiriku lõhenemine kaheks. Kokku oli 8 ristisõda, mille eesmärk oli seotud kristlaste jaoks Jeruusalemmaga, sooviti vabastada seal asuv Püha Haud. Alati sooviti ka saada uusi maavaldusi ning ka kristlaste arvu suurendada. Ristisõjad pidid suurendama ka paavsti autoriteeti. Kõik ristisõjad ebaõnnestusid. Ka kirik oli kaasatud sõjategevusse, kuna rüütliorud olid kiriku peamine relvajõud
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid.
meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221 aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päätmiseks tuli neil allutatu muhamedlastele tagasi anda.
Vaimulikud, on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad. Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate, ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade eesmärk oli tuua Euroopasse siserahu ja võidelda välis- ja sisevaenlaste ehk paganate vastu. Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja
aastal, kui kuningas Louis IX püüdis araablasi rünnata Tunises, ingnoreerides oma nõuandjaid. Kuna tegemist oli aasta kõige kuumema aastaajaga, siis armeed laastasid haigused. Samuti suri kuningas ise. The numbering of crusades is problematical. The Eighth Crusade is sometimes counted as the Seventh, if the Fifth and Sixth Crusades are counted as a single crusade. The Ninth Crusade is sometimes also counted as part of the Eighth. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla käisid kõik sõjad kristlaste ja paganate/ketserite vahel. 1) vendide ristisõjad 1147-1185 1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis
RISTISÕJAD Ajalugu Tartu 2013 Definitsioon Ristisõjad - Katoliku kiriku organiseeritud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest
jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus.
jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus.
Kõrgkeskaeg 11-13 sajand. Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad
Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine kultuuriliselt edenenumate Idamaadega kiirendas Lääne-Euroopa arengut, Vahemere-kaubanduse elavnemine soodustas kaubalis-rahaliste suhete edenemist ja Lõuna-Euroopa linnade tugevnemist. 12.-15. sajand peeti ristisõdu ka slaavlaste ja Baltimaade rahvaste ning ketserite (albilased, hussiidid) vastu. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla loeti kõik sõjad, mis peeti kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus
renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest.
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka...
Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju kristlaste usu pealesurumine, aga selle käigus tekkisid uued suunad ning uued käitumis maneerid. Sellega seoses jäid Jeruusalemma ning Palestiina muhameedlastele. Muudatused toimusid ka kaubateede ümberpaiknemisel ning Itaalia kaubalinnade õitsengu algus. Suurenes aga vastastikune vaen kolme tsivilatsiooni vahel, milleks olid Läänemaailm, Islamimaailm ja Büdsans. Kokkuvõtteks võib öelda, et ristisõjad tõid endaga kaasa nii tapmisi kui ka positiivseid samme. Kaheksandas ristisõjas levis kristlike inimeste seas tõved, mis tõid kaasa surmasid, ning ka kuningas sai sellepärast surma. Ellujäänud kristlased tulid Euroopasse üle.
Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199).
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus
Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13. sajandi alguses? Eestis algasid 13.sajandi alguses ristisõjad, kus suruti peale ristiusku. Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid? Keskaja alguses oli palju inimesi, kes olid pettunud oma senises elukorralduses ja kes tahtsid rahu ning pühenduda Jumalale. Aja jooksul moodustusid neist kindlaid reegleid järgivad kogukonnad, kes elasid kloostrites. Mis iseloomustas kloostrite tegevust?
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused
Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust. *Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike- Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP.
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni)
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
Lahendus sellisele segadusele tuli aga peagi. Rahvas, täpsemalt ülikud toetasid paavsti ning keisrit ähvardati ametist kõrvaldada. Tüli lõppes täielikult alles 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkraadiga, millega vaimuliku ametitunnused andis paavst või piiskop ja ilmaliku võimu aga keiser. Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks. Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne. Kõrgkeskaega mõjutasid tugevalt ka ristisõjad, mis kasvasid välja katoliku kiriku doktoriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad, samuti tahtis Rooma paavst laiendada oma mõjuvõimu itta, vabastada ristiusu pühad paigad. Rüütlid tahtsid eelkõige vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest. Talupojad lootsid, et ristisõjad toovad kaasa suure elujärje paranemise. Kokku toimus seitse ristisõda, mille tagajärgi võib pidada Lääne-Euroopa ebaõnnestumiseks ja läbikukkumiseks
Euroopa feodaalide ja kiriku tegelaste vallutussõjad Lähis Idas 11.13 sajandil. Eesmärgiks oli vabastada ristiusu pühad paigad muhameedlaste käest. Tegelikud eesmärgid olid: Paavst soovis laiendada ristiusu mõju piirkonda. Euroopa riikide kuningad (Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi sid oma rikkusi suurendada. Itaalia kaubalinnad soovisid hakata kontrollima Vahemere kaubandust. Ristisõdade võrdlus Ristisõjad I Ristisõda II Ristisõda III Ristisõda IV Ristisõda V Ristisõda VI Ristisõda VII Ristisõda VIII Ristisõda Millal? 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 1248-1254 1270 Inglise kuningas Richard
-Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5. 1217 Ühiste jõududega + venelased piirati linnust 20 päeva, sakslased andsid alla, nad lahkusid kogu Eestist. (Eesti taaskord vaba ristisõdijatest!!!) Võitu püütakse kindlustada eesotsas Lembitu (Sakala vanem)
See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja(1217 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng
pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati. Sellise liikumise tagajärjel ei saa enam tänapäeval kindel olla, milline reliikvia on ehe ja milline võlts. Euroopa oli killustunud ja seega ka haavatav. Meid ründasid araablased, viikingid ja ka normannid, kuid nad rahunesid, kui võeti üle ristiusk. Läänekristluse piiride laiendamise soovi tõttu hakkavad toimuma ristisõjad. Ristiretkeile mineku jaoks oli vaja raha koguda, sest varustus ei olnud sugugi mitte odav. Sõdima motiveeris neid usuline motiiv. Võitjaks jäid nii siis, kui sured usu eest võideldes, kui ka siis, kui naased elusana. Siis ootas sõdijat au ning kuulsus. Ridtisõdade edasitungi suundadeks oli Jumala maa ehk Jerusalem, viimaste paganarahvaste alistamine (liivlased, eestlased, leedukad) ning Hispaania. Jerusalemma vallutamisel rajati viis kristliku riiki, mis olid vaimulikud rüütliordud
Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse
Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid. 1095. Clermonti kirikus kutsuti üles kõiki usuvendadele appi minema kuna ,,Jumal tahab seda!" 1-ristisõda 1096-1099. Gottfreid ja Raymond läksid kristlike sõdalastega ristisõtta. Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu.
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu),
Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti autoriteeti, sooviti majanduslikku kasu ja elujärge parandada, lisaks taheti ka usku levitada. * I ristisõda oli 1096-1999. Eestvedajad olid Gotfield ja Raymond. Taheti vallutada Jeruusalemm ja seda ka tehti. Vallutati ka Edesse ja Antiookia. Ristisõda oli edukas. * II ristisõda oli 1147-1149
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena.
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv
*kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua 4)ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu
Sõjamehed ise, ootamatult rünnatud ja sageli surmavalt haavatud, katsusid küll vaenlasi tagasi lüüa, kusjuures nad nende kallale tormasid ja neid mõõga ja odaga ründasid, kuid nood, kuna nad omalt poolt polnud võimelised sellist rünnakut pareerima, ei kaotanud aega, et kohe tagasi tõmbuda ja kokkupõrkamist vältida, ja kuna meie sõjamehed olid oma ootuses petetud ega leidnud endi ees mitte kedagi, siis olid nad sunnitud tagasi tõmbuma." ("Ristisõjad: Legendid ja tõelisus" R. Pörtner, lk.232) Seda probleemi said eurooplased tunda ka mongolite vastu Liegnitz`i lahingus. Viimane probleem rüütlite kasutamisel lahingus, mida rõhutaksin , oli indvidualistlikkus. Rüütlid läksid lahingusse isiklikku tublidust tõestama. See tegi nende organiseeritud ja taktikalise kasutamise lahingus küllaltki raskeks. Kindluste kaitsel ja piiramisel mängis pearolli jalavägi, kellel oli oluline roll ka lähinguväljal. Keskaja
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid
suunas 5 korda päevas 3) Almus- rahaline toetus 4) Paast- ei tohi süüa ega juua 9.-ndal kuul 5) Palve- rännak Mekasse Kultuurisaavutused, mis on jõudnud araablaste vahendusel Euroopasse- indialaste arvutussüsteem, number 0, malemäng, araabiakeelsed sõnad (alkohol, kiosk), Araabia numbrid Islamis keelatud: sealiha, alkohol, Muhameedi ja tema lähedaste joonistamine Sümbolid: Kuusirp tähega, roheline värv Ristisõjad. Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhameedlaste käest Konkista- indiaanlaste alistamine ja hävitamine hispaanlaste poolt Ristisõdade põhjused: kirik- oma võimu suurendamine, agressiivsuse suunamine mujale ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused:
annaabi.ee 
