aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides. Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaherahuga isegi midagi rõõmustavat juhtuvat - Eesti läks natukenegi leebema Rootsi võimu alla. Mul on raske kirjeldada oma tollast hingeängistust, kui pärast Põhjasõda olid Eesti alad läinud juba Venemaa alla, lakkamatuid sõjaaastaid ja meie esivanemate lakkamatuid kannatusi. Miks ei oleks võinud minna teisiti? Saabus ärkamisaeg, kogu keha läbistas laulupidude kohta lugedes soe tunne ning pärast peaaegu
Puskin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka Puskinile endale meeldisid need autorid, mida ta kangelanna lemmikuteks nimetas. Puskini armumine Tatjanasse näitab ka realistliku poolt, sest romantistlikes teostes olid tavaliselt kangelannadeks pigem meeletult kaunid kui vaiksed üksimõtlejad. Onegin ja Tatjana Onegin mulle näis ta esmamuljel liiderlikuna ning kõrgustesse püüdleva inimesena, kes sisimas kartis eksida. Ta oli igasse seltskonda oodatud inimene. Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima. Onegin näis alguses üleolevana, kuid see oli tingitud tema hirmust haiget saada. Onegin arvas et tõeline õnn on vabadus, sest talle tundus tüütu ning üksluine kogu see ümbritsev maailm. Oma vabaduse soovis ei
erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest
alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabatahtlikult sõtta. 9) Kes oli Julius Kuperjanov ja miks ta Eesti ajaloos oluline on? Julius Kuperjanov oli endanimelise pataljoni
kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli oma perekonna turvalisuse tagamine, seega tuli tal olukorraga leppida. Filmi sisu näis mulle väga realistlik, kuna esile on toodud käesoleva ajastu tunnused ühiskonna vaesus kui ka ükikisiku rõõmud ja mured. Zivago soovis kõigest väest olla ühiskonnas toimuvast eraldatud, kuid see mõjutas ka teda. Ühiskonna ja indiviidi vahel oli tugev suhe, millest polnud võimalik lahkuda. Selline suhe kaasab üksikisikut mingil määral rohkem kui tervet ühiskonda, sest ühe inimese teod mõjutavad ühiskonda vähem. Alati on ka erandeid - filmis esinenud Lara abikaasa
võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli oma perekonna turvalisuse tagamine, seega tuli tal olukorraga leppida. Filmi sisu näis mulle väga realistlik, kuna esile on toodud käesoleva ajastu tunnused ühiskonna vaesus kui ka ükikisiku rõõmud ja mured. Živago soovis kõigest väest olla ühiskonnas toimuvast eraldatud, kuid see mõjutas ka teda. Ühiskonna ja indiviidi vahel oli tugev suhe, millest polnud võimalik lahkuda. Selline suhe kaasab üksikisikut mingil määral rohkem kui tervet ühiskonda, sest ühe inimese teod mõjutavad ühiskonda vähem. Alati on ka erandeid - filmis esinenud Lara abikaasa
Arvasin, et see on järjekordne päikesejumal Amon Ra kuju, mida olin selle kuu jooksul leidnud juba terve tosina. Otsustasin sellest hoolimata kuju välja kaevata. Kui olin edasi kaevanud, oli mu üllatus suur, sest ,,kuju" ei osutunudki kujuks, vaid hoopis millekski suuremaks. Ma ei saanud aru, millega on tegu, kuid kaevasin siiski aina edasi ja edasi ning mulle tundus justkui lõppu ei tulekski. Vahepeal näis, nagu tundmatu eseme pikkus oleks veninud lausa valgus kilomeetriteni. Muudkui kaevasin ning kaevasin, labidat aina sügavamale lükates, lootusraas kustumas. Äkitselt avastasin, et olen kaevetöödega lõpule jõudnud ning otsustasin "kuju" ära mõõta. Lähemal vaatlusel osutus see "kuju" umbes 150- meetriseks kraanataoliseks masinaks. Kuid siiski tundus see mulle võimatu, kuna minu nägemuse kohaselt pärines see väga vanast ajast. Ma uurisin seda
elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte, kes oma teoses ,,Valmis lillekimp" käsitles Botticelli motiivi (fragmendilt ,,Kevad") omapärasel ja sürrealistlikul viisil. Paljud tänapäeva kunstnikud võtavad aluseks mingi motiivi mõne kuulsa klassiku teosest ja teevad selle ümber, viies mõne tema motiivi teise ümbrusess või lisavad sinna midagi. Renessansi ajal oli kuulda lahinguhüüdu: Inimene, kõige mõõdupuu. See näis alguses hästi revolutsiooniline, ebatavaline ja ohtlik. Traditsionaalne kirik reageeris sellele vägivallaga ja pani selle koheselt needuse alla. Tänaseks aga on selline mõtteviis saanud täiesti tavaliseks. Inimesed panid kõrvale objektiivse ilmutuse idee ning vähehaaval hakkasid vastu võtma ainult seda, mis tuli inimestest, mida inimesed tundsid ja arvasid, hoolimata sellest, kui see oli Piibli faktide ja moraali vastu. Isikuvabadust hakati mõistma kui sõltumatust
121028IAPB tel. 56692507 Tallinn 2012 Miks valisin informaatika eriala? Kui üldse hakkasin mõtlema, et mida ülikoolis õppima asuda siis esialgu valitses täielik ideede puudus ja soovide nappus. Esimese võimalusena näis EKA's arhidektuur, aga järelemõeldes tekkis kahtlusi, sest arhidektina on ilmselgelt päris raske läbi lüüa, eriti kui juhtun olema niinimetatud keskmik. Mõistliku valikuna näis ka teedeehitus kuna ma ei näe aega, millal peaks selles vallas töö otsa lõppema. Kui tekkis idee valida informaatika nägin kohe suure plussina tööjõu puudust IT-valdkonnas. Eriti kõrgetasemeliste tippspetsialistide hulgas. Aga siiski ei näinud ma end algselt informaatikuna, sest
Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No -- no -- no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub
koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda, Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No — no — no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi
"Kurja õied" (2000) ¤ Eksisteerivad ainult kolm austust väärivad olendid: preestrid, sõdurid, poeedid. Teada, tappa, luua. ¤ See elu on haigla, kus iga patsient on kurjast vaimust vaevatud sooviga vahetada oma voodi. ¤ Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. ,,Raibe" Charles Baudelaire (Pariis 1959) Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul Ja vormid hajusid, kõik näis kui unenägu, See selge päev, kus paelus meie huvi Kus ainult aimatav on seos, Üks raibe maantee käänakul? Või nagu visandlik, umbkaudne joonehägu, Maas jalad harali kui kiimalisel naisel, Eskiisiks jäänud kunstiteos. Kõht ilgelt paljas, lamas laip, Üks peni tigedalt meid luuras kivi taga. Ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel, Seal kärsitult ta ootas vist, Märg mädast oli rohuvaip
Klass I, suurusjärku ei olnud, vaid liigitus värvus (punane), päritolumaa. Kiivi Antud kiivid korvis vastasid kõik miinimumnõuetele (terved, puhtad, taimekahjuriteta, ilusa kujuga, piisavalt tugevad jne). Küpsuseastet määrata kodustes tingimustes ei saanud, kuid proovides maitsmise teel olid nad minu jaoks täpselt parasjagu mahlased ning hea küpsusega. Valitud kiivid kuulusid II klassi. Viljaliha näis veatu, tugevad. Esinesid mõned üksikud pindmised vea (koor oli saanud kahjustada, viljal mõned armistunud lõhed, väikesed muljutised ). Esines suuruserinevusi, kuid, mis ei olnud oluliselt silmaga märgatavad. Keskmiselt kaalus üks kiivi 71 g. Miinimumkaal oli aga nõuetes määratud 62g. Mädanenud tooted puudusid. Hälve jäi kindlasti alla 10%-i. Pakendi nähtav osa esindas kogu pakendi sisu. Sisaldas sama päritolumaaga, samat sordi ja sama kvaliteediga kiivisid
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud Friedebert Tuglas (1886-1971) on väitnud, et novelli "Popi ja Huhuu" idee tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud Friedebert Tuglas (1886-1971) on väitnud, et novelli "Popi ja Huhuu" idee tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset
millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem kihistumine ja tavainimese probleemid. Lisaks oli hilisõhtusele seansile tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga. Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi rohkem – iga toon ja värv näis kaasa rääkivat loo kulgemisele, kaadrid oli nii värvidelt kui ka olemuselt rahulikud ja vaiksed, kuid samas rõhuvad. Nii sisuliselt kui ka kinematograafiliselt koosnes film kahest osast, kahest eraldi seisvast loost, mis põimusid pärast filmi lõppu vaatajas justkui üheks. Esimene pool, mis keskendus noorele tudengile, kes pidi äraelamiseks tegelema prostitutsiooniga, mõjus rutiinselt ja näis mõnel hetkel isegi ehk venivat, kuid kahe loo
9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952.
Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti. Naine pidi õppima oma meest armastama ja mingil määral ta seda suutiski. Juba varastest kooselupäevist on näha, et Emma tahab justkui midagi muud, tahab muutusi. Ta ootas päevi, mis oleks erinevad kui tavaline argipäev ning nägi neis suurt rõõmu ja edasiviivat jõudu
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952.
Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et oleksid nad tagasi maapinnal - seal oli meri ,kaljud ,neemed ,liivarand. Selgus ,et seal pesitsesid eelajaloolised loomad ,taimed ja inimese taolised olendid. Maakera südant nad ei leidnudgi. Vaprad mehed tulid välja ühest Itaalias asuvast vulkaani kraatris. Seiklus lõppes õnnelikult ,sest kõik jäid ellu.
Tervitamisel ei küsinud talunikud teineteiselt: "Kuidas käsi käib?" vaid "Kas juba tõuseb?" "kui kõrgel on vesi?" Ning siis ühel päeval teadiski kogu küla, et jõepind on kämbla võrra kerkinud. Niiluse tõusu esimestel päevadel muutus jõevee maik läägeks ja eriti soojaks. Jõe harilikult sinakas värv kadus. Niilus muutus roheliseks ning tema vool näis kaetud otsekui liimise kilega. Selle esimese Niiluse värvimuutumise kohta oli egiptlastel palju seletusi. Kõige lihtsam neist oli see, mida üks paljurännanud kaupmees oli andnud Nebtile. Lugu olevat järgmine: Iga aasta, pärast Niiluse tagasivajumist oma kallaste vahele, jäävad Lõuna-Nuubias maapinnale määratu suured veeloigud. Ütlemata kuum päike kõrvetab neid, tolm langeb neisse, paksu korrana lokkavad nende peal igasugused veekasvud
Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta arvas, et pikk elu on kõigest pikk minevik. Et tulevik küündib üksnes järgmise hingetõmbeni. Selline ellusuhtumine muutis ta aga väsinuks. Ta oli väsinud paigalejäämisest ja väsinud lahkumisest. Endalegi teadmata, väsinud elamast kõigest järgmise hingetõmbeni. Algselt köitiski Clerfayti Lilliani juures viimase lapselikkus ning värskus. Lillian näis talle kena noore koerakutsikana, kes kõigega liialdas, misiganes ta tegi. Sellisest tundmusest ei saa aga kasvada välja suurt armastust. Seetõttu jäid Clerfayti tunded Lilliani vastu alguses pealiskaudseks ning uhkeks. See muutus peale nägemist Lilliani teises valguses. Lillian oli Pariisis elades muutunud naiselikumaks kui ta eales oli olnud ning Clerfayt tundis, et Lillianist õhkab küpsust. Ta jättis oma armukese, kus see ja teine ning äkitselt oli Lillianist saanud
oli ta olnud enne Henryga kohtumist. ,, Ukselingile vajutades märkas ta juhtumisi portreed, mille Basil Hallward temast oli maalinud. Üllatatult põrkas ta tagasi. Siis astus ta pisut hämmeldunud ilmel oma tuppa. Võtnud lille kuuereväärilt, lõi ta kõhklema. Lõpuks tuli ta tagasi, astus pildi juurde ja uuris seda. Ähmases valguses, mis tungis läbi kreemikasvalgete siideesriiete, paistis portree nagu pisut muutununa. Näoilme oli teistsugune. Näis, nagu oleks suu ümber tekkinud mingi julm joon. See oli tõesti veider. Ta pöördus ümber, läks akna juurde ja tõmbas eesriide üles. Hele koiduvalgus voolas tuppa ja peletas fantastilised varjud hämaratesse nurkadesse, kuhu nad võbisedes lebama jäid. Kuid kummaline ilme, mida ta oli portree näol märganud, näis seal püsivat ja isegi selgemaks muutuvat. Terav värelev päikesevalgus näitas talle julma suujoont
Autor Lewis Carroll Niisama põnevaid kui Alice`i seiklused on biograafidele ka nende looja Charles Lutwidge Dodgson (Lewis Carroll)-viktoriaan, kes näis elavat kaht täiesti isemoodi elu. 27. jaanuaril 1832 Inglismaal Daresburys sündinud Dodgson oli vaimuliku üheteistkümnest lapsest vanim, kes armastas rohkem omaette hoida. 1851. aastal asus ta õppima Oxfordi ülikooli ning pärast lõpetamist jäi tööle sama ülikooli matemaatikateaduskonda kus temast sai kaasaegsete sõnul kiuv, kuid täpne õpetaja ning tänaseks suuremas osas unustatud geomeetria- ja sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks.
Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab käituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom
Eestlastest ületas kõiksugused eetilised piirid Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev" ning järgnevadki raamatud ei sokeerinud lugejaid vähem. Kõik see näitab, et looming oli erinevatel autoritel varieeruv, kuid siiski säilitas oma innovaatilisuse ja loomingulise lähenemise. Teisest küljest vaadatuna oli kirjanduses ka ärilisijooni, kuna suure lugejaskonna tekkel ja pabermaterjalide kallinemisel oli suur kasum ideegeneraatorile karanteeritud. Mida lihtsamalt oli kirjutatud, seda kiirem näis olevat kasum. Seda võtet kasutati eriti just ajakirjandus. Ajakirjandus, esindades lihtsale inimesele arusaadavat, rikastus meeletul kiirusel ning iga päev näis olevat uue kollase väljaande loomepäev. Samas suurenes ka kirjanike arv. Raamatuid otsustasid välja anda, alates biograafiates kuni uskumatuteni näivate teooriateni välja, nii noored kui vanad. Kõik ilmuv läks hästi müügiks ning raamatupoes tungles alati hästi palju inimesi
süüdistada. Mõeldes enda elu lähiminevikule, peatuksin pikemalt aastal 2004, täpsemalt 1. mail, mis on tagantjärele vaadates üks murrangulisemaid aastaid minu elus. Eesti sai siis Euroopa Liidu liikmeks. Tänu EL-le avanes mul võimalus näha maailma. Põhikooli lõpuni polnud mul rõõmu olnud külastada välisriike, kas polnud juhust või raha, tihti mõlemad tegurid koos. Siis saabus Euroopa Liit, mis näis alguses ühe suure tohuvapohuna, sest mina küll sellest täpselt aru ei saanud, aga ometigi näis ta nii põnevalt salapärasena. Lisaks hakkasin üha rohkem märkama, kuidas meediasse ilmusid erinevad kodanikuosalust propageerivad konkursid kooliõpilastele, mille peaauhinnaks oli tihti reis. Nii hakkasin aktiivselt neis osalema, avaldades arvamust esseedega ning viies läbi või osaledes erinevates projektides. Nüüdseks olen pärast gümnaasiumi lõpetamist tänu EL-i vahenditele
Rooma riigist kuni 20. sajandini domineerisid kunstistiilid, mis rõhutasid kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid nii tasakaalustatud, et näis, nagu inimesed teadlikult poseeriksid, siis impressionismis oli tihtipeale pildi serv lõiganud pooleks mõne eseme või tegelase. See ajas aga vanad tegijad marru ning teosed tekitasid palju kära nii maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ka tänapäeval ei saa kõik nõustuda, et kas üks või teine kunstivool on õige, kuid arvatavasti kõik suudavad leppida teise poole olemasoluga, just nagu usklikud peavad leppima faktiga, et maailmas on ateiste ja vasakpoolne partei peab leppima
lähemal uurimisel selgub tõde, et need on täiesti erinevad. Selline ideede rohkus meeldis mulle tema teoste juures väga. Üleüldiselt on tegelikult tema loomet väga raske iseloomustada, saab iseloomustada vaid tunnet, mis sa saad, kui Kari näitust külastad. Muidugi leidus peale fotodel põhinevate loomeatraktsioonide ka maalil põhinevaid nn. kollaaze. Antud väljenduslaadist meenub mulle koheselt jahipüssi kollaaz, mis jällegi väga sürrealistlikult näis. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui on vähegi võimalik siis tuleb kindlasti Regina Kari teostega tutvuda, kuna võin lõpmatuseni korrata, kui originaalse ning kohati hirmuäratavalt huvitava loomega on tegu.
Suurbritannias sai peaministriks thatcher, kes kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis toetusi ja alandas makes. Tänu sellele hakkas majandus kiiremini kasvama ja vähenes tööpuudus. Usas hakkas Reagan samuti makes kärpima. Tööpuudus langes ja sissetulekud suurenesid. 6) I ja II maailma suhete soojenemine Lane riikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja. Stagnatsiooniga kaasnes uus venestamiskampaania. Baltikumi suunati hiigel arv vene töötajaid. Koolides hakati kasvatama nn nõukogude inimest. p
toodud, mõned peatükid olid ära jäetud. Näiteks puudus filmis koht, kus Nipernaadi ennast kirikuõpetajaks rääkis. Nii raamatus kui ka filmis tuli hästi välja kuidas Nipernaadi armastas loodust ning nautis looduses olemist. Seda oli põhjalikult kirjeldatud raamatus ning ka filmis tuli see välja, sest ta viibis palju looduses. Filmis jäi mulje Nipernaadist, kui tõelises stressis olevast mehest. Raamatus tundus ta rohkem kui probleemidest kergesti üle saav meesterahvas. Filmis näis ta pigem kurnatud ja kurvameelne, harva võis näha ta näol naeratust. Filmis oli mehe manipuleerimisoskus miinimumi peale viidud. Raamatus oli pikemalt ja põhjalikumalt toodud tema jutud, mis naistele rääkis nendega manipuleerimiseks. Filmis jäi mulje, et ta ei suuda piisavalt ümber sõrme naisi keerata, jutust jäi filmis vajaka.
liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks said häired varustamises ehk defitsiit. Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda NLKP peasekretärina jätkama
hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes temast enne midagi ei teadnud, näis ta olevat loodud ainult selleks, et teha linnavalitsuse noorema kontoristi ajutise kohusetäitja tagasihoidlikku, kuid hädavajalikku tööd 62 frangi ja 30 santiimi eest päevas." - ,,See oli umbes 50.a heledate vuurudega pikk ja kühmus mees kitsaste õlgade ja kõhetute liikmetega." MINEVIK: - Pärineb Montelimarist - Tegi litsendiaadieksamit, millest ta raha puudusel kaugemale ei jõudnud lk 34 - 22.a tagasi võttis vastu linnaametniku ameti ning anti lootus kiirele ,,edutamisele" lk 34
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Juba renessanss pöördus tagasi impeeriumi idee juurde, mille keskuseks pidi olema üks linn. Tehnika, eeskätt aga tulirelvade ja kogu sõjatehnika areng näis muutvat tegelikkuseks kõige hulljulgemad unistusedki. Ühest küljest andsid tulirelvad küll võimu, teisest küljest aga röövisid turvatunde ka kõige tugevamate linnamüüride varjus, mille kaitseks juba renessansiajal oli rajatud raveliine, basteisid ja bastione. Kogu Euroopat kummitas üks vaenlane türklaste näol ning see oli üks neid faktoreid, mis aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele. Seoses riikliku keskvõimu
19th century and the cats of the Old Town no longer lived in fear. Rataskaev See rataskaevu on esmakordselt mainitud 1375, mis oli kunagi üks peamisi veeallikaid Tallinnas. Legend ütleb, et: Linna kodanikud uskusid , et kuri vaim elab kaevus ja ähvardab kõik linna kaevud kuivaks voolata, kui ta ei saa regulaarselt loomade ohverdusi. Et vaim õnnelik oleks ,hakkasid inimesed viskama surnuid loomi kaevu. Peamisteks ohvriteks näis olevat kassid, kes elavad linnas, keda visati kaevu isegi elusana .See oli nii levinud, et varsti anti sellele nimi : Kasside kaev . Kuigi kaevud linnas kunagi tühjaks ei voolanud ,oli vee kvaliteet nii halb ,et seda kaevu ei saadud enam kasutada alates 19 sajandist . Ja Vanalinna kassid ei pidanud enam elama hirmus.
konkureerivad omavahel sellepärast, kellel on suurem maja või kallim auto. Käiakse teineteisel külas ning uhkeldatakse asjadega ning tehakse sisutuid kinke, et endast head muljet jätta, kuigi see pole ju tehtud südamest, vaid et saaks näidata teiste ees, kui rikkad oleme. Tänavu lõpetasin keskkooli, seal toimus sama olukord, kus klassijuhatataja soovis, et meie klass teeks koolile lõpukingituse, kinkides kalli ja ilusa serviisi, mis näis minu jaoks nii tühine. Mu soov oli kinkida mälestuseks lihtsa, kuid südamest tehtud fotoalbumi meie klassist. Et mitte klassijuhatajat kurvastada, kogusime suure raha kokku ja tegime hinnalise kingi, tema oli muidugi rahul, kuid minul seda andmisrõõmu paraku polnud. Materiaalsete väärtuste kõrval siiski usun, et rohkem pöörame tähelepanu kallitele inimestele enda ümber. Toetame üksteist rasketel aegadel. Minu jaoks on pere ja lähedased inimesed kõige tähtsamad
õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus. Haava kaotas igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Ta oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutses hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alates aastast 1906 elas ja töötas Anna Haava ülikoolilinnas Tartus. Tema esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
Raskolnikovi tee patukahetsuseni Teoses "Kuritöö ja karistus" nägi peategelane Rodion Raskolnikov kurja vaeva, et end elu merelainetel pinnal hoida. Temas oli julgust sooritada mõrv, mis tema arvates tähendas ühe õela ja rikka inimese ohverdamist teiste vaesusest päästmise nimel. Rodioni õnnetuseks sattus ta kuriteo tagajärjel oma mõtete sasipuntrasse. Lahendus hullusest vabanemiseks näis olevat enesetapus või patukahetsuses. Pärast võigast topeltmõrva elas Raskolnikov justkui kahes maailmas. Üks maailm oli reaalne, teine seevastu ulmeline. Seal ulmelises maailmas nägi Rodion kahtlaseid unenägusid, viirastusi, mis olid tingitud meeletust hirmust vahelejäämise ees. Süütundest rõhutuna, haigena üritas ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja
rohkem kui kolmandikuni hääletajate arvust, õigustades oma võimutaotlust vaid sellega, et ainult tema võib massid eesmärgini viia. Ja kolmandaks, kuidas mittenatslikud eliidigrupid, kellel oli täiesti kained vaated ,,karismaatilistele", misjonärlikele nõudlustele ja samas mõju nendele, kes olid võimul Weimari Saksamaal, hakkasid huvi tundma Hitleri vastu ja kuidas võimumaaklerid ise, kui Hitler näis olevat kõike muud kui veendunud oma võidukas tulevikus, asusid ettevalmistusi tegema, et ta riigikantsleri toolile upitada. Nimetatud kolmes arengus on Hitleri isiklikku rolli suuresti varjutanud asjad ja sündmused, mis ei allunud tema kontrollile. Küsimust, kuidas selline ebatõenäoline kanditaat oli võimeline võimule tulema, on esitatud juba sellest ajast saati, kui Hitler 30.jaanuaril 1933 riigikantsleriks nimetati, ja sellele on ka mitut moodi vastatud
Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma.Temas valitseb kaks poolust. Ta ise kutsub end stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt. Hermine, kes oli kurtisaan ehk prostituut. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel. Hermine näis teadvat elust rohkem kui kõik targad kokku ning harrastas silmapilgu üürikest elumängu.Samal ajal võis ta olla unistaja ja hüsteerik, kes soovis oma surma, või terane arvestaja, kes tahtis teadlikult ja külmavereliselt Harryt endasse armuma panna.Hermine pani Harryt täitma kõiki tema soove, väites sellega, et nad vajavad üksteist, mis viis Harry Hermine tapmiseni. 8.) Teose sõnumiks on see,et maailma tuleb näha ka läbi teiste silmade , mitte ainult enda omade. 9.Proosa, romaan 10
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti.
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi
BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult ...
tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele, mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8} · Hannesel on kuus klassi haridust. · Hannes on töökas noormees
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3
korpuse suure dzässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (19461948) ning kahes kultuurihoones (19481953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Tema talent ei jäänud aga märkamata ja teda hakati kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Kui Abi Zeider 1980. aastal orkestrisolisti ja trompetirühma kontsertmeistri kohalt pensionile siirdus, näis, et on aeg pühenduda oma lemmikharrastustele: jahipidamisele ja kalastamisele, toimetustele mereäärses maamajas. Kuid juba järgmisel aastal asus Abi Zeider teostama oma ammust kavatsust, asudes salvestama palu sooloplaadi tarvis. Esimene soolo-LP ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel seitsmekümneviieseltki oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD ,,Abi Zeider & Tallinna Poistekoor" (1995).
Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli
Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli
asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt endast nõrgemaid. Tihti peale on nii, et klassis on keegi tugevam klassi liider ja ta valib kellegi nõrga ja ässitab enda sõbrad talle kallale ja seda lihtsalt lõbu pärast. Või siis on teatud kamp, kes tunnevad end üleolevatena ja teistest parematena. Näiteks tean ma üht lugu kus tuli sõbra klassi uus laps ning ta ei meeldinud klassi liiderkambale ja seepeale hakkasid nad teda sõimama ja peksma kuna ta näis neile nõrk. Loomulikult hakkab ka ülejäänud klass kohe järgi tegema ja kui tahakski ohvri kaitseks välja astuda siis ei julge seda teha, kuna kardad ise ohvriks sattuda. Tänapäeval võib koolivägivalla ohvriks sattuda igaüks. Minumeelest on see väga tobe kuna me kõik oleme siiski ju ühesugused, meil on ühesugused õigused. Mõni inimene ei ole vaimselt niivõrd tugev ja võtab kõike väga südamesse ning mõni päev tal võivad lihtsalt närvid üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
