17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa )
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel
·Kui Gustav II Adolf sai 1611 aastal kuningas, siis sai ta isalt päranduseks kolm sõda: Taani vastu, kes oli Rootsit rünnanud ennem 1611, Venemaa vastu, sest Rootsi oli proovinud ära kasutada riigi nõrka aega ja Poola vastu ·1613 sõlmiti rahu Taaniga, mille käigus ei pidanud Rootsi oma terriotooriumit loovutama, kuid pidi Taanile maksma hüvitist. ·1617 lõpetati sõda Venemaaga Stolbovo lepinguga, mille käigus omastai Läänemeri Venemaale ·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh. See
Tartu piiskopkond; sõja tulemusena kolme kuninga võimu Saare-Lääne piiskopkond; algus Eestis: Saaremaa Taanil; Põhja- Orduriik koos Taanile kuulunud Eesti Rootsil ja Lõuna-Eesti Poolal Põhja-Eestiga kolme kuninga a) Rootsi võim Põhja-Eestis Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmarki võim (Eestimaa vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti 16. saj lõpp- kubermang, jagunes neljaks Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati 17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17
ääres olid tugeva kuningavõimuag riigid – Poola, Rootsi, Taani, Liivimaa oli killustunud kolmeks – Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond. Vaid Liivi orduriigil oli sõjavägi. 1558- venelased vallutasid Tartu. Liivi sõja rahulepingud: 1582- Jam Zapolski vaherahu Vene ja Poola vahel. Vene tsaar loobub aladest Liivimaal ja Lõuna-Eesti läheb Poolale. 1583- Pljussa rahu – Rootsi ja Vene vahel. Põhja- Eesti läheb Rootsile 1629 – Poola ja Rootsi vahel Altmarki rahu. Lõuna- Eesti läheb Rootsile. 1645 – Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Kogu eesti rootsi käes. Kroonikad: Läti Henriku kroonika Taani Hindamisraamat Liivimaa riimkroonika B.Russovi Liivimaa kroonika Sakraal arhitektuur – toomkirikud, kloosrtrid Ilmalik arhitektuur- Suurgildi hoone, raekoda, Antoniuse gildi hoone, Kolm õde.
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud
Viimased tegid arvukaid sõjaretki nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestisse, põletades eestlaste külasid, tappes elanikke ning viies kaasa naisi ja lapsi. Hiljem kujunes aga eestlaste peamiseks ajalooliseks vaenlaseks Venemaa. 1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu
seast, avaliku korra tagamine, põgenenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasitoomine, talupoegade poolt sooritatud lihtsamad kuriteod · Maakonnatasand Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, vaatasid läbi mitteaadlike süüasju (linnaelanikud) · Kõrgem aste Eestimaal Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, tegelesid raskemate süüasjade arvutamisega · Viimane võimalus oli pöörduda kuninga poole (Mingi Altmarki rahu 1629 või nii) Aadel ja rahavastik: · Regiooniti erinev suhtumine · Eestimaal säilised kõik eesõigused · Liivimaal alustati rootsistamist · 1629 määrati kindralkuberneriks Johan Skytte 1632 rajati Tartu ülikool · Püsis Gustav II Adolfi surmani 1632 · Aadli võimutsemine 1672 · Omavalitsus ehk Landesstat · Ulatuslik migratsioon · Rahvaarv alla 100 000 · Elanike juurdevool Soomest, Rootsist, Lätist · Saarlaste asumine mandrile
*Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Ükski neist riikidest ei olnud saavutatuga rahul; Poola ja Rootsi vahekorda komplitseerisid lisaks veel kuningakodade vahelised sugulussuhted, mis viisid leppimatult protestantliku Rootsi troonile Poola kuninga, jäiga katoliiklase Sigismund III. 1600. aastal arenes konflikt Poola ja Rootsi vahel sõjategevuseni, mille tulemusena ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast. See sõda lõppes 1645.a. Brömsebro rahuga - muude valduste hulgas sai Rootsi endale Saaremaa *Balthasar Russow Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583
kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille oluliseks kujunduselemendiks voluudid, nähakse poola kunsti mõjusid. Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16.saj. keskpaiku valminud pingid, hävisid kahjuks Tallinna pommitamisel 1944.a. märtsis. Kunst ajavahemikus u. 1630 1780 Barokk ja Rokokoo 1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich
Ø Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas. Ø Rootsi oli maailma suurim vasetootja. Ø Kehtestati lisamaksud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta q Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda. q Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q
Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal ringles pastorite hulgas Piiblist ja koraalidest tehtud eestikeelseid tõlkeid, milliseid ta kasutas ja mis olid aluseks ka Stahtli käsiraamatule. Kindralkuberner 1629 aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Altmarki külas vaherahu. Kogu Mandri-Eesti oli sellega allutatud Rootsi võimule. Poolakatelt ja venelastelt vallutatud aladest moodustati kindralkubermang keskusega Tartus. Kindralkuberneriks määrati Gustav Adolfi kasvataja ja õpetaja Johan Skytte, kes aastal 1632 sai Tartu ülikooli esimeseks kantsleriks. Ülikooli avamisel pidas ta kõne, mis on pälvinud suurt tähelepanu, kuna selles esines aadlile suunatud terav manitsus: ülikool pole mõeldud
Liikumisvabadus on suurenenud. Talupoegi on asunud linnadesse. Õigeusu kirik Vallutatud linnades hakati kohe rajama õigeusu kirikuid. Narva rajati 5 kirikut. Venelased ei vii läbi usulist propagandat. Kirikud on ette nähtud kohalikele venelastele, paljuski garnisoni kirikud. Samas see ei tähenda, et misjonäre siia ei jõudnud. Kagu-Eestis on teada misjonäre. Misjonärid on Vastseliinas rajatud paar kirikud, Püha Kolmainu ja Kristuse sünnikirik. Poola võimuperiood 1561 1629 (Altmarki vaherahu) Poola pani tegutsema Rootsi jõudmine Põhja-Eestisse. Protektsioonilepingud nii ordu kui piiskopiga 1559. 1561.aasta teisel poolel toimuvad läbirääkimised ordu ja peapiisopiga, et ainuke võimalus on allutada end Poola-Leedu riigile. Oktoobrist alates läbirääkimised Vilniuses. Kuningas seadis liivimaalased fakti ette, et otsus tuleb ära teha, lepiti kokku, et liivimaalased allutavad end Poola kuningale ja Leedu suurvürstile, ehk Sigismund II Augustile isiklikult
3. Rootsi Rootsi oli XVII sajandil Euroopa üks võimsamaid riike. Riigi tugevnemine algas 16 sajandi alul, kui vabaneti Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda 1558-1583 (Eesti jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel) pani aluse Rootsi valdustele Läänemere idakaldal. Vahepeal sai Rootsi troonipärija Sigismund ka Poola kuningaks (1592- 99). 16 sajandi alul liitis Rootsi Poolaga peetud sõdade tagajärjel endaga ka Liivimaa (Altmarki vaherahu 1629). Saaremaa liideti Rootsiga 1643-1645 Taaniga peetud sõja tulemusel. Gustav II Adolf (1594 – 1632).Tsentraliseeris Rootsi riiki, saavutamaks aadli tuge jagas välja riigimaid, eriti meie kandis. 4. Kolmekümne aastane sõda 1618-1648 Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola- Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa
lahendusi läbi loovuse ja õppimise. Selle mudeli eesmärk on näidata, kuidas inimesed saavad elada vastutustundlikumalt loodusega; et inimkogukonnad ei peaks loodust ära kasutama või hävitama aga suudavad teha positiivse panuse keskkonna kvaliteedi ja mitmekesisuse hüvanguks.” (Sieben Linden 2012). Sieben Lindenil on hetkel 82 ha maad: 44 ha metsa, 31 ha põllumaad ja ehitistega kaetud pinda 7 ha. Sieben Linden on sotsiaal-ökoloogiline kogukond Poppau lähedal, Altmarki regioonis, Ida- Saksamaal, mis on suhteliselt vaene regioon. Üks Sieben Lindeni väärtusi on vabatahtlik ja luksuslik lihtsus (elades lihtsalt, lubatakse endale siiski mitmekülgset ja kvaliteetset elu). Enamik Sieben Lindeni toidust on kvaliteetne ökoloogiline vegan taimetoit, mis on kasvatatud nende enda põldudel. Austatakse kõiki erinevaid religioone ning maailmanägemusi, kuid kõige sügavamalt iseloomustab Sieben Lindenit ilmselt süva- ökoloogia
Tänapäeval märksa tasakaalukam suhtumine. Üldiselt on tänapäeva ajaloolased veendunud, et Kuramaa hertsogiriik oli vägagi silmapaistev ajajärk Läti ajaloos. Põhja-Läti, Liivimaa probleemid Liivimaast oli viimati juttu kui temast sai Poola osa. 17. saj Poola-Rootsi jätkusõjad. Altmargi vaherahu: suurem osa Liivimaast läks Rootsi koosseisu, samal ajal kui Liivimaa idaosa jäi jätkuvalt Poolale. 1629. Altmarki vaherahu – Rootsi saab endale senised Poola alad, üleväina hertsogkonna, mida nüüd nim Liivimaa kubermanguks. Liivimaa kubermang hõlmas nii Põhja-Lätit kui Lõuna-Eestit, kubermangu keskuseks oli Riia linn. Mõnevõrra kummaline. Aga samas oli Riia tähtsus juba nii suur tolleks ajaks. Riias resideeris Liivimaa kindralkuberner. Esimeseks – J. Skytte. Kindralkuberner tegeles ennekõike sõjaliste küsimustega, kubermangus paiknevate sõjavägede
annaabi.ee 
