Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. RESERVATSIOONID Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast tuli reservatsioon tagasi võtta või leppega mitte ühineda. 1948. a Genotsiidi konventsioon. Kas riiki, kes eitab reservatsiooni, saab pidada konventsiooni osaliseks? Kui ei jääb norm kehtima.
leppeid. Siinjuures pean oluliseks seda, et oskaksin mõista õigusalast teksti – nii seadute, dokumentide kui ka aktide sisu. Pea kõik suhted on õiguslikult reguleeritud ja on väga oluline aru saada igapäeva eluga seotud õigisalasest tekstist.Õigusalased baasteadmised aitavad mul mõsita seaduste ja erinevate dokumentide sisu ning seetõttu ei satu olukorda, kus olen teadmatuse tõttu rikkunud sõlmitud lepet või koguni seadust. Kindlasti on vaja ka õigusalaseid teadmisi seetõttu, et seista oma õiguste eest. Ka seejuures on oluline see, et oskaksin leida vajalikku informatsiooni ja ka seda mõista. Näitena tooksin praeguse aktuaalse teema internetikaubanduse, kus ostja võib väga lihtsalt petta saada, sest ei teadmisi tarbijakaitseseaduest, mis seistab tarbija õiguste eest. Õigsalaste baasteadmiste omamine on väga oluline tänapäeva ühiskonnas. Nende puudumisel võime
olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud riigi puutumatus. Müncheni leping Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet, kui märki lääne nõrkusest ja esitas Leedule ultimaatumi viies oma väed Klaipedasse. 1939 kuulutas Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ning Saksa-Ungari väed hõivasid ülejäänud Tsehhoslovakkia. Edasi oli Hitleril plaan võtta ette Poola. Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust ning tahtsid kaasata ka NSV Liidu. Samuti lootis ka Hitler NSV Liitu oma seljataha. Molotovi-Rippentropi pakt Kõik trumbid olid NSVL juhi Stalini käes.
Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale
poolt, siis võetakse see vastu. VII LOENG RESERVATSIOONID Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kavsõi kiusu pärast tuli reservatsioon tagasi võtta või leppega mitte ühineda. 1948. a Genotsiidi konventsioon. Ei ole lubatud teha kui: 1. see on lepinguga keelatud 2
Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht
nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim. Eesti Vabariigi Riigikogu ja selle töökorraldus. Seadusandliku võimu peaülesandeks on seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadustoome.
1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud ¤Eli 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi, Ungari, Ühendkuningriik. ¤ELis490 miljonit inimet, kes esindavad väga erinevaid kultuuri- ja keelegruppe. ¤ELis on 23 ametlikku keelt. ¤ELi moto on "Ühinenud mitmekesisuses".
Kulude vähendamine (juhtimiskulud) Vertikaalne liitumine – kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine Horisontaalne liitumine – kahe või enama samal alal tegutseva firma liitumine Konlomeraatliitumine – kahe või enama erinevates tegevussfäärides tegutseva ettevõtte koondumine ühtse juhtimisorgani alla Konkurentsiseadus 1. Konkurentsivabadust kahjustavad kokkulepped. Lepet loetakse konkurentsi kahjustavaks kui: 1) määratakse kindlaks hinnakujunduse tingimust sh: ostu ja müügihinda; tariifi, juurde-, allahindlusel; intressi, renti, üüri 2) piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehn. arengut, investeeringut 3) jagatakse kaubaturgu 4) piiratakse kolmanda isiku turule pääsu/püütakse teda välja tõrjuda 2. Kaubaturgu valitsev ettevõtja ...on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon
Hitler- Tšehhoslovakkia, ettekääne: sueedimaal elavaid sakslasi olevat taga kiusatud 1938- nõudis Sueedimaa loovutamist, tšehhoslovakkia ütles ei ja kuulutas välja mobilisatsiooni 29.september 1938- Briti peaministri Neville Chamberlaini eesjuhtimisel kirjutasid alla Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia, Münchenis kokkuleppele, millega Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sueedimaa Saksamaala kuid tagas endale puutumatuse. Tšehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest 1939- ultimaatum Leedule, viis oma väed Klaipedasse, siis Hitleri õhutusel kuulutas ennast iseseisvaks Slovakkia ja järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola 1939- Suurbritannia ja Prtsmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, inglased asusid valmistuma sõjaks, proovisid NSV Liitu enda poole kampa saada Hitleril oli kahel rindel peaaegu valmis võitlus, kuid Poola ründamiseks oli abi vaja
ei või risti vastu käia eraisikute huvidega. - ühiskondliku leppe teooria tingimustel kuulub suveräänsus rahva juurde. Selle alusel rahva suveräänsuse all mõeldakse üldise rahva tahet. Ta on võõrandamatu ja jagamatu. Rousseau rõhutab, et võim on üleantav vastupidiselt tahtele. - igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks. - rahval on õigus nii valitsuse vormi muuta, kui ka tühistada ühiskondlikku lepet ja uuesti taastada loomulik vabadus. Tegelikkuses ühiskondliku leppe teooria ei ole kunagi sõlmitud, tõesed on arvamused, mille kohaselt ühiskondliku leppe teooriaid tuleb hinnata mitte ajaloolise reaalsuse seisukohalt , aga kui kindlat metodoloogilist võtet. Selle teooria pooldajate jaoks ei ole tähtis kas oli nii ajaloos, või mitte, nende jaoks on tähtis tõestada, millist vormi peab ühiskond vastu võtma; kui ennustada, et selle aluseks on ühiskondlik lepe,
tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul Hitler rikub Versailles' rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies' rahutagatiste süsteemi) Esiteks loob ta armee, seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob
heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta. ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt. Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi. 4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA vastased suutsid vastuolulise eelnõu tagasi lükata, oli SOPAl ainult 31 kaastoetajat kongressis, mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu. Vaatamata valjudele hüüetele,
JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED: · Otsustamine ühehäälne, igal riigil oli veto õigus. Seega toimis RL hästi kuni kõik suurriigid olid ühel meelel. Väikesemate riikide vaheliste konfliktide lahendamine oli RL jõukohane. · Ameerika Kongress ei ratifitseerinu RL lepet, ega ei osalenud ka selle tegevuses. · RL puudus reaalne võimalus rakendada sanktsioone. Neil puudusid oma sõjalised jõud. SAAVUTUSED: · Kodakontsuseta inimestele hakati jagama ninimetatud Nanseni passe. Kuna Vene impeerium oli langenud, tekkis hoogne venelaste emigratsioon Euroopasse. · Ahvenamaa küsimuse reguleerimine. · Valga ja Valka piiri tõmbamine. · Poola-Leedu tüli reguleerimine. · Eesti raharehvormi jaoks andis RL laenu. Margalt mindi üle kroonile.
alluvatega koos välja häid võidan-võidad kokkuleppeid, kui ma ei lase neil soovitud tagajärgede asjus aru saada või kui ma ei soodusta nende kutsealast arengut või karjääri edendamist? Võidan-võidad kokkulepped on tohutult vabastavad. Aga kui need tuletatakse omavahel seostamata tehnikatest, siis need kokkulepped ei pea. Isegi kui sõlmite alguses niisuguse lepingu, ei ole ilma inimeste ausameelsuse ja omavaheliste usalduslike suheteta kuidagiviisi võimalik seda lepet säilitada. Süsteemid Organisatsioonis võib võidan-võidad ellu jääda ainult siis, kui süsteemid seda toetavad. Kui räägite võidan-võidad ideest, kuid preemiaid jagate võidan-kaotad seisukoha järgi, on teie programm algusest peale läbi kukkunud. Näide: Firma palus töötajatele suhtlemisalast koolitust, eeldades, et probleem oli inimestes. "Vaadake, meil on probleemist täielik ülevaade," rääkis firma president. "Oleme saatnud
Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale
dokumenti. Esimene puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist. teine kokkulepe käsitles strateegilise relvastuse piiramist (mõlemad riigid jätavad oma tuumarelvade kandurid praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975.
· Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega o Hitler rikkus Müncheni lepet · 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale o Algas armee, laevastiku ja lennuväe loomine o GB ja Pr asusid kaitsele o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem
Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes. Välispoliitilised ohud. Välispoliitilisteks ohtudeks olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Balti riigid ajasid neutraalset (erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus
Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). · 1905.a.-Björkö salaleping: Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa
Müncheni sobing- September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas pakkumise tagasi ja mobiliseerus, aga lääneriigid ikka uskusid, et suudavad Hitleriga kokkuleppele jõuda. 29. sept 1938 leppisid kokku Ingl, Pr, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, millega TS loovutab Sudeedimaa, ülejäänud TS puutumatu. Neville Chamberlain- Ingl peaminister. TS häving- Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14.märts 1939 iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis. Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia.
Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid
· Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. · 1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine. · 1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. · Roosevelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud programmide elluviimiseks, seega suurendas see hoopiski Ühendriikide riigivõlga. · Roosevelt algatas reforme: riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus
kogumit: ennetavad meetodid püütakse vältida ülekoormuse tekkimist. reageerimine tekkinud ülekoormusele vähendatakse ummistumise ulatust, kestust ja kaasnevat infokadu. Selle teostamiseks on olemas liikluslepe kokkuleppe kasutaja ja võrgu vahel, mida pannakse paika enne sessioni algust. Sellega reguleeritakse liikluse tüübi, kontrolli meetodit, teenuse kvaliteedi. Liikluslepe kontroll teostab: lepet rikkuvate rakkude kõrvaldamist rakkudele prioriteedi omistamine (läheb vaja ülekoormuse korral) ühenduste katkestamist Lekkiv «ämber» - liikluslepe kontrollimeetod, kus kõik üle voolavad rakud on lepet rikkuvad.
naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna
fasistlik Itaalia ja natslik Saksamaa, kelle lennukitelt paisati Marokost metropoli uusi mehi ja relvastust. Kokku sõdis Hispaanias Franco poolel 150 000 Itaalia regulaarväelast ja Sakslaste ,,Leegion Condoris" 50 000 sõdalast. Prantsusmaa ettepanekul hakkasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes rakendama mittevahelesegamispoliitikat. Kokkuleppele, mis keelustas relvade veo Hispaaniasse, kirjutas alla 27 riiki. Kuid kõik riigid ei täitnud seda lepet. 1936. aasta oktoobris jõudsid esimesed Nõukogude laevad relvalastiga Hispaaniasse koos sõjaliste nõuandjate ja instruktoritega. Tänu Nõukogude abile suutis vabariik vastu pidada 32 kuud. NSV Liit saatis appi 2000-3000 regulaarväelast, kuid appi tõttasid ka teised vabatahtlikud. Kokku 35 000 võitlejat 54 riigist. Neist ca 300 eestlast. Nõukogude abi lakkamisene 1938. aastal otsustas ka vabariigi saatuse. 1936. aasta hilissügisel ründasid frankistid Madridi,
survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma.
lennuettevõtte õhusõidukiga. Chicago: 1944 aastal kogunesid viiekümne riigi esindajad konverentsil Chicagos, et kehtestada rahvusvahelised ning ühtsed lennundusreeglid ning standartid. Konverentsi lõpus 7ndal detsembirl 1944 allkirjastati kolmekümne kahe riigi vahel lepe, millega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennundus Organisatsioon (ICAO). Organisatsiooni eesmärgiks seati rahvusvahelise koostöö parandamine ning lennundusreeglite ühlustamine liikmesriikides. Seda lepet tuntakse ka kui Chicago Konventsioon (Chicago Convention). Nüüdseks on juba praktiliselt kõik maailma riigid astunud selle organisatsiooni liikmeks ning kuuluvad ICAO liikmete hulka. Liikmesriikides muutuvad automaatselt seaduseks kõik reeglid, mis kehtestatakse ICAO poolt.Chicago Konventsiooni lisades kehtestatakse üldised lennureeglid ning üldiselt ka kogu siseriiklik ning rahvusvaheline lenundusalane seadusandlus ehitatakse üles ICAO standartite lisadena 12. ICAO olemus ja tegevusala
maist 2004? Vastus: Eesti kohtute jaoks muutus alates 1.maist 2004 see, et õigusmõistmisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest. Lisaks on peale 1.mai 2004 kõik Eesti kohtud ja kohtunikud Euroopa Liidu kohtud ja kohtunikud, mistõttu on meie kohustuseks kohaldada lisaks Eesti õigusele ka Euroopa Liidu õigust. 15. Kas Riigikohus on oma praktikas käsitlenud Lissaboni lepinguga seonduvat? Vastus: Riigikohus ei ole saanud analüüsida Euroopa põhiseaduse lepet ega seda asendavat Lissaboni lepingut. 16. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes lahendites põhiküsimuseks? Vastus: Lissaboni lepingut on analüüsinud Prantsuse Konstitutsiooninõukogu, Belgia Riigikogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Põhiküsimuseks on olnus see, et kui palju võib üks sõltumau demokraatlik õigusriik delegeerida pädevusi Euroopa
mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tsehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!" Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant
· MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma.
Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (optoute) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas. Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse
Ajaloo KT Teine Maailmasõda 1. II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. L...
kliimat mõjutab, kui mõned ajakirjanikud ja rohelised seda väidavad. Miks ta nii arvab? Aga seetõttu, et kasvuhooneefekt põhjustab atmosfääri soojenemist, viimane aga pilvisuse kasvu. Pilved jälle nõrgendavad langevat kiirgust ja vähendavad omakorda soojenemist. Atmosfääris annavad ju kõik protsessid rohkesti tagasisidet. Akadeemik Kondratjev kirjutas Moskva konverentsi teesides, et president George Bushil on täielik õigus mitte allkirjastada Kyoto lepet, kuna tulu 56protsendilisest CO2 emissiooni vähendamisest lähema aastakümne jooksul pole õieti tuntavgi, kaasnev kahju inimkonna arengu pidurdamisel oleks aga suur. Üllatav seisukoht suurelt teadlaselt. Teine kuulus Vene teadlane, eesti verd Juri Israel, nagu ka paljud teised silmapaistvad meteoroloogid, on veendunud, et kliima muutusi põhjustab eeskätt ikkagi inimtegevus. Kliimamuutuste tagajärjed
teada, et Indrek ikka veel teda armastab. Just nii, Indrek armastab teda, sest Karini arvates oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus." Kõige suurema tõuke abielu purunemisele andis aga Indrek, olugi, et Karin oli see, kes pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna Karin andestas talle ja oligi tema lunastuseks. "Jah, ma kartsin sind, armastasin ja kartsin, tahtsin sust lahti saada ja ei tahtnud ka ning siis mõtlesin, et kui ma astun selle viimase sammu, avaldan talle oma suure saladuse, oma suure tõe, ja kui ka see teda ei peata, siis on ta mu saatus, millest ei pääse. Nõnda tuli see
II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini
sõjaks valms).Hitler tahtis Tšehhoslovakkiat,kasutas ettekäänet Sudeedimaal elvaid sakslasi kiusavad tšehhid.H soovis Sudeedimaa loovutamist ähvardades sõjaga. Aga T kuulutas välja mobilisatsiooni, EU oli sõja lävel.Lääneriigid tahtsid Hi kokkuleppida.1938 sõlmisid UK,Pran,Ita ja S Münchenis kokkuleppe, mis kohutas Ts loovutama Sudeedimaa,kuid ülejäänud Tš pidi jääma puutumata.Tšehhid alistusid lepingule.Hitler võttis aga lepet Lääne nõrkusena.23.märts 1939 esitas S ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 15.mä hõivasid S ja Ungari väed Tšehhoslovakkia.Järg tahtis Hi Poolat, aga UK ja Prant hakkasid vastu Hi plaanidele.Inglased hakkasid valmistuma sõjaks. Hi oli keerulises olukorras(ähvardas sõda 2l rindel).Hi vajas kindlalt seljatagust(Stalin) 4. MRP: 23.aug 1939 sõlmitud Mittekallaletungileping S ja NSVl vahel.Lubasid 10
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule; Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikidel mõõt aga täis; Järgmiseks ohvriks oli Poola; Ründamaks poolat vajas hitler kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSVL juht Stalin Molotovi-Ribbentropi pakt Küik trumbid stalini käes; Sl oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks euroopasse;lootis euroopa rigid
spetsialist , pole kelleltki nõu küsida (kompetentsus langeb). ·Sisseostetud teenus IT firma spetsialistide kompetentsuse eest hoolitseb IT firma; ka partnerid ja tarnijad, kes pidevalt korraldavad täiendõpet erinevate toodete/teenustele IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (11) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Konfidentsiaalsus - Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töölepingus on konfidentsiaalsuse punkt. Kui töötaja seda lepet rikub, riskib ta vaid oma isikliku mainega. Sisseostetud teenus Kohustub klientide ärisaladusi hoidma. Rikkumisel rakenduvad trahvid ja hooldusfirma maine rikutud. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (12) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Juhtimine - Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Probleemideks on IT spetsialistide värbamine ja valik, motiveerimine, arendamine, juhtimine ... ·Sisseostetud teenus Kõik need on IT firma probleemid
valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale
naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot. NSV Liit hakkas varustama vabariiklasi. Sõda ja tähtsamad lahingud (s6) Alguses tundus nagu 1936. aasta juulis alustatud mäss oleks läbi kukkunud. Kõige ustavamad mässulised asusid Marokos. Kuna sõjalaevastik oli võimulolevale valitsusele lojaalne, siis mässulistel ei olnud võimalik Gibraltari väina ületada ja Euroopasse tungida
ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. sept 1938 Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel Müncheni kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkiale puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu astuda. Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Märtsis 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. Märts 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt
mõista. Adenauer ise oli ka plekita poiss. Saksamaa tõus. Prantsusmaa. Alzeerias koloniaalvaldus. Need tahtsid vabaks vist saada. Alustati mässu, Pransusmaal, nõutid de Gaulle võimuletulekut. Tngimuseks oli presidentaalse korra kehtestamine, rahvas nõustus. 1958. aaastal kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.gaulle'istid ehk gollistid. De Gaulle lasi iseseisvuda enamikul Aafriak asumaadel, 1962. ka Alzeeria. 1957. sõlmiti Roomas kaks olulist lepet: Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Eisenhoweri doktriin ameeriklased peavad aitama Aasia rahvaid, keda ähvardab kommunismide võimu kehtestamine. Kuna maailmas sel ajal palju jama käimas, siis uueks presidendiks 1960. sai John Kennedy. ,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi jaoks." Tapeti 1963. Dallases. Siis tuligi Lyndon Johnson. 1963. aastal mustanahaliste õiguste jaluleseadmised võimas demonstratsioon marss
kulud Aeg: alati kohapeal, (v. A. siis kui ta on haige Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitud või puhkusel või koolitusel või lahendab aja jooksul või kokkulepitud perioodilisusega mõnd teist pakilist probleemi) Know-how: kompetentne ühes IT firmas on terve meeskond IT spetsialiste, teatud valdkonnas erinevate valdkondadele Konfidentsiaalsus: Kui töötaja seda lepet IT firma spetsialistide töölepingutes on rikub, riskib ta vaid oma isikliku mainega konfidentsiaalsuse punkt, mis kohustab neid klientide ärisaladusi hoidma. Juhtimine : IT spetsialisti värbamine valik, kõik need on IT firma probleemid motiveerimine, arendamine, juhtimine IT Personalijuhtimine 8
Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus. Direktiivid – enne Lissaboni lepet olid konventsioonid ja raamotsused, konventsioone pidi ratifitseerima (aeglane ja kohmakas), raamotsused olid kohustuslikud, kuid reaalselt nende ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust
Antante üritas mitmel pool juhtpositsiooni saada. Kindral Nivelle katsetas pealetungi tankidega, mis kukkus läbi (nivelle tapatalgud) Nivell astus tagasi, uus ülemjuhataja Petain. Rahu vahendajaks sai USA president Wilson. It-s oli Caporetto katastroof. 500.000 it sõdurit hukkus. Liitlased pidid appi minema. Vene kukkus revolutsiooni tõttu sõjast välja. Loodi Antante kindralstaap. 1918 Sõjategevust enam polnud. Sm proovis võimalikult kasulikku lepet, kuid Pr tahtis Sm-d ära jagada. Vene ei saanud midagi. Sm proovis viimast korda midagi teha, anti käsk Kieli sadamast välja murda ja lahing teha. Sõjavägi tõusis üles. Vastuhakanute salgad levisid üle maa.(novembri revol.) Keiser kukutati ja tuli vabariik. Sm nõustus kapituleeruma. Compiegne vaherahu kirjutati alla 11.nov.kell 11. 1918. Tingimused: *saks viib 15 päevaga kõikjalt väed välja *annab kõik raskerelvastuse ära *vabastab kõik sõjavangid
III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma
Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus(liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa, Itaalia; konflikte ei suudetud lahendada). Loodi Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena oli Inglismaa valmis loobuma Läänemere piirkonnast. Venemaa aktiviseerus(soovis Balti riike Moskvaga siduda, Venemaa soovis luua vastastikuse abistamise lepingut, mille alusel loodaks Balti riikidesse Punaarmee baasid) Eesti üritas hädaohtu vähendada: 1)Eesti tõrjus Venemaa ettepanekud Balti riikidega lepet sõlmida, oletades õigesti, et pakutavast abist võib saada sõjaline okupatsioon 2)1934. a sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja koostöölepingu, mis sa nn Balti Antanti aluseks, kuid julgeoleku koha pealt ei omanud see tähtsust 3)Kõrgemad sõjaväelased püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni, kuid lähenemiskatsed ei kandnud vilja
ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
