· Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur William III asus Rootsi poolele. · Eskaader Rootsi toetuseks Göteborgi. · 23. juuli 1700 Karl XII koos liitlastega asus hõivama Taani maa-alasid. Sõjakäik 2 · Frederik IV alustab rahuläbirääkimisi. · 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest koalitsioonist. · Taanile keeld 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Sõja käik 3 · 30
andnud kindlat lubadust seda tulevikus teha. Sama aasta suvel saatsid latgalite vanemad Russin, Waridote ja Talibald ning Võnnu orduvendade juht Bertold oma saadikud ugalaste juurde, nõudes neilt varem latgalitele põhjustatud kahjude hüvitamist. Need keeldusid, kuid saatsid siiski omakorda saadikud latgalite juurde, kus toimus uus kohtumine tüliküsimuse lahendamiseks. Kumbki osapool oma seisukohtadest aga ei taganenud ja lahku mindi vastastikuste ähvarduste saatel. Esimene sõjakäik Ugandisse Peagi läksid mitmed latgalite vanemad eesotsas Waridotega Riiga, küsides sealt sõjalist abi ugalaste vastu, mida sealt ka lubati. Septembri paiku koguti vägi, kuhu kuulusid piiskopimehed, orduvennad, Riia kaupmehed, liivlased ja latgalid. Väejuhtidest on Läti Henrik nimeliselt välja toonud Alberti venna Theoderici. Vägi liikus Ugandisse, rüüstas seal, süütas põlema maakonna keskse linnuse Otepääl ning pöördus röövsaagi ja vangidega tagasi
Tujukas Ailuroobik Taiplik ISIKLIK ELU Abielu Josephine de Beauharnais'iga 1796 1810 Abielu Marie Luise'ga 1810 1821 Palju abieluväliseid lapsi NOORUSAASTAD q 9 aastasena saadeti sõjakooli q Brienne´i sõjakool q Pariisi kõrgem sõjakool q Sõjaväes teenis suurtükiväeleitnandina q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807
NAPOLEONI VENEMAA SÕJAKÄIK Venemaa kaotas 1807. aasta sõja Napoleoni vägede vastu ja oli sunnitud sõlmima Tilsiti rahulepingu. Venemaa aga pidas Tilsiti rahu häbiväärseks ning aastal 1811 valmistusid mõlemad pooled sõjaliste ettevalmistustega.1812. aasta 24. juunil algas Napoleoni sõjakäik Venemaale ning tal oli kaasas 450000 meest. Borodino sõda algas sama aasta 7. septembril. Lahingus juhatas Prantsusmaad Napoleon I ning Venemaa keisririigi armeed Mihhail Golenistsev-Kutuzovi. Lahing küll avas Napoleonile teed Moskvasse, kuid see oli inimtühi ja vene armeel õnnestus põgeneda sisemaale. Umbes kaks kuud olid Napoleoni väed Moskvas ja ootasid Vene armee pealiku tagasitulekut, et too kirjutaks alla rahulepingule. Varsti sai Napoleon aru, et venelased ei tule
diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele. Juba järgmise aastal maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100päevasele valitsemisperioodile järgnes aga suur kaotus Waterloo lahingus.
· Koloss hävis maavärinas ·aastal 227 eKr (Seega oli ta ·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat) · Selle täpne asukoht pole ·teada, sest pole leitud selle ·jäänuseid. · 653 aastal müüdi kolossi ·jäänused vanametallina ·Süüria kaupmehele. Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas. RHODOSE KOLOSSI SÜND · Demetriose sõjakäik Rhodosele 304.aastal eKr · Sõjakäik osutus edutuks ·Rhodoslased püstitasid Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. · Kuju pidi tulema pronksplaatidest. · Kuju ehitamiseks kulus 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. · Keegi ei tea, kus see
Põhjused peamiseks ajendiks oli ,,Tartu maksu" maksmata jätmine. ,,Tartu maks" Tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt. Vene riigi valitsejaks oli Ivan IV Julm. ,,Tartu maks" ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. Algus 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. · 1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine
Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks
· 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki". · 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad. · 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle
Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma.
kellest üks oli Napoleon. Järgmisena sai Napoleon poolehoiu nii Paavstilt kui ka prantuse rahvalt mistõttu valiti ta ülisuure poolehoiuga eluaegseks konsuliks ning hiljem keisriks. Napoleon suutis näidata tõelist kavalust ja küpsust ning selle pärast oli ta ka nii kiiresti tõusnud suurriigi etteotsa. Minu arvates oli sel hetkel Napoleon I juba oma ajastu suurkuju tõustes nii kiiresti võimule ja ta suutis selle ka kindlustada. Napoleoni sõjakäik Venemaale näitas kui sihikindel ta oli samuti näitas see tema soovi tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks. Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur
iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii. Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada iv. Liivlased tahtsid olla iseseisvad c. Sõjakäik i. 1208 ristisõdijad jõuavad Eesti alale ii. 1210 Ümera lahing - tuntuim eestlaste võidetud lahing Võnnu linnuse üle iii. 1217 Madisepäeva lahing iv. 1219 Lindanise vallutamine taanlaste poolt v. 1220 Eesti mandriosa on alistatud vi. 1222 taanlaste sõjakäik Saaremaale vii. 1227 Valjala alistumine d. Tagajärjed i. Peamise kohaliku eliidi positsiooni langus või hukkamine ii
Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli Hannibal ja teisel pool Rooma ? ) Sõjakäigud • 202eKr – roomlased purustasid Põhja- Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. • 146 eKr-Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas Hannibali sõjakäik Kartaagolased ei leppinud kaotusega. Nende noor väejuht Hannibal valmistus uueks võitluseks. Hannibali plaan oli sõdida roomlastega nende endi maal Itaalias. Hispaaniast tänapäeval Lõuna-Prantsusmaal ja sealt üle Alpi mäestiku Itaaliasse. Hannibali sõjakäik Hannibal jõudis oma väega üle Alpi mäestiku Itaaliasse ja võitis kaks hiilgavat võitu. Roomlased kartsid, et Hannibal ründab nende linna, kuid
Ümera Lahing Marek Raat 10b Miks tekkis lahing? 1208 Kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Röövretked Eesmärk Võnnu vallutamine. 1210 a sõjakäik Võnnu poole. Võnnu oli mõõgavendade ordu tugipunkt. Võnnu piiramine Piirang 3 päeva Põlevate puudega püüti vaenlane alistuma panna. Rajati kõrge piiramistorn Lahing 1210. aastal 4. päeval tuleb Riiast abivägi. Eestlased liikusid põhja poole. Ümera suudme lähedal Vaenlased jooksid otse eestlaste väe keskele.
· 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. · 1261 - Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 12611262 - Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana. · 1267 - Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. · 1268 - Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel
Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat
ning pakkusid sakslastele rahu. 14. Miks jäid eestlased ristisõdijatele alla? Selgita ja too näiteid. Olulisemad daatumid: 1201- Riia linna asutamine- Riiga koondus Läänemere idakalda kaubandus. 1202- Mõõgavendade ordu rajamine- Vaja oli pidevalt kohal viibivat tugevat sõjalist jõudu, et kiriku edu Liivimaal püsivalt tagada. 1206- Taanlaste 1. katse Eesti alad vallutada- selle ebaõnnestumine hoidis taanlased veel mitu aastat Eesti asjadest eemal. 1208- algas sõjakäik eestalste vastu Ugandi maakonnas, süüdati Otepää linnus, sõlmiti aastaks vaherahu. 1210- Võnnu piiramine ja Ümera lahing- võideti sakslasi 1212- Venelaste sõjakäik Varbola alla, Toreida vaherahu- sellega lõppes Muistse vabadusvõitluse esimene etapp. 1219- Taani vägede saabumine Tallinna- taanlased rajasid Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. 1220- võiduristimise alustamine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras
aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati.
Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis VIII hukatud Louis XVI vend. Viimased eluaastad Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I Täname tähelepanu eest !
Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, sveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures
autasustas Napoleoni pannes ta kõrgesse sõjalisse korpusesse, kus tal oleks juurdepääs Prantsusmaa poliitilisele poolele. Kuulsuse algus Napoleoni esiletõus sai alguse Itaalia sõjakäigust 1797.aastal. Sellel retkel näitas ta ülesse väga häid taktikalisi oskusi. Teisest küljest näitas ülesse ka allumatust, kuna paljud käsud tema ettekujutusega ei klappinud. Järjest enam hakkas Napoleon populaarsuse tõus tekkima sõdurite seas, kuna võidukaid väejuhte armastatakse. Järgmine sõjakäik, mille väejuht oli Napoleon, oli Egiptusesse 1798.aastal. Seal toimus aga sõda tugeva vaenlase Inglismaa vastu. Napoleoni eesmärk oli kanda kinnitada kanda Aafrika mandril. Napoleon võttis retkele kaasa ka hulga teadlasi, kuna retk oli mõeldud ka maade uurimiseks. Egiptuses pani Napoleon aluse egüptoloogiale. Egüptoloogia on Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri ning kopti keelt ja kultuuri uuriv teadusharu. Teadlased pidid uurima ka väga kuulsat Giza platood
Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, šveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures
teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid paisutatud. 4)Laul minu Cidist-Hispaania kangelaseepos,12saj;kajastab maa omapärast saatust varajasel keskajal;(Ridriga de Vivar;Kastiila,Cidi).algas sajandi keskel maa tagasi vallutamisega,seloom:relistlik toon, ülevuse puudumine,kijeldused konkreetsed,asjalikud,tähtsal kohal perekonnatemaatika.
1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks.
Karl XII Marlen Kokla 8.a Karl XII · Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused valdused, Läänemereprovintsid ja suurriigiseisundi Karl XII surm · Ta suri Norras, Fredrikshaldis (nüüd nimi Halden) kindlust piirates kas musketikuulist või srapnellist (suurtükimürsk). · Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud ning Rootsi väed taganesid Rootsi. Isiklik elu · Karl XII k...
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene v...
rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust & koguda kuulsust, au; rahuajal käidi jahil, peeti turniire (mitte ainult sportlik üritus, vaid ka pidustus), mis olid treeninguks & ettevalmistuseks sõjaks >>> ohutum viis võimete näitamiseks (võrreldes sõjaga) >>> tihti peeti ratsakahevõitlust; jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil (>>> mehisuse demonstreerimine daamidele). Rüütlite kasvatus 7
1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste poolest kujunesid nad ristisõdijate väe tuumikuks. ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Ümera lahing-1210 Madisepäeva lahing-1217 21sept Taanlaste sõjakäik Tallinna alla-15.juuni 1219. Linnad eestis: Tallinn, Narva, Tartu, Rakvere Hansa Liit-13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. tsunfti põhikiri ehk skraa
Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema ülendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt. • 1795 surus maha rojalistide ülestõusu direktooriumi vastu. • 1802 Itaalia-kampaania • 1798 Egiptuse sõjakäik • 1799 Pariisi komandant, I konsul • 1800 võit Austria vägede üle • 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud . Napoleoni ümberkorraldused • 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur
Reduksioon Mõisade tagasi riigistamine mõisnikelt Rootsi ajal Vakuraamat Kus pandi kirja ´talupoegade koormised Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsuse organ mis seisis oma huvide eest Balti erikord Eriõigused eedtis ja liivimaal võis olla luterlik kirik, mõned rootsi seadused ja riigikeel saksa keel Konservatism Aeglane areng traditsioonilisi vaateid säilitav Liberialism Vabameelne poliitilisi vabatusi pooldav Sotsism Võitleb ühiskonna eest Venemaa Sõjakäik 1812 Rahvustelahing 1813 Waterloo 1815 Itaalia 1861 ja Saksamaa 1871 ühinemine I Maailma sõda 1914 18 juuli -1918
ALEKSANDER SUUR 356323 eKr Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II ja tema naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Konts...
araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Konts...
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja
kultuuriliselt ja sõjaliselt kõige võimsam ja suurem. Kunagi hiljem pole nii kõrgele pärsia rahvas tõusnud. Sassaniidide riik (226-650 AD). Peaaegu nii võimsad kui ahhemeniidid, üritasid saavutada seda võimsust ja lühikeseks ajaks see ka õnnestus, kuid kõik selle rikkusid moslemid 7. Sajandil, kes selle riigi pühkisid maailmakaartilt minema. Traagilisemad murdepunktid: 3 Alexander Suure sõjakäik itta (330-320 eKr). Just Alexander Suur oli see, kes hävitas ahhemeniidide riigi ehk tolleks ajaks maailma kõige võimsama riigi. Alexander hävitas ka paljud ahhemeniidide kultuurikeskused, hävisid suurimad linnad ning Alexander üritas hävitada ka iraani religiooni. Väidetavalt hävitati Alexanderi käsul püha raamat Avesta (sellest oli ainult 1% säilinud). See sõjakäik muutis väga paljut. Araablaste vallutused 7. Sajandil (633-650-ndad)
Sisukord : Sisukord ...................................................................................................1 Sissejuhatus ..............................................................................................2 Sõja põhjused ............................................................................................3 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid .....................................................................4 Sõjakäik ...................................................................................................5 Kasutatud kirjandus ....................................................................................6 Sissejuhatus : Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka ...
nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu tekkis tänu sellele , et rünnak oli ootamatu Vallutati Padise klooster ,10 000 meest oli "salgas" .Ühtne tegevusplaan, 4. mai läbirääkimised Paides Eesti saatis 4 kuningat kõik tapeti Tulemus: Ülestõus Saaremaal ( lubati tulla välja ilma relvadeta ja seejärel loobiti kividega nad surnuks) 1344 ordu sõjakäik Saaremaale 1345 ordu teine sõjakäik Saaremaale mis lopes kindla võiduga 1346 Kõik läbi ja Taani müüs valdused ordule ( Põhja-Eesti valdused)
See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I Kodusõda Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendim pooldajad e. ümarpead. · Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. · Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles
Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. 11/28/15 4 Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. 11/28/15 5 Öises rünnakus sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja
erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel,
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongress...
481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke usuvahetuseks (enne olid frangid paganad)andis 1 sõjakäik,mil neid ähvardas kaotus.Peale jumala poole pöördumist oli sõjaõnn pöördunud ja peale seda 496. aastal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida. 8)Kes olid Karolingid? V:Karolingid- Frangi kuningate dünastia, kes põlvnes Karl Martellist. 9)Millised alad Euroopas vallutas Karl Suur? V:Karl Suur liitis Frangi riigiga Põja-Itaalia ja Baieri hertsogi valdused.
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue · Lõhavere linnus rüüstati pidid Otepää Metsepoles ja sõjakäik Harjumaa ning kaitsjad ristiti. jätma. Ldurgas. vastu. · Toimus sõjakäik Riiga · 1219. aastal tegid · Ägenesid järsult Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu ja Võnnu orduvennad latgalite rünnakud Ugandi koos liivlaste, lätlaste, maakonnale
Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
· Frangi riigi kuningas 768 · Rooma ehk Frangi keiser alates 800 · Pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
