Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt,
Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus, see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte võrdsus seaduste ees, eneseinkriminatsiooni välistamine ehk enda või lähedase vastu ei tohi inimest tunnistama sundida kas füüsilise või vaimse vägivalla läbi
2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9
piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel
2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9
Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema
võimalik. (Womansissues) REBEKKA VAINOV 3) Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? POOLT VASTU Samasoolistel peaks olemas erisoolistega Abielu on jumalast antud? (Delfi) võrdsed õigused. Igal inimesel on õigus valida kellega ta oma elu jagab, olgugi see siis samast soost isik. – Isikupuutumatus ja õigus privaatsele elule. (Inimõigused) Lubades samasooliste abielu, näitame välja Kooseluseadus on juba olemas. enda tolerantsust. (Delfi artikkel) Paljud meie homoseksuaalidest kaaskodanikud Traditsioonilised perekonna väärtused ei lase ei julge end näidata kartes ühiskonna samasoolistel abielluda, sest see on vastukõlas. diskrimineerimist. Ükski inimene ei peaks
Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas.
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - )
nimetada asukohariigi kodanik või kolmanda riigi kodanik (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.6. Diplomaatilise esinduse ning selle töötajate eesõigused ja puutumatus Asukohariik on kohustatud kaitsma diplomaatilise esinduse valdusi sissetungide, kahjustuste ja esinduse väärikuse rikkumise eest. Nii diplomaatiline esindus kui ka diplomaatilised esindajad on vabastatud kõikidest maksudest ja lõivudest, mis ei ole seotud teenuste osutamisega. Diplomaatidel on asukohariigis isikupuutumatus, mis tähendab, et neid ei ole mingil viisil lubatud kinni pidada, neil ei ole kohustust esinade kohtus tunnistajana ning neid ei saa tavaliselt kohtusse kaevata (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed 8.1. Õiguspärane käitumine Rahvusvahelises õiguses on olemas mitmeid ühepoolseid käitumisakte. Üheks selliseks ja kõige sagedasemaks on deklaratsioonide esitamine. Kui deklaratsioonile tahetakse anda
9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat. Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel. Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud
valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees. Õiguskantslet nimetatakse ametisse Vabariigi presidendi poolt Riigikogu heakskiidul 7 aastaks. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostab riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigi vara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara
valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus. Neid ei tohi ilma parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Indemniteet- riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Ei saa vastutusele võtta solvangute või laimu eest. Ametite ühildamatus- rk liige ei tohi olla mingis muus riigiametis. 23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine)
vahendas liit tööandjate seisukohti. Edendamisrühmad Naisõiguslaste,Lastekaitsel Lastekaitse liit saatis avaliku pöördumise, iit,Invaühingud,Karskuseli milles nõuab, et Eesti riik realiseeriks it,Keskkonnakaitsjad. põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja
Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused).
läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja
· Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega · Karistusi hakati langetama nimekirjade järgi, üksikuid süütegusid üldse uurimata · 1936 a uus konstitutsioon kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus, kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste kommunistide, sotside ja katoliiklaste massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas.
1935 kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus. 1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle. 1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2
rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 20. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet – isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus – Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka pärast Rk liikme mandaati
otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 9 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka
Seadusandlik võim (legislatiivne võim) seadusloome, seaduste väljatöötamine, nende loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus (saadikupuutumatus) riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Süüteod: 1. väärteod kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 18000 krooni. 2. kurteod raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1
ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED EESTI PÕHISEADUSES Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ette nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus.
Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine. Parlamendisaadiku isikupuutumatus- ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, siis liige kaotab Riigikogulase staatuse. Väljend ,,Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga"- RK liiget ei saa tagasi kutsuda enne tähtaega. RK liige on avalduste tegemises vaba (ei pea sõltuma parteist)
konseptsioon, seda ei tohi avada ega kinni pidada -‐ lähetajariik ja esinduse juht on vabastatud esinduse valdusi puudutavatest maksudest -‐ vastuvõtjariik peab lubama sisse tuua ja vabastama kõigist tollimaksudest esemed esinduse ametlikuks tarbeks Diplomaadi isikupuutumatus Diplomaadile on tagatud isikupuutumatus, mis hõlmab kahte olulist aspekti: -‐ teda ei või mingil viisil vahistada ega kinni pidada -‐ vastuvõtjariik peab kohtlema teda kohase lugupidamisega ja astuma kõik asjakohased sammud, et vältida rünnakut tema isiku, vabaduse või
riigiga. Kodakondsuse alged on Vana-Kreeka linnariikides, kust tuli vabariikliku kodakondsuse traditsioon, mille eelduseks on kodanike aktiivsus, mis tagab neile õigused, vabadused ja vabariigi. Vabariikliku kodakondsuse miinuseks oli see, et seda oli võimalik teostada vaid üsna väikese inimrühmaga ning väikesel territooriumil. Samas laiendas Vana-Rooma Vana-Kreekas loodud kodakondsust liberaalseks, nii et kodanike õigused said kõik Vana-Rooma elanikud, kellel oli isikupuutumatus ning tsiviilõigus, kuid puudusid poliitilised õigused. Tänapäeva kodakondsuse arengut võib jagada viite erinevasse perioodi: absolutism, suveräänikäsituse muutumine, liberaalne õigusriik, demokraatlik õigusriik, sotsiaalne õigusriik. Kusjuures alles demokraatliku õigusriigi ajal 19.-20.sajandil kujunes välja kodanikeriik. Režiimi nimetus Iseloomustus Näited
- diplomaatiline kott ei kuulu avamisele ega kinnipidamisele (diplomaatilise koti mõiste võib olla eriline - nt kaubaautole on antud diplomaatilise koti kaitse või merekonteinerile) - lähetajariik ja esinduse juht on vabastatud esinduse valdusi puudutavatest maksudest - vastuvõtjariik peab lubama sisse tuua ja vabastama kõigist tollimaksudest esemed esinduse ametlikuks tarbeks DIPLOMAADI ISIKUPUUTUMATUS: ❏ Diplomaadile on tagatud isikupuutumatus, mis hõlmabkahte olulist aspekti: - teda ei või mingil viisil vahistada ega kinni pidada (nii ametlikud, kui ka mitteametlikud kinnipidamised. Kui diplomaat kedagi ründab, siis rünnatud isikul on õigus isiklikule kaitsele) - vastuvõtjariik peab kohtlema teda kohase lugupidamisega ja astuma kõik
Teiste diplomaatide nimetamiseks ei ole agrement üldjuhul vajalik. Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja ametnikel on privileegid ja immuniteedid: Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot sifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon.
Selle jutu põhjal võib tunduda, et kodakondsusel, kodanikuõigustel ja inimõigustel polegi mingit seost. Tõepoolest, osalt on selles osas eksitavad keelelised erinevused, nimelt kasutatakse inglise keeles põhiliste inimõiguste märkimiseks väljendit civil rights ehk kodanikuõigused. Siia kuuluvad need nõudmised, mille püstitasid valgustusfilosoofid ja Prantsuse revolutsionäärid 18. sajandil – võrdsus seaduse ees, õiglane kohtupidamine, usu-, sõna- ja mõttevabadus, isikupuutumatus ja muu taoline. See väljend pole aga seotud mitte riikliku kodakondsuse, vaid hoopiski kodanikuühiskonnaga. Eesti keeles väljendab paraku seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki mõningane segadus. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma kodanikke kaitseb riik nii kodu- kui välismaal, pakkudes neile vajadusel ka varjupaika ja juriidilist abi
Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja –ametnikel on privileegid ja immuniteedid: 23 Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot šifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja –kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. VIII TEEMA MEREÕIGUS
Volikiri. Pärast tulevaselt asukohariigilt agrement`i saamist nimetab lähetajariik esinduse juhi ametisse aja vormistab volikirja. Volikiri sisaldab andmeid isiku, esindamise eesmärgi ning volituste ulatuse kohta. Privileegid ja immuniteedid. Diplomaatiliste esinduse ning diplomaatide privileegideks ja immuniteetideks on: ruumide ja arhiivide puutumatus; õigus kasutada esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil ja sõiduvahendeil lähetajariigi lippu ja vappi; maksuvabastused; isikupuutumatus sh kohtulik puutumatus asukohariigis; esinduse õiguse vabale kommunikatsioonile lähetajariigiga, õigus vahetada informatsiooni sifreeritud kirjas ning diplomaatilise posti puutumatus. Diplomaatiline immuniteet. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 31 lõige 1 sätestab diplomaatilise agendi immuniteedid vastuvõtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist. Selle sätte kohaselt omab diplomaatiline agent täielikku kriminaal-kohtulikku immuniteeti, samuti
orjuse keelamine, õigus isikuvabadusele, õigus mõtte, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Kodanikuõigused ja kohustused. Olla kodanik - s.o. iseseisva ühiskonna õiguslik liikmeksoleks: võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele; ka teatud õigusi ja privileege; vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle; lojaalsust, osalemist, teenistust ühiskonna heaolu nimel. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus, sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse kaitsele jne), poliitilised (sõna-, trüki-, koosolekute korraldamise õigus, õigus hääletada ja olla valitud), majanduslikud õigused (koguda, kasutada, paigutada varandust; valida töökoht, vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1) personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma
Siis kirjut volikiri. Ametisse määratud siis, kui pidulikul tseremoonial annab üle oma volikirjad. Privileegid ja immuniteedid 5: Ruumide ja arhiivide puutumatus: akr ei tohi kasut sundi ja võivad siseneda ainult juhi loal. Diplom asüüliõigust pole. Õ kasut esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil, sõiduvahendil lr-i lippu ja vappi. Maksuvabastused: vabast, kui need ei ole seot teenuse osut-ga; ei keht kaudsetele maksudel. Isikupuutumatus, sh kohustuslik puutumatus asukohariigis: arreteerim ja kohtus tunnistam. Immunit puud kinnisvaraküs; pärimisõ-se küs (diplomaat eraisik); kaubanduslik küs. Õ vabale kommunikats-le lr-ga, diplom posti puutumatus. Pereliikmete ja diplom staatuseta isikud: pereliikmetel samad privil ja imm. Erand kui pereliige on akr kodanik. Staatuseta töötajatele ei laiene tsiviil- ja halduskohtulik imm.
RKÜKo, 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11, p 48. 82 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 28 Õigus vabadusele tähendab füüsilist vabadust kõige laiemas tähenduses. Hõlmatud on nii õigus igale poole minna kui ka õigus iga kohta vältida. Üksikisik ei pea jääma sinna, kus ta olla ei taha, ega pea minema sinna, kuhu ta minna ei taha. Isikupuutumatus tähendab õigusevastase vahistamise keeldu. Isikupuutumatus on füüsilise vabaduse kaitse erijuht. PS § 20 lg 1 riive on iga füüsilise vabaduse kitsendus. Füüsilist vabadust riivavad eelkõige vangistus ja arest, samuti vahistamine. Füüsilist vabadust riivab peale selle näiteks kaitseväeteenistuse kohustus või koolikohustus, eriti peale tunde jätmine. Ka politsei poolt läbi viidav kinnipidamine isiku kindlakstegemiseks riivab PS § 20 lg 1 kaitseala. Füüsilist
Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus.
· Kui inimesed peavad otsuseid langetama (käituda, valida, eelistada, ...) piiratud v moonutatud info tingimustes tingimustes, kus info v situatsiooni tõlgendamine on väär/tendentslik Eetilisest aspektist "hellad" valdkonnad reklaamitegevuses: · Lapsed ja reklaam (vt. reklaamiseadus) · Tõde ja vale reklaamis (vt. reklaamiseadus) · Võrdlev reklaam (vt. reklaamiseadus) · Otsepostitus ja isikupuutumatus, privaatsus (vt. isikuandmete kaitse seadus · ja reklaamiseadus) · Alkoholi reklaam (vt. reklaamiseadus) · Ravimite reklaam (vt. reklaamiseadus) · Hasartmängude reklaam (vt. reklaamiseadus) Üldjoontes ei tohi reklaamitegevus kahjustada · Brändi identiteeti ja mainet · Ettevõtte identiteeti ja mainet · Ettevõtte sidusrühmade mainet · Tarbija enesehinnangut/positsiooni · Tegevusvaldkonna v tootekategooria mainet
Loodi rahvuskaart eesotsas markii de La Fayette’ga. Provintsides puhkesid talurahvarahutused. 4. augustil kaotati feodaalsed privileegid (osa aristokraatiast tegi seda vabatahtlikult): nt kohtupidamisõigus, banaliteedid jms. Kaotati tsunftid ja natsionaliseeriti kiriku vara. 26. augustil võeti vastu ‘Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon.’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, õigus olla valitud ameteisse, trükivabadus jne). Poliitikas hakkasid olulist rolli mängima poliitilised klubid: jakobiinid (Konstitutsiooni sõprade klubi – esindas radikaalset suunda), kelle juhiks kujunes M. de Robespierre. Jakobiinidest eraldusid źirondiinid (mõõdukamad, tuntuim juht oli J. Brissot). 1790. aastal hakkas väljakujunema arvukas emigratsioon. 1791 loodi peakorteriga Coblenzis emigrantide armee eesotsas krahv d’Artois’ga. Emigrandid plaanisid teiste
NSVL) Kodanikuõigused ja -kohustused. Olla kodanik - s.o. isevalitseva ühiskonna õiguslik liikmeksolek: võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele; ka teatud õigusi ja privileege; vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle; lojaalsust, osalemist, teenistust ühiskonna heaolu nimel. Kodakondsus ja riikkondsus. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus, sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse kaitsele jne.); poliitilised (sõna-, trüki-, koosolekute korraldamise õigus, õigus hääletada ja olla valitud) majanduslikud õigused ( koguda, kasutada, paigutada varandust; valida töökoht, vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1)personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda
Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus.
315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Jah, saab - karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised isikud ja juriidilised isikud, olenemata kodakondsusest (sh välisriigi kodanik, kellel puudub välislepingutest tulenev immuniteet- diplomaadi v parlamendiliikme isikupuutumatus). Juriidiliste isikute-(500-50 000 eeki) Põhikaristused- . isik- rahaline karistus (50 000- 250 milj eeki+ lisakaristusena sundlõpetamine); 2. sundlõpetamine. 316. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad asjaolud: 1. Toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt 2. Kuriteo toimepanemine raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel 3
tähtsustas ennekõike rahva osa. PS koosnes 10 peatükist. 2 põhiküsimust: 1) kodanike õigused: loeti üles, kõik, mis tollases maailmas kasutusel olid (kõik kodanikud seaduse ees täiesti võrdsed, likvideeriti kõik seisuslikud tiitlid, kuulutati, et riigil ei olnud teenetemärke (v.a Vabadusrist). Naiste osalemine aga Eesti riigi juhtimisel ei kannatanud mingisugust kriitikat. Juhtivatel positsioonidel ainult mehed. Südametunnistuse, elukoha vliku vabadus, isikupuutumatus jnejne. Deklareeriti, et tsensuuri ei ole. Otsest tsensuuri ei olnud, samas politseivõimud siiski jälgisid ajakirjanduses ilmunut. Eesti PS ei rakendunud tervel riigi territooriumil ühtlaselt. VS puhkedes oli kogu riigis välja kuulutatud sõjaseisukord, lõppedes ha´kati likvideerima 59 maakondade kaupa. Sõjaseisukord jäi kehtima kuni Pätsi riigipäärdeni 34 aastal.
annaabi.ee 
