Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"isikupuutumatus" - 40 õppematerjali

isikupuutumatus –  õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita.
thumbnail
2
docx

Valgustus ja romantism

Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus , Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp ­ 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt,...

Eesti keel
59 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED EESTI PÕHISEADUSES Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus : kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ette nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus....

Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

(Indek Teder) Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman ­ õiguskantsler. Apellatsioon ­ kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu ­ isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud ­ mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon ­ korrakohase õigu...

Ühiskonnaõpetus
140 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle. 1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus . Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus...

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige ­ 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ­ enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus (saadikupuutumatus) ­ riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Süüteod: 1. väärteod ­ kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 ­ 18000 krooni. 2. kurteod ­ raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1...

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus : kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus....

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega · Karistusi hakati langetama nimekirjade järgi, üksikuid süütegusid üldse uurimata · 1936 a uus konstitutsioon ­ kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus , kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus ­ välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste ­ kommunistide, sotside ja katoliiklaste ­ massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas....

Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekst

Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon ­ Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing ­ on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus ­ õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...

Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Valitsemine

kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus ­ kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid ­ väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus ­ inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt ­ isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus ­ kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus ­ I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel ­ eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema...

Kriminaalmenetlus
258 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti Venemaa koosseisus

a. revolutsioon Eestis Postimees ­ oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus , südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti riigi rajamine

Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus , koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused)....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Rahvusvaheline õigus

Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust ­määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust ­ on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...

Rahvusvaheline õigus
560 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Korrakohane õigusemõistmine

Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus , see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte võrdsus seaduste ees, eneseinkriminatsiooni välistamine ehk enda või lähedase vastu ei tohi inimest tunnistama sundida kas füüsilise või vaimse vägivalla läbi...

õigus
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

AJALOO KONSPEKT-EESTI VABARIIK

EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused ­ võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - )...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kodune kontrolltöö “Maailm 1920-1937”

Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus , mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9...

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun