VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani...
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei o...
korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse
seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime
3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused. Rooma rahu (institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse) lõpp (pax romana), lagunemine oli feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu
...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................14 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakub huvi keskaeg ning soovisin rohkem teada saada keskaegse hariduskorraldusest ja laste kasvatamisest. Esimesena kirjeldangi lapsesse suhtumist keskajal, seejärel koolide teket ja korraldust. Keskaja elanikkond jagunes kolmeks suureks seisuseks: belladores (sõjamehed), oratores (vaimulikud) ja laboratores (töötegijad). Nende kolme rühma järgi jagunevadki käesoleva referaadi järgmised peatükid. Töötegijad jagunevad omakorda linlasteks kaupmehed ja käsitöölised. Eraldi peatükina on välja toodud keskaja kõrgem haridus. Kuna kooliharidust said keskajal enamasti vaid poisid ja noormehed, keskendungi nende õppimisvõimalustele ja õppekorraldusele. Toetusin põhiliselt H.Palametsa raamatule ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" ning M
vähenema. Suuresti oli see tingitud sellest, et Lääne-Euroopas tekkisid tugeva kuningavõimuga ehk tsentraliseeritud riigid, näiteks Prantsusmaal, Hispaanias. Inglismaal). SEISUSED KESKAJAL Varakeskajal ühiskonnaliikmete jaotamisel kasutati pigem vastandlikke paare (vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed; vabad inimised mittevabad inimesed). Alates kusagil 10.- 11.saj tuleb kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi kolm seisust: oratores, bellatores, laboratores. Vaimulikud (palvetavad), aadlikud (sõjamehed, need kes sõdivad), talupojad (need kes tööd teevad). Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud. Ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus. Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väga väike. Oma elulaad, oma haridus, oma kasvatud olid igal seisusel omad. Väliselt sai eristada, millisesse seisusse keegi kuulub (riietus, ehted)
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga, kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843. Tulid pojad Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis jagas riigi kolmeks.Ida-F riik 10.s tuli võimule Ottoniidide dünastia. Lääne-F riigis võtsid võimu 967.a Kapetingid, alustasid laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. Oratores palvetajad. Teine seisus bellatores sõdijad. Keskaja peamine sõjaline jõud raske ratsavägi. §6 Feodaalsuhete kujunemine Kirikuideoloogia püüdis leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningatele kristliku maailma kaitse sisse ja välisvaenlaste vastu. Sisepoliitikas tähendas see kuningate kohustust kaitsta kirikut temale usaldatud Jumalariigi territooriumil
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...
· Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud II seisus- BELLATORES aadlikud, feodaalid III seisus- LABORATERS need, kes töötavad (kodanlased, kaupmehed, käsitöölised Rendihärrus- · maa oli mitmekordses valduses (läänistatud) · kogu maa oli jagatud välja talupoegadele · talupoeg oli maa rentnik, üleminek raharendile · talupoeg võis maa kasutusõigust pärandada · maksud olid seotud maaga mitte talupoja isikuga · levis Lääne-Euroopas Mõisahärrus-
rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse.
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Edo perioodil sai populaarseks koomiline seosvärss e haikai renga. Seltskondlikust mängust arenes individuaalne luulezanr. Kuulsaim haikai poeet oli Matsuo Bash (16441694). Haikai luules harrastati dialoogi senise luulepärandiga, kummutati ümber endisi sümbolitraditsioone. Haikude kirjutamine on tänapäeval ikka veel väga populaarne. Keskaeg 9. sajandil, Karl Suure ajaks oli välja kujunenud vasallisüsteem, ühiskondlik hierarhia, laboratores, oratores, bellatores. Samal ajal kristalliseerusid kiriku dogmad. Põhiline küsimus oli, kas tähtsam on paavst või kuningas. Prantsuse kuningad polnud paavstile eriti kuulekad. Keskaja kirjandust hakati kirja panema 9. sajandi paiku. Tihtipeale kirjutati pühakute elulugusid. Kirjalik kirjandus algas suuremal hulgal ja süsteemsemalt ilmuma 11. sajandil. Varem rõhutati suulist traditsiooni. Esimesed kirjutajad olid mungad, kes olid erudeeritumad.
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
sellepärast, et Lääne Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed ; vabad inimesed mittevabad inimesed · Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike. · Igal seisusel oli oma elulaad, oma haridus, oma kasvatus. · Ka väliselt oli võimalik kindlaks teha, millisesse seisusesse inimene kuulub ( riietus )
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad, töötegijad“(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret.
) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad, töötegijad"(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret.
mõttes) sest kuningas nägi vastukaalu suurfeodaalidele (kuningas omas reaalset võimu kogu riigis, mitte ainult domeenis). Inglismaal parlament 1265. aastal, Prantsusmaal Generaalstaadid 1302. aastal. Nad andsid kuningale nõu maksude koha pealt ja seadusandluse koha pealt. 13. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10. - 11. sajandil tuleb kasutusele uus ühiskonnajaotuse skeem. Sellest ajast hakatakse rääkima kolmest seisusest: 1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad. Esialgul kuulutsid sinna seisusesse talupojad ja seda seisust nimetatigi kolmandaks seisuseks. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja
· hiliskeskaeg 14.-16. saj. algus kapitalistlik majandus turg määrab tootmise Feodaaltsivilisatsioon katoliiklus ja feodalism; katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges; feodalism ühiskonda korraldav normistik, lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid; ühiskonna struktuuris oratores, bellatores, laboratores preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud; katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjoskamatud, kuid neil oli kultuur suulised pärimused. 22.Suur rahvasterändamine Keldid P-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal Germaanlased Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ja Läänemere vahele jääval alal Ida-Rooma e. Bütsants püsis kuni 15.saj. keskpaigani, tal olid soodsamad geograafilised tingimused,
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
