Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rahvusvaheliste suhete ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I arvestuse teemad


1. ANTIIKAEGEGIPTUS , SUMERID , ASSÜÜRIA , FOINIIKLASED

Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele . Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks.
Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist:
a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest.

1.1 Egiptus
Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr.

Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi ( hilisemad noomid ehk maakonnad ). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga.
Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas.
Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite , eest.
Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid , mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi.
Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks:
Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis . Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega ( Palestiina ) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt).
Keskmine riik : 2040 – 1730 . Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia . Peajumalaks kujunes Amon -Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga.
Uus riik: 1562 – 1085 . Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga . Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas . Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos ainujumala Atoni kultuse, kuid see nurjati vanade jumalate preestrite poolt. Vahepeal Egiptus nõrgenes, kuid tugevnes taas Seti I ja Ramses II ajal ( 1290 – 1224). Sõditi hetiitidega ( indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti aramea keeles.
1.2 Sumeri tsivilisatsioon kujunes välja IV aastatuhande teisel poolel. Sumerite päritolu on senimaani segane (erinevad teooriad). Asustasid Eufrati ja Tigrise alam- ja keskjooksu (Bagdadist Pärsia laheni). Tsivilisatsioon baseerus samuti niisutusel põhineval viljelusmajandusel. Võtsid kasutusele kiilkirja , millest – läbi paljude vahendajate – pärineb meie tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus.
Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta.
Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa ( viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda.
1.3 Assüüria
Riik tekkis varasema Assuri linnriigi baasil, mis oli oma nime saanud jumal Assuri järgi. Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuningas Śamiśiadad I 18 sajandil, kuid tema surma järel nn Vana-Assüüria riik lagunes . Seejärel oli Assüüria alul Vana- Babüloonia ja seejärel Mitanni riigi võimu all. Assüüria taasisesesivus 14 sajandil eKr. Esimesena sai Assüüria kuningaks Assurballit I (14 saj). 13 sajandil purustati Mitanni riik ning pandi alus suuremale Assüüria riigile, kuid 11 sajandil oldi sunnitud taanduma aramealaset ees.

Assüüria suurriik , esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9 sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal.
8 sajandi teine pool ja 7 sajandi I pool oli riigi õitseaeg. Assüüriale allus kogu Mesopotaamia , osa Väike-Aasiast, Süüria, Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni ).
Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal . Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison . Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume.
7.sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi.

1.4 Foiniiklased
Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu.
Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid.Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks.
Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. 
Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared.Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud , millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet.
Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale , et tina hankida. 
Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis.Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika.Reis kestis kolm aastat.Reisi kestel tehti 2 korda pikem peatus , külvati maha teravili ja sõideti edasi alles peale lõikust.
Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale.
Foiniiklaste järeltulijateks olid kartaagolased.
2. PELOPONNESOSE SÕDA 431-404
Peloponnesose sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparta juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia . Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastase koalitsiooni ning puhkes Korintose sõda 395-386, mis lõppes Antalkidese rahuga.

3. ROOMA VABARIIK, PUUNIA SÕJAD
3.1
Rooma impeeriumi näol on tegemist suurima antiikaegse impeeriumiga, mis oma hiilgeajal hõlmas kogu Vahemere ruumi ning suurema osa Lääne-Euroopast, sünteesides varasemate impeeriumite kogemusi (Pärsia, Makedoonia ). Rooma impeeriumi all ühtlustus laias laastus kogu Vahamere regiooni kultuuriline, poliitiline ja majanduslik süsteem. Kujunes välja ühtne sotsiaal-majanduslik tervik, mille mõju ulatub tänapäevani.
I aastatuhande I poolel eKr elas Itaalias kolm suuremat rahvus-kultuurilist kogukonda . Lõunas (eriti Sitsiilia ) olid kreeka linnade kolooniad, põhjas etruskid , keskel itaalikute hõimud , viimastest tugevaimad olid latiinid ja samniidid, kelle vaheline võitlus hõlmab kogu Rooma varasema ajaloo.
Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad, valdavalt etruski päritolu. Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks : plebeid ja patriitsid . Riigiorganeist tähtsaim oli senat . Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon.
Rooma võimu laienemine
Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj).
3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga

Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma sõjavägi oli riiklik ja püsiv, kui Kartaago sõjavägi koosnes enamjaolt vaid palgasõduritest. Seega Kartaago sõjaväel ei olnud ühtsustunnet.
Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos). Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias.
I sõda 264-241 eKr.
Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik .
II sõda 218-201 eKr.
Vastuolud Hispaanias ( Ibeeria ). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide (koos elevantidega) Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus.
197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast . Allutati ka Sardiinia ja Hispaania .
III Puunia sõda 153 – 146 eKr
Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvaheliste suhete ajalugu #1 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #2 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #3 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #4 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #5 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #6 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #7 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #8 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #9 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #10 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #11 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #12 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #13 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #14 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #15 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #16 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #17 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #18 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #19 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #20 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #21 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #22 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #23 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #24 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #25 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #26 Rahvusvaheliste suhete ajalugu #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor koortk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

134
doc
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
17
doc
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
46
odt
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil-
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
12
pdf
Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun