docstxt/134791899696.txt
Kohtades, kus vool nõrgeneb, kaasaskantav materjal settib ning moodustab madalikke ja saari. Sel viisil on jõgi ühtlasi ka setitaja, uute pinnavormide moodustaja. Kõige rohkem setteid kannab endaga kaasa läbi Hiina voolav Huanghe jõgi, mis on kurikuulus oma üleujutuste poolest. Keskjooksul on Huanghe võrdlemisi veerikas, selle lang on veel suur, vool kiire ja kaldad pehmest materjalist lössist, mis laseb ennast hõlpsasti uuristada. Sellepärast on Huanghe väga sogase veega (kannab aastas merre umbes 2 miljardit tonni muda), ning vahel nimetatakse teda ka Kollaseks jõeks. Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm (allpool merepinda), mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Olemas on sängorg, lammorg, sälkorg, kanjonorg, kuristikorg ja moldorg. Moldorg Moldorg on nõgusa põhjaga U-kujulise ristlõikega org, kus põhi läheb veerudeks üle sujuvalt, perved on eristatavad. Moldorg areneb sälkorust.
kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti erodeeruv ja hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning arvata võib, et sellest ka mere nimi. Just Huanghe kallastel on sündinud Hiina kultuur ja riik.Veel põhjustab vee kollast värvust ka liiv ja tuul.Kui on liiva tormid Gobi kõrbes,puhub tuul liiva vette ja muudab pinna kollaseks. 3. Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga vaid on Vaikse ookeani
viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb rohttaimede ja lilledega mägitundra. Hiina loodeosas laiuvad aga kõrbed
temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700 2000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured
aastas sajab 400650mm. Ida Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis septembris on Ida Hiinas taifuune. 4 VEESTIK Lääne Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra
See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø
Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism
Ainuüksi läbi suure tulvavee sai surma üle 140 000 inimese, peamiselt küll tammide äkilise purunemise tõttu. Üleujutuse tõeline õudus tuli aga selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad peaaegu kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7 miljonit inimest, mis tegi selle üheks kõige enam inimelusid maksma läinud loodusõnnetuseks ajaloos. Vanasti uskusid hiinlased, et Huanghe põhjas elab paha vaim ja et teda lepitada, uputasid nad jõkke kõige kaunimaid tütarlapsi. Kuna vaim ei muutunud sellest heasüdamlikumaks, siis on praegu tütarlaste ohverdamise asemel hakatud ehitama hiidtamme, kuid endiselt on üleujutuste oht suur. Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jõe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust,
kevadel jõesuurvee ajal jõesängi üleujutusega. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodavaveehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades. Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest. Huanghe 1887 4845 km pikkune Huanghe saab alguse Tiibeti kiltmaa kirdeosas, läbib kitsas orus Lössiplatoo, väljub Suurele Hiina tasandikule ning suubub Kollase mere Bohaiwani lahte. Kui 1887. a. murdis Huanghe oma 22 m paksusest kaldatammidest läbi, uppus jõevooludes väidetavalt 900 000 inimest. Pärast Esimest maailmasõda püüti tujukat jõge kammitseda taas tammide vahele. 1938. a., kui olude sunnil osa tammidest õhiti, uppus umbes pool miljonit inimest. Jangtse 1931
Hiina · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Hiina · Riigikeel Hiina · Pealinn Peking · President Hu Jintao · Peaminister Wen Jibao · Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Hiina ajalugu · Keisri ülesandeks oli valitseda riiki õiglaste ning tarkade nõuandjatega. · Kuna suurt tähelepanu pöörati arhitektuurile ja ehitusele ehitati Huanghe ja Jangtse jõge ühendav Suur Hiina kanal. · Palju kuulsust tõi Hiinale ka portselan. · Terve keskaja vältel oli portselani valmistamine väljaspool Hiinat tundmatu. Portselan · Portselan on keskaegses Hiinas leiutatud materjal peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. · Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas. · Portselani saadakse teatud liiki savi termilisel töötlemisel.
Põhja-Aafrikast. 4. Linnastumine, miks kolivad inimesed maalt linnadesse? Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Aja jooksul hakkasid inimesed parema elukeskkonna otsinguil eelinnadesse kolima. Linnades saab parema hariduse ja töö. 5. osata kaardil märkida tiheda ja hõreda asustusega piirkondi, põhjendada. Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik ehk üle 1,5 miljardi inimese. Sealse tiheda inimasustuse eeldusteks on Suur -Hiina tasandikul Janhtse ja Huanghe alamjooksul kujunenud maaviljeluseks sobivad alad. Mussoonkliima. Lõuna-Aasias elab iga 5 maailma elanik. Kõige tihedamini on asustatud heade põllumuldadega Induse- Gangese madalik. Ganges on hindude pühajõgi Euroopas elab tänapäeval iga 8 maailma elanik. Aafrika kõige tihedamini asustatud ala on läänerannikul Nigeerias, kus on mitmeid maavarade leiukohti ja areneb tööstus. Austraalia on peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe
Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist. Just nendel põhjustel tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurte jõgede äärde ning ümbrusesse. Need esimesed tsivilisatsioonid kujunesid kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptus Niiluse kallastel, seejärel Indias Induse jõe ääre, Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus. Tsivilisatsioonide kujunemise oluliseks eelduseks oli ka kindlasti kirjasõna areng. See võimaldas majandamist ning riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemist ning samuti lõi kiri eeldused ning võimalused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks, ilma milleta ei kujuta me ette ühtegi tsivilisatsiooni. Kirja tarvituselevõtt võimaldas arenema hakata usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Väga olulist osa
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti. Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inim...
Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU: Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 u 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine
alamjooksul ja kus tänapäeval asub Iraak,umbes samal ajal tekkis teine tsivilisatsioon Egiptuse,seda siis niiluse kallaastel. Esimesed asustused tekkisid jõgede ärrde kuna seal oli tänu regulaarsetele üleujutustele mis tõid kallastele värsket muda väga viljakas maa. Umbes 600 aastat hiljem tekkis Induse jõe ääres esimene India tsivilisatsioon,mõnda aega hiljem tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarele ning Hiinasse Huanghe jõe orgu.Algsed tsivilisatsioonid kasvasid üksteisest eraldatult ja omas suunas,seega nimetatakse esimesi tsivilisatsioone primaarseteks tsivilisatsioonideks,hilisemad asustused on juba vanemate tsivilisatsioonide mõjutustega ehk sekundaarne tsivilisatsioon. Kuna tsivilisatsioonide algusaegadel puudus veel kiri siis kahjuks puudub ka palju infot asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis
uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus) Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus, ühiskonna korraldajaks oli algul ülemkiht ja neile alluti vabatahtlikult, eraomand 7.Primaarsed tsivilisatsioonid: 3000 a eKr Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) Eufrati ja Tigrise jõe alamjooksul ja Egiptuses Niiluse kallastel, Indias Induse jõe ääres(u 2400 eKr), Kreeta saarel (u 2000 eKr), Hiinas Huanghe jõe orus(u 1700 eKr), Natuke hiljem jõudsid tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
tööstusjäätmed. Sega- ja lehtmetsad Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas. Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes.
Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. Hiina vanaaja tähtsamaid dünastiad: Mütoloogiline ajastu (u 3500 u 2000 eKr) Xia dünastia (u 2100 u 1600 eKr)
Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.
temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi.
kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina Kultuur Usundid: Budism-Hinduism-Islam-Kristlus Hiina peamised arenguetapid * Müütilised viis dünastiat. Neoliitikum, põllumajanduslikud asundused Huanghe jõe orus. * Shang-Yingi dünastia 1765-1122 e.m.a. Pronksiaeg, linnad, orjandus, niisutussüsteemid, ratas, kiri, oraakliluud. * Zhou dünastia 1222-476 e.m.a. Feodalism, raud, klaas, Kong-zi ja Lao-zi, feodaalne killustatus. * Zhangguo - Sõdivad riigid 475-221 e.m.a. Filosoofid. * Qini dünastia 221-207 e.m.a. Hiina impeeriumi teke, legism. * Hani dünastia 206 e.m.a.- 220 m.a.j. Impeeriumi laienemine, indiast levib budism, avastatakse paber. * Kolmevalitsus ja kuus dünastiat 222-589
põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge. Lõunas, kus hiinlaste naabriteks ja vaenlasteks olid metsikud
Aomeni. (1) 4 2. LOODUS 2.1 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. (2) 2.2 Veestik Hiinat läbivad mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt: Huanghe ehk kollane jõgi ja Jangtse jõgi ehk sinine jõgi. (3) 2.3 Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. (3) 5 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused
Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tsiili, Peruu, Boliivia;
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
PÕHJAVEE KAITSE · Heitvee süvalasudmere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED
Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar;
loetakse vulkaane, mille kraatrist 7 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Üleujutused, Üleujutus on nähtus, kus vee poolt Ülejutused: Huanghe Eestis toimus viimane suurem äkkvihmad, ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis 1887, Jangtse 1931, üleujutus käesoleva aasta uputused varem ei olnud vee all (* Kevadised Aasia ja Aafrika juulikuus Tallinnas, mil nelja üleujutused, mille põhjuseks on lume (Niiluse jõe kuulus päeva jooksul sadas kokku sulamine ja tammide purunemine üleujutus toimus igal 173,5 mm vihma
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser.
eesmärgiks seotud kvaliteetne toiduratsiooni teaduse poolt kindlustatud normidele lähendamine ja parandamine ning mõned peavad ,,võitlema" toodetavate toiduainete ülejääkidega ja haigustega, mida põhjustab nende ületarbimine elanike poolt. Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kasutuskõlbmatute kõrbete leviku. Üks näide keskkonna pööramatutest muutustest - Hiinas, ennem viljakas Lösso platoo Huanghe keskjooksul, kus kunagi sündis Hiina tsivilisatsioon. Nüüd on 43 58.miljonist hektarist pinnase erosioon, seda regiooni peetakse ökoloogiliselt kõige vaesemaks kogu Ida-Aasias. Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb nende kasutamisel. Loodusvarade all
Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus, mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe orus; Indias oli kõrgkultuuri arenemispiirkonnaks Induse jõe org. Niisutusviljelus. Taim vajab kasvamiseks hapniku juurdepääsu, sobivat temperatuuri ja niiskust. Hapniku juurdepääs tagati mulla kobestamisega, õige aastaaja valimine taime kasvatamiseks tagas sobiva temperatuuri. Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest. Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed
Retk katkes haiguste ja loodusolude tõttu. Laeksander mürgitati 323 eKr. Riik lagunes, iseseisvus India. Taasühendaja oli Tsandaquptha poja-poeg Aska. Hiigelperiood tuli 3.saj. 1.saj eKr tulid uued vallutajad põhjast. 100 vältel riik hävitati. Loodi. Kusaani riik. Uuesti tekkis India 16.saj pKr. Tänapäevane India iseseisvus peale II ms. Vana-Hiina Hõlmas tänapäeva riikidest Hiinat, Mongooliat, Koread poolsaart. Hiina oli kuivem ja soojem. Elutegevus oli jõgede ümbruskonnas. Huanghe ja Jangtse. Ümberringi oli poolkõrb või stepp, ainult karjakasvatus. Inimkonna häll. Tekkis kaasaegne inimene. 6000-7000 aastat tagasi. Olid Euroopas neandertallased, Hiinas oli areng kõrgem. Oskasid tuld teha. Pikka aega oli kõik jõgede ümbruskonnas. 4.at rajati kuivendus ja niisutussüsteeme. 2.at eKr võeti kasutusele pronks. Sellest ajast periodiseeritakse Hiina ajalugu ja see jaguneb: 1. Pronksiaeg 2.at-11.saj eKr 2. Zhou periood 11-3.saj eKr 3
Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel. Suletud süsteemil see puudub, looduses täielikult suletud süsteemi ei esine.Ergeetiliselt on Maa avatud süteem, aga Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes
Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist hlbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse vtet. Raamjutustus he loo kigus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest prineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused. Zhou dnastia, pere, rahvas, him hendas Hiina riigi. Seal pandi kirja 4 raamatut: esimene oli ajalooraamat. Sinna pandi kirja 11-12.sajandil eKr rahvaid, riike, primusi, valitsemist, mis peaks andma levaate sellest ajast, mida vhegi teada on. Teine raamat oli laluluderaamat. Saadi aru, et nendes lauludes peitub vanade plvede elutarkus ja seda vrtustati seetttu. Lauluderaamatusse valiti vlja 305 laulu
3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja
3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja
põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge. Lõunas, kus
Varane tsivilisatsioon ja riik olidki lahutamatult seotud. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopo- taamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud
Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge
Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; a) Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; b) Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Peruu, Boliivia;
Varane tsivilisatsioon ja riik olidki lahutamatult seotud. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopo- taamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
