KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik?
Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi.
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel
riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
· Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud
Ta seadis esmakordselt selgelt oma sõjakäigu eesmärgiks kogu Pärsia territoorimui vallutamise. Vabastajana võeti Aleksandrit vastu Egiptuses,kus ta kuulutati vaaraoks ja jumal Amoni pojaks.Oma võimu tugevdamiseks Egiptuses rajas ta Niiluse deltasse Aleksandria linna,millest sai idapoolsete Vahemeremaade tähtsaim majanduslik,kultuuriline ja poliitiline keskus. Aastal 331 eKr liikus Aleksandri sõjavägi Egiptusest Mesopotaamiasse.Viimane ja otsustav lahing pärslastega toimus Gaugamela küla juures.Dareiose vägi oli jälle Aleksandri omast palju suurem.Pika ja raske võitluse järel sunniti Pärsia sõjavägi põgenema.Dareiose surmasid põgenemise ajal tema kaaskondlased.Mesopotaamiast tungis Aleksander põlistele Pärsia aladele.Tema kätte langes riigi muistne pealinn Persepolis.Makedoonlased rüüstasid sealse uhke kuningalossi ja süütasid põlema.Tules hävisid hindamatud kuntstiväärtused.Pärsia kuingriik oli seega lõplikult purustatud,
Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse hellenistlikud valitsejad 323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral, neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II). 246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg;
Hera- abielu kaitsja Ares sõjajumal Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, tal poeg Eros Artemis jahijumalanna Hephaistos - tulejumal Hermes jumalate käskjalg Apollon - valgusejumal Ateena tarkuse jumalanna,sõjavarustuses Dyonysos veini ja pidustusejumal 8. kirjandus nagu meie seda näeme, liigid: 1) luule 2) proosa 3) draama Proosa: kujuneb välja 3 liiki proosakirjandust 1) kreeka ajaloo proosa. 6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand
Ennekõike kindlustas kuningas Aleksander Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta sundis linnriike tunnustama tema kui kõrgema väejuhi piiramatut võimutäiust eelseisvas sõjas Pärsiaga. Kõiki vastaseid ähvardas Aleksander sõjalise jõuga. Seejärel sooritas noor kuningas võiduka sõjakäigu Doonau orus ja mereäärses Illüürias elavate barbarite vastu. Relvade jõul sundis Aleksander sealseid rahvaid tema ülemvõimu tunnustama ja teda sõjas pärslastega abistama. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele julgust Makedoonia vastu välja astuda. Aleksander surus ülestõusu jõuga maha. Kevadel 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. Tõsisemat vastupanu ei kohanud Aleksander enne Granikose jõge. Aleksander väljus Granikose lahingust võitjana.
· Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud
Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega. Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja.
kilbi ära visata. · umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa. · 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd. · 457 eKr Zeusi tempel sai valmis. · 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa. · 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega. · 430 eKr Skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seismest maailmaimest. · 400 eKr Alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist. · 396 eKr Esmakordselt võistlesid mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad said õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja võitjate nimesid ning tulemusi. · 388 eKr Esimest korda rikuti olümpiamängudel püha rahu ekeheiria't.
Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I. 4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus. Täiskasvanuna rajasid nad linna, mis vanema venna järgi hakati nimetama Roomaks. Hiljem puhkes nende vahel tüli Romuluse rajatud kaitsemüüri pärast ja Romulus tappis Remuse. Kõige rohkem on mõjutanud Roomat etruskid
diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks.
lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk- Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa (ha-ha-haa). Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). Sellest täpsemalt konspekti lõpus. 1 RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest
Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma. 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit, mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse.
Sparta ülemvõimule merel. Agesilaos pöördus väega Väike-Aasiast Kreekasse tagasi. Spartalased saavutasid maalahingutes kas võitu, kuid olid rahapuudusel sunnitud oma palgaväe laiali saatma ega suutnud seetõttu edu ära kasutada. Ateenlased taastasid pikad müürid ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas, mille käigus spartalased taastasid head suhted pärslastega. 386 sõlmitud Kuningarahuga kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja vallutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel, oma ülemvõimule. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest...
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab, ...
Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema, tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid ära. Oli tuttav neoplatonismiga. Jutlustas kristluse vastu. Hukkus sõjas pärslastega, tema järglane Julianus muutis kristluse taas riigiusuks. Tema järel Valentianus jne.
pärslaste löögi alla juba ka Balkani poolsaarel asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad abistada, sest 1) nad mõistsid pärslastega sõjalise kokkupõrke vältimatust 2) Egiptuse, Musta mere väinade ja Traakia vallutamine pärslaste poolt takistas ateenlastel vilja ja ehituspuidu sissevedu. Pärsia suurriik org. ülestõusu mahasurumiseks kohale suured jõud. Esmalt suruti ülestõus maha Küprosel. seejärel lämmatasid Pärsia väed ülestõusu ka Propontise- ja Hellespontose-äärsetes Kreeka linnades. Järgmisena piirasid pärslased ümber jõuka Mileetose. Pärslased vallutasid ilma vaevata teised Joonia linnad
kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). RIIK JA ÜHISKOND Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud
Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr)
Ta sundis linnriike tunnustama tema kui kõrgema väejuhi piiramatut võimutäiust eelseisvas sõjas Pärsiaga. Kõiki vastaseid ähvardas Aleksander sõjalise jõuga. 336 a. eKr valiti ta isa asemel Korintose Liidu juhiks. Seejärel sooritas noor kuningas võiduka sõjakäigu Doonau orus ja mereäärses Illüürias elavate barbarite vastu. Relvade jõul sundis Aleksander sealseid rahvaid tema ülemvõimu tunnustama teda sõjas pärslastega abistama. Et eelseisev sõda tõotas rikkaliku sõjasaaki, nõustusid barbarite juhid nõudmistega meeleldi. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele, eriti teebalastele ja ateenlastele, julgust Makedoonia vastu välja astuda. Ootamatult ilmus kuningas Aleksander kiirmarsil Teeba müüride alla ning linna vallutanud, tegi selle maatasa. Sellest õppetunnist ärahirmutatud ateenlased andsid alla ja
Ta jõudis sõjategevusega suhteliselt kiirelt Indiasse. Ta ise sai kultuuriliselt pärslaseks. Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi.
· umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa. · 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd. · 457 eKr Zeusi tempel sai valmis. · 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa. · 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega. · 430 eKr Skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seismest maailmaimest. · 400 eKr Alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist. · 396 eKr Esmakordselt võistlesid mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad said õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja võitjate nimesid ning tulemusi. · 388 eKr Esimest korda rikuti olümpiamängudel püha rahu ekeheiria't.
korraldas kodusaarel suurejoonelisi ehitusi (sadamat varjav muul, linna veega varustav tunnel, Hera hiigeltempel linnast eemal, mis jäi paraku küll pooleli), soosis luulet, ja kelle laevastik võimutses Egeusel, pakkudes vastukaalu Väike-Aasia rannikul suurvõimuks tõusnud Pärsiale. Polykratesel olid head suhted nii pärslaste kui ka Egiptuse viimase suure vaarao Amasisega, ent kui Pärsia kuningas Kambyses 525. a. Egiptust ründas, liitus Samose türann pärslastega ja saatis oma eskaadri Egiptuse vastu. Sellegipoolest meelitas Pärsia asevalitseja Polykratese Sardisesse ja trappis ta seal. Peagi seejärel vallutasid pärslased Samose ja teisedki Väike-Aasia ranniku lähedased saared. Pärslaste sõjaretk Naxose saare vastu 500. a. tõi aga kaasa Väike-Aasia kreeka linnade pärsiavastase väljaastumise nn Jooni ülestõusu. Naxose piiramisel pärslastega tülli
Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk, mis kestis kogu V saj. esimese poole, on tähtsaimaks etapiks orjandusliku ühiskonna arenemises paljudes Euroopa-Kreeka maakondades, esmajoones Atikas. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad abistada, sest 1) nad mõistsid pärslastega sõjalise kokkupõrke vältimatust 2) Egiptuse, Musta mere väinade ja Traakia vallutamine pärslaste poolt takistas ateenlastel vilja ja ehituspuidu sissevedu. Pärsia suurriik org. ülestõusu mahasurumiseks kohale suured jõud. Esmalt suruti ülestõus maha Küprosel. seejärel lämmatasid Pärsia väed ülestõusu ka Propontise- ja Hellespontose-äärsetes Kreeka linnades. Järgmisena piirasid pärslased ümber jõuka Mileetose. Pärslased vallutasid ilma vaevata teised Joonia linnad
nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 7.sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi. 1.4 Foiniiklased Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid
kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega. Pärsia sõdade järel suundus Pindaros Akragase türanni Theroni kutsel Sitsiiliasse, kus lõi epinikione Akragase ja Sürakuusa türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust. AISCHYLOS: Ateena oli klassikalise kreeka teatrikunsti tähtsaim keskus ja kõik selle perioodi
Mitu sellist teost on säilinud? Ajalooliselt sõdisid vanad kreeklased ka omavahel ning seetõttu oli ajaloost kirjutamine kui poliitilise seisukoha võtmine, mis võis paljusid teisi häirida ja millest oli näitekirjanikel parem hoiduda. Säilinud on kaks ajaloolist teost: Aischylose ,,Pärslased" ja Phrynichose ,,Mileetose vallutamine". Kui ,,Pärslased" oli kreeklastele veel meeltmööda, sest kreeklased võitsid sõja pärslastega, siis Phrynichost karistati rahaliselt sellepärast, et ta oli julgenud kirjutada kodumaa õnnetust kajastava näidendi. 51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku. 52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka.
Kreeklaste püha mägi Olympos asus Makedoonias. Makedoonia jagunes kaheks osaks: Ülem-Makedoonia (metsad, karjandus, mahajäänud) ja Alam-Makedoonia (Egeuse rannikumadalik, arenenum). Erinevalt Kreekast kujunes Makedoonias välja ühtne, ehkki alul üsna lõdvalt seotud kuningriik. Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik – kuningas oli siiski pigem esimene võrdsete seas, ka nn rahvademokraatia elemente. Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et
Mässajatelt võeti laevad ära ja lammutati meremüürid. Delos jäi vaid nime poolest keskuseks, tegelt oli Ateena keskus. See tähendas, et liitlaste rahulolematus suurenes. Aga Ateena oli demokraatlik riik ja toetas liitlasriikide demokraatiat ka. Lihtrahvas olid suht ateenameelsed seetõttu, aristokraadid aga olid vägagi vastased. Laevastikujuht oli Kimon. Tehti igale poole sõjaretki, sh Egiptusesse, kus kreeklastel ei läinud hästi. Küprosel võideti. Kalliase rahu 449 pärslastega, väidavad osad allikad. Ateena sisepoliitika Ateena oli küll demokraatlik riik, aga Kimon pääses domineerima. Ta oli aristokraatliku taustaga. Ta oli ka spartasõbralik. Ta tahtis luua liidu ühiseks võitluseks Pärsia vastu. Kuni ta domineeris, hoidis Ateena ka vanu suhteid Spartaga. 460Ndatel tuli murrang, kui Kimoni autoriteet sai kahjustada, kui ta üritas aidata spartalasi heloodide ülestõusu mahasurumisel, aga ta ei suutnud aidata. See andis võimaluse tema oponendile
demokraatliku riigikorra (410). 410 408 võitis Ateena laevastik Alkibiadese juhtimisel spartalasi Musta mere väinades, taastades seal vahepeal kõikuma löönud Ateena ülemvõimu. 407 tuli Alkibiades laevastikuga Ateenasse ja valiti erakordsete volitustega strateegiks. Kuid veel samal aastal tagandati ta juhusliku sõjalise ebaedu tõttu ametist ja läks uuesti pagendusse. 407 sai Sparta laevastiku ülemjuhatajaks Lysandros, kes taastas spartalaste vahepeal jahenenud suhted pärslastega ja seega ka Pärsia finantstoetuse. 405 langes Ateena laevastik Dardanellide väinas Aigospotamoi lahingus Lusandrose juhitud spartalaste kätte. Spartalased piirasid Ateena nii maalt kui merelt ja linn alistus 404 aastal. Ateena kindlustused lammutati ja mereliit saadeti laiali. Oligarhiline riigipööre Ateenas 404 403 Lysandrose toetusel moodustasid Ateena oligarhiameelsed Kritiase juhtimisel 30- liikmelise nõukogu "isade korra" taastamiseks. Algas nn kolmekümne türanni
Juudid ja egiptlased põlgasid sigu. Siga sümboliseeris jumalaid freya, Osiris, Adonis, Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast. Tänu kontaktidele pärslastega, uskusid iidsed juudid, et kaks suurt jõudu, mis maailma juhivad, on Ahura-Mazda tule, valguse, elu ja headuse jumal ning Ahriman madu, pimeduse, hävingu, surma ja kurjuse jumal. Need ja paljud teised näited ei näita ainult inimkonna kuradeid loomadena, vaid ka vajadust ohverdada jumalate algupäraloomi ning alandada neid loomi endid kuradite tasandile. Kuueteistkümnendal sajandil, reformatsiooniajal avastas alkeemik dr Johann Faust meetodi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
