süsteem on paratamatult kaootilisem, igasugune koostöö selles on raskendatud ning hüvede jaotuse pärast tekkivad ja muud konfliktid kipuvad muutuma vägivaldseteks (sõjad). Seejuures ei tähenda hierarhiliselt organiseeritud ja korrastatud riikide teke ja olemasolu anarhia ja sellest tuleneva kadumist, vaid üksnes kandumist riikide-vahelise suhtluse tasandile. Kuna rahvusvahelisel tasandil definitsiooni kohaselt valistsus puudub (tänapäeval võiks see olla vaid maailmavalitsus), on rahvusvahelised süsteemid anarhilised. Seega ka konfliktsemad ja vähem korrastatud. Peab siiski märkima, et piir anarhiliste ja hierarhiliste süsteemide vahel on ebamäärane ja tinglik ning tihti on esinenud vahepealseid vorme. Imperiaalsed süsteemid (nt Hiina või Saksa-Rooma keisririik) on sageli killunenud reaalselt täiesti iseseisvateks üksusteks (osastisvürstiriigid) ning muutunud sisuliselt anarhilisteks süsteemideks, samuti peab
3 alternatiivset seletust sõja tekkimise kohta ja lahendused kuidas sõdu tulevikus ära hoida: 1. Puuduse kannatamine. Sõda peetakse mingi ressursi teiselt riigilt omandamise nimel. Näiteks: inimesed, toit, mineraalid, strateegilised alad jne. Rahumeelne lahendus oleks tehnoloogia, mis toodaks puuduolevaid ressursse või asendaks need millegagi. 2. Institutsioonide ebaadekvaatsus: Puuduvad riikidevahelisi konflikte ärahoidvad jõud. . Rahumeelne lahendus: luua sellised jõud (maailmavalitsus) 3. Sõda on inimloomuses: Inimesed on loomult agressiivsed. Rahumeelne lahendus: inimesed ümber kasvatada või nende geene manipuleerida. (Brrrr... vähemalt nii on seal kirjas) Esimesed 2 põhjust on seostatuvad idealistliku käsitlusega (Inimene on oma loomult hea, sõda saab ära hoida diplomaatia, RV õigus, RV organisatsioonid), kolmas realistlikuga 46 47
annaabi.ee 
