Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus ...
paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad mereriigid Madalmaad ja Inglismaa, kes hakkasid juhtima Euroopa ja maailma majandust. Samuti oli Euroopa lõplikult usuliselt jagatud ja hiljem kujunenud situatsiooni muutma ei hakatud. Aitäh!
vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik
12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16. sajandi vahetuse suurte avastusretkedega alanud ajastul? 24. Kes saavutas otsustava läbimurde kaardiprojektsioonis? 25. Mis aastail võttis James Cook ette oma esimese Lõunemere-ekspeditsiooni Tahitile, Uus-Meremaale ja Austraaliasse? Vastused: 1
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked.
1. Mis olid suurte maadeavastuste põjused?(3) *vajadus väärismetalli järele *kulla ja hõbeda vajadus *tarvitati üha enam idamaiseid kaupu. 2. Nimeta 15-16.sajandi peamised mereriigid?(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7
Christian VI Christian VII Johann Friedrich Fredrik VI Struensee Norra 18.sajandil Taani koosseisus pärast Põhjasõda. Taani dünastia noorem esindaja oli asevalitsejaks. Puudus pärisorjus ja talupojad olid vabad. Puudusid mõisamajandid, kuid lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli oluline osa kalapüügil, püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Norra 18.sajandil 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna- Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei suutnud Norra oma
esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus Renessanss-Euroopa kultuuriajaloo periood, mis jb 1450.-1600.aasta vahele ning mida iseloomustab sgav kultuuriline murrang. Konkistadoor-(hisp conquistador-vallutaja)hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16.saj Ameerika vallutamisel.
· Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte. · 1486.-1487.a Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni. · (1498
humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused: · Maailmamajandus; orjakaubandus; immigratsioon; maailma euroopastumine; teaduste
esindaja. Norralased pidasid oma maad aga omaette riigiks, mis oli ühendatud personaaluniooni alusel. Norras ei olnud pärisorjust ja talupojad olid vabad, nii nagu Rootsiski. Puudusid mõisamajandid, lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli põllumajanduse kõrval väga oluline osa kalapüügil, suurtes kogustes püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Pidevalt sekkus Taani Norra majandusellu. 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna-Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei
rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk. Samal aastakümnel tõusis päevakorda rahvusvahelise õiguse esimene suur teema, milleks oli merede vabadus. Enne 17. sajandit hakkasid ka inglased, hollandlased ja prantslased tegema oma vallutusreise. Liiklus maailmamerel muutus silmnähtavalt elavamaks. Konflikt uute ja vanade suurvõimude vahel oli terav ning kergemaks ei teinud seda asjaolu, et mõlemad Põhja-Euroopa mereriigid olid protestantlikud ning neid ei saanud enam siduda vana õigusideoloogia argumentidega. Meresõidu õiguspõhimõtete üle tuli vaielda ilmaliku õiguse alusel. Mereteedel hakkasid esinema konfliktid hollandlaste ja portugallaste vahel. Noor ja kuulus advokaat Hugo Grotius (1583-1645) koostas sajanditeks kasutusele jäänud uurimuse „Vaba meri (Mare liberum)“, mis avaldati 1609. aastal. Grotius lähtus veel traditsioonilisest
Sellised õnnetused põhjustavad mitte ainult materiaalset kahju, vaid sageli on hukkunud inimesed ja tehakse suurt kahju keskkonnale. Kuna viimasel ajal on keskkonnaprobleemid muutunud väga aktuaalseks, siis tuleb teha kõik, et selliseid õnnetusi vältida. Õnnetuste vältimise üheks võimaluseks ongi laevaliikluse juhtimise süsteemide väljatöötamine. Samuti on ohutust laevaliiklusest oma territoriaalvetes huvitatud paljud mereriigid. Seda eelkõige seepärast, et need riigid on vastutavad õrna territoriaalvetes asuvate laevateede, töötsoonide ja kalapüügipiirkondade eest. Samuti omab riik sellisel juhul rohkem kontrolli oma territoriaalvete üle. 3. Eesmärk. Kui eelmises peatükis on ära toodud põhjused, miks on VTS-süsteemide kasutamine vajalik, siis käesolevas peatükis tuuakse ära laevaliikluse teenindamise eesmärgid ja ülesanded. 1
2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt · tutvuti araablaste teadmistega geograafiast · omavaheline rivaalitsemine (Veneetsia ja Genova; Hispaania ja Portugal) · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid - Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias sõjad - 15. saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont
Kokkulepe nägi ette, et Carlos II surma korral läheb Hispaania troon, Ameerika ja Milano (+veel pisut Itaaliast) Leopoldile või tema järglastele; Lõuna-Madalmaad, Franche-Comte ning Napoli-Sitsiilia Bourbonidele. See kokkulepe oli üheks põhjuseks (lisaks kolmikliidu survele), miks Louis soostus Hispaaniaga rahu tegema – milleks sõdida, kui on lootus saada ilma sõjata. 3. Inglise-Hollandi sõjad XVII sajandil XVII sajandil olid Inglismaa ja Holland Euroopa juhtivad mereriigid, kes konkureerisid nii kolooniate kui ka kaubandusliku ülemvõimu pärast. See viis kaks riiki paratamatult konflikti, mille tulemusel peeti 17 sajandi II poolel kolm sõda (viimane neist kulges unisoonis Prantsuse-Hollandi sõjaga). 35 I Inglise-Hollandi sõda 1652-1654 Sõja ajendiks oli Inglismaal 1651 vastuvõetud navigatsiooniakt (Navigation Act),
otsitakse teadlikult alternatiivi kauplemisele araablastega araablased võtsid vaheltkasu laevade areng täiustunud karavellid, mis võimaldasid kaugemale sõita kompassi kasutuselevõtt oldi tutvutud araablaste geograafiliste teadmistega omavaheline rivaalitsemine Euroopa suurriigid Hispaania ja Portugal Itaalia kaubalinnad Veneetsia tedlikult investeeriti Hispaania ja Portugali esiletõus mereriigid ning kuni 15. saj jõukaimad riigid elavad üle oma võimete kukuvad kokku 15. saj lõppes rekonkista Pürenee poolsaarel, mis tõi kaasa palju tegevuseta aadelkonda Tulemused Positiivsed + Negatiivsed kultuuride mitmekesistumine kombed jne uued orjad orjakaubandus uued täpsemad geograafilised teadmised põlisrahvaste tsivilisatsieerumine ja
Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid..Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist ise looma PILET 7 Esimene maailmasõda koloniaalimpeeriumid, Maroko ja Balkani kriisid, I maailmasõja põhjused, sõjasündmused, Versailles` süsteem. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 1-3, lk 8-100, Atlas lk 72-74 Koloniaalimpeeriumid- tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, Venemaa Impeerium, Hispaania Impeerium, Prantsuse Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne. Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole survet allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõikidele suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas kumbki suurriik sõda veel ei soovinud:
WTO õigus. Riikide vastutus ja vaidluste lahendamise meetodid rahvusvahelises õiguses. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Selleks et mõista rahv. kaubandusõigust tuleb teada majandusest, jne. Proteksionism rahvusriiklik mõtteviis majanduses, alati mõeldakse esmajoones kohalike tootjate peale, luuakse neile eelisolukorda tollide ja tariifide kaudu. Enne II Ms selline mõtteviis domineeris. Kaupmehed olid ju selle vastu. Rahvusvahelise kaubanduse eestvedajad on mereriigid, USA jne kes on sellest huvitatud olnud hilisemalt. USA president Roosevelt saab majanduskriisi harjal kuulsaks ,,new deal". Idee seisnes järgmises: riik võttis rohkem majandust enda kontrolli alla; majandusvabadus ei pea olema absoluutne, riigi käsi peab suunama ja ohjama. Selle taga oli majandusteadlane John Maynard Keynes keinsialism on kõrvalekalle puhta kapitlismi õpetusest, kõrvalekalle A. Smithist ,,turg reguleerib" mõttest
ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400.-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol. Mahan: meri on see, mis domineerib! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle. ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud. Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland, portugal, Sbr – mereriigid) ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen, geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks: a) impeerium – Ameerika Ühendriigid (laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“
annaabi.ee 
