Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses. Edmond ja Mercedes olid valmis abielluma, kuid see ei õnnestunud. Sõprade
Võrdsus jäi puuduma mehe ja naise ning isa ja laste suhetes. Naisel polnud õigust perekonna omandile, abielu sõlmimiseks vajas poeg kuni 26. ja tütar kuni 21. eluaastani vanemate luba. Prantsusmaa saavutas Euroopas ennenägematu ülemvõimu. 1812. aastal ebaõnnestus sõjakäik Venemaale. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisimaa, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ning loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal. Napooleon oli nii Prantsusmaa au kui ka häbi. Kõige positiivsema asi, millega ta ajalukku on läinud on ,,Tsiviilkoodeks", milles kirjas olevatest põhimõtetest
Sõda Euroopas 1813-1814- 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida-Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania, portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega. Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus koos lähikondlaste ja sõduritega(1100 meest) Elba saarelt ja maabus 1815a märtsi algul Prantsuse rannikul. Väeosad läksid tema poolele üle. 20.märtsil saabus napoleon pariisi. Sõlmiti uus
USA erakonnad- vabariiklased, demokraadid. 1804- Napoleon sai keisriks. 1813- Rahvaste lahing- esimest korda sai Napoleon lüüa liitlasvägedelt. 1814- Napoleon loobus esimest korda võimust Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Plantaator- Reservaat- Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa- ala. USA iseseisvuspäev- 4. juuli Eesti iseseisvuspäev- 24. Veebruar Inglismaa kuninganna Victoria valitsemisaeg- 1837- 1901 . * Elba saarele saadeti Napoleon, hiljem Püha Helena saarele, kus ta ka suri. * Inglismaal parlamentaarne monarhia.
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele.
Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid. Salaja lahkus ta oma sõdurite ning lähikondlastega Elba saarelt. Napoleon tegi Eurooplastele pakkumise sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Nii algas uus sõda ja sõlmiti uus prantsusmaa-vastane koalitstioon. Algas sõda, mil Napoleoni sõjavägi jäi eurooplaste omale poole miljoni mehega alla. Sellises ebavõrdses lahingus langesgi eurooplaste sõjavägi, pärast Napoleoni 100 päevast taasvalitsemist. Napoleon loobus taas troonist, ning ta viidi uuesti saarele, kus ta varsti suri.
Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, Millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Sõja lõpp Euroopas 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisru tiitle ning talle määrati iga- aastane pension. Kuid Napoleon ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. Sada päeva Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega
tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks. Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt. Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema vastu loodud seitsmes koalitsioon purustas Watreloo lahingus tema armee kus Napoleoni väed olid suures vähemuses
Võrdsus jäi puuduma mehe ja naise ning isa ja laste suhetes. Naisel polnud õigust perekonna omandile, abielu sõlmimiseks vajas poeg kuni 26. ja tütar kuni 21. eluaastani vanemate luba. Prantsusmaa saavutas Euroopas ennenägematu ülemvõimu. 1812. aastal ebaõnnestus sõjakäik Venemaale. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisimaa, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ning loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal. Napooleon oli nii Prantsusmaa au kui ka häbi. Kõige positiivsema asi, millega ta ajalukku on läinud on ,,Tsiviilkoodeks", milles kirjas olevatest põhimõtetest enamus kehtivad ka
teenimist. Tema õnn oli minu ainsaks mõtteks. See on ka edaspidi minu soovide sihiks. Ärge kahetsege minu saatust. Kui ma olen nõustunud edasi elama, siis seepärast, et teenida teie kuulsust. Ma kavatsen kirjutada ajaloolistest saavutustest, mida me koos korda saatsime. Hüvasti, mu sõbrad. Kui ma saaksin teid kõiki oma südame vastu suruda" Troonist loobumised ja surm Esmane troonist loobumine toimus 1814. aastal. Napoleon saadeti Elba saarele. Pole kahtulust et esialgu jõudnud Elba saarele polnud Napoleonil mingeid plaane. Ta pidas oma poliitilist elu lõpetatuks ja kavatses nagu lubanud kirjutada oma valitsemise ajaloo. Vähemalt jättis ta esimese poole aasta jooksul sellise mulje. Ta oli rahulik ja tasane.Elba saar anti Napoleonile täielikuks valdamiseks ja saare elanikud võtsid oma uut valitsejat suure austusega vastu. Vaikselt ja üksluiselt möödusid esimesed kuud Elba saarel. Mitte millegagi ega kellegi ees ei lasknud ta välja paista seda, mida ta üle elas
Napoleon koondas kokku suure armee. Kuid paraku see talle võitu ei toonud. Prantslased ei olnud valmis selleks mis neid ees ootas, talvised ilmaolud kui ka toidupuudus laastasid armee kiiresti, samuti venelaste kavalused. Napoleon pidi taganema ja lõpuks pagema. Lühikese ajaga suutis Napoleon uue armee kokku kutsuda ja saavutas paar hiilgavat võitu,kuid liitlasväed vallutasid Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku Elba saarele, kus ta sai eluaegse valduse. Talle jäi keisri tiitel ja määrati iga-aastane pension. Võitlsjanune Napoleon ei suutnud ikkagai sellega rahul olla ning lahkus Elba saarelt koos oma lähikondlastega Prantsusmaale, soovides sõlmida Euroopa riikidega uut rahu,kuid keegi sellega rahul ei olnud. Mis jällegi tähendas sõda. Liitlased oli Napoleoni armeest ülekaalus ja see saigi kokkuvõttes otustavaks. Napoleon loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta ka suri.
Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele? Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII pagendas ta Vahemeres asuvale Elba saarele, kus ta pidi elu lõpuni elama riiklikust pensionist. Sada päeva - Napoleoni armeest osa tuli Napoleonile järele ning nad viisid Napoleoni vangist välja tagasi võimule, kuigi Louis XVIII valitses juba.
Napoleon pidi sõdima riikidega nagu olid:Venemaa;Preisimaa;Inglismaa;Hispaania;Portugal ja Rootsi.Hiljem liitus veel Austria.Alguses saavutas Napoleon hiilgavaid võite.Kuid pidi tunnistama koalitsioonipartnerite tugevust.1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peatud lahingus sai Napoleon lüüa.Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu käest.1814 aasta märtsis vallutasid liitlaväed Pariisi.Napoleon saadeti asumisele Elba saarele.Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension.Napoleon ei olnud rahul ainlut Elba saare valitsemisega. 11. Napoleoni Sada päeva Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal.Ta nägi selles enda jaoks uut võimalust.Saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.Märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.Märtsil saabus Napoleon Pariisi.Päev varem
milles on 30 päeva. Kasutusele võeti meetermõõdustik. Päevas oli 10 tundi, tunnis sada minutit ja minutis sada sekundit. Hakati kasutama sõna kodanik. Revolutsiooni juhiks oli Robespierre. Üritati vähendada kiriku mõju. 1804- Napoleon kuulutas end keisriks. Võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1807- Tilsiti rahu... Venemaa ja Prantsusmaa jagasid omavahel ära Euroopa. 1813- Saksamaa vabanes võõrvõimust 1814- liitlasväed vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. 1815- Napoleon lahkus Elba saarelt 1100 mehega ja maabus Prantsusmaa lõuna rannikul. Ta tõusis troonile 100 päevaks. Ta tahtis uut rahulepet aga teised polnud sellega nõus. Tekkis sõda. Napoleonil oli vaeval 200 000 tuhat meest kuid 7. Koalitsioonijõul üle 700 000 tuhande. See Waterloo lahing saigi otsustavaks. 1815 aastal purustasid koalitsioonijõud Napoleoni väed. TA saadeti Atlandi ookeani saarele kus ta suri aastal 1821. Napoleon 1804 aastal kuulutas end keisriks
1813.aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt, sõjategevus kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814.a varakevadel kirjutasid liitlased alla kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni Prantsusmaa lõpliku purustamiseni. Kui märtsis Pariis vallutati loobus Napoleon troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension, kuid ta ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. 9. Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva? Kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega nägi Napoleon selles enda jaoks uut võimalust ning saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.märtsi algul Prantsuse rannikul. 20
seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati.
Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis VIII hukatud Louis XVI vend. Viimased eluaastad Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I Täname tähelepanu eest !
See lahing kandis nime Leipzigi, mis toimus 16.10.1813-19.10.1813. Seda lahingut nimetati veel ka Rahvastelahinguks. Napoleoni vastaseks olid paljud Euroopa riigid ülekaalukate jõududega. Lõpuks jõudis märtsis 1814 Pariisi ka vene väed eesotsas Aleksander I-ga. Napoleon soovis veel talle ka vastu astuda, mis osutus aga võimatuks, kuna ka Marssalid hakkasid mässama. Seepeale otsustas Napoleon loobuda troonist 11.04.1814 ning ta saadeti Elba saarele eluaegsesse pagendusse. 100 päeva ja täielik langus Elba saarel olid Napoleonil väga halvad tingimused ja kindlasti ka igav ning rahulolematus tema otsuse vastu otsustas ta Elba saarelt põgeneda ning pöörduda tagasi Pariisi. Kui kuningas Louis XVIII sellest kuulsis, siis hakkas ta kartma Napoleoni kättemaksu ning otsustas põgeneda Inglismaale. Kui Napoleon Pariisi jõudis, võttis rahvas teda vastu kui kangelast ning ta poolehoid tõusis järsult.
(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa
Itaalia rahvastiku iseloomustus Itaalia Vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. Itaalia Vabariik Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalia e Apenniini poolsaarel on kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik. Itaalia pindala on 301 230 km². Riigikeeleks itaalia, aga Põhja-Itaalias räägitakse ka saksa ning prantsuse keelt. Itaalias on kell tund aega Eesti ajast taga ning rahaühik on euro. Pealinn on Rooma kus elab umbes 3, 8 miljonit elanikku. Itaalia rahvaarv kasvab väga aeglaselt : 58 057 477 (2004.aastal) on tänapäevaks kasvanud 58 147 733 (juulis 2007)
meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused
Lüüasaamine: 1812 Borodino lahing, Venemaa ja Pr. vahel. venelased taandusid, kuid väed ei elanud külma talve üle (700 000 mehest tagasi tuli ~10%). Hajus Prantsusmaa vägede võitmatuse müüt! 1813 Leipzigi lahing e. Rahvastelahing (Euroopa rahvaste ülestõus) Pr. väed said lüüa Bourbonide I restauratsioon pääsesid korraks võidule, saatsid Napoleoni Elba saarele. 100 päeva Elba saarelt tagasi valitseb Napoleon 100 päeva, ennem kui ta Waterloo lahingus (18.juuni 1815) lüüa saab ja saadetakse St. Helena saarele, kus ta ka hiljem sureb(1821.a). Bourbonide II restauratsioon tagasi võimule Viini kongress (1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism.
1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres. Kasutamine: Tseesiumit kasutatakse ainult vähesel määral, kuna tseesiumit on raske ette valmistada ja tal on kõrge reaktsioonivõime. · Peamiselt teadusuuringud · Tseesiumit tarvitatakse fotoelementide silikaatsetes mineraalides ja vaakumitehnikas. · Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ". · Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel.
deklaratsioon". Napoleon oli väga edukas ja purustas Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris alistasid prantslased Preisimaa. Ta ei võitnud ainult 1805. aasta oktoobris toimunud meresõda ning Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Trafalgari lahingus Prantsuse laevastiku. Samuti tabas tema armed häving 1812. aastal Venemaal. Ning hiljem purustati ta ka Waterloo lahingus. Peale seda, kui Napoleon oli saadetud asumisele Elba saarele nägi ta uut võimalust enda ajoks. Ta tahtis sõlmida teiste Eoroopa riikidega rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa vastane koalitsioon.1815. aastal toimunud Waterloo lahingus purustasid ülejäänud Euroopa riigid Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud 100 päeva, kuid ta loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri.
q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni protektor q Itaalia kuningas q Sveitsi Konföderatsiooni mediaator TSITAATE n "Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud." n "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi
Austria keisri tütar, kellega sündis ainus ametlik poeg, Napoleon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa Lüüasaamine 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga 1813 – Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa 1814 – liitlased vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning läks pagendusse Elba saarele. Troonile sa Louis VIII Viimased eluaastad 1815 Napoleonviidi inglaste vangina Püha Helena saarele, kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooniideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa sahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. Aitäh kuulamast! ☺
Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku. Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6. Rahvastelahing 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud lahing, kus Napoleon sai lüüa. Sellega kandus sõda edasi Prantsusmaale ja 1814. Aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Itaalia ranniku lähedal asuvale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. 7. Waterloo lahing 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud lahing, kus Napoleon purustati 7. Koalitsiooni poolt ( kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa). Napoleon loobus troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu täiesti unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821. Aastal suri. 8. Reaktsioon Vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus 9
vara, pidid liikuma läbi laastatud piirkondade, tünnakud, toidupuudus. Tagasi koju jõudis vaid väike osa Suurest Armeest. Sõda Euroopas 1813-1814 · 1813 aasta oktoobris sai Napoleon Leipzigi lahingus lüüa Austria, Preisi, Vene ja Rootsi ühendatud jõudude käest. · Koalitsiooniväed tungisid Prantsusmaale ja hõivasid 1814 märtsis Pariisi. · Napoleon pidi troonist loobuma. Ta saadeti elama väiksele Elba saarele. · Prantsusmaal taastati Bourbondide võim, troonile asus Louis XVIII. 1815 · 1815 aasta kevadel põgenes Napoleon Elba saarelt ja marssis armee eesotsas Pariisi peale. Tõusis veel kolmeks kuuks võimule · 18 juunil toimus 1815 Waterloo lahing. Võitjaks said inglased. · Napoleon saadeti seekord Atlandi ookeanile, üksikule Saint Helena saarele, kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni-järgne maailm
Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale-Waterloo
kaasas kolmandik tamburiin.Samuti esinevad illustratsioonid ja tekstid on Saltarello nagu maamees tants Romagna Kesk-Itaalias.Mõned tuntud 20. sajandi itaalia rahvatants teadlased Anton Giulio Bragaglia, Diego Carpitella, Antonio Cornoldi, Bianca Maria Galanti, Giorgio Nataletti, Placida Staro ja Paolo Toschi. Huvi säilitada ja edendada rahvakunsti, muusika ja tantsu vahel Itaalia-ameeriklased ja pühendumist ja juhtimisel Elba Farabegoli Gurzau viinud teket Itaalia Rahvakunsti Federation of America mai 1979 rühma sponsorid aastakonverents ja avaldas uudiskirja Tradizioni , alates 1980.
Maakoores on ta levimuselt 46. kohal 3g/t. Viimasel poolsajandil on tseesiumi reputatsioon oluliselt langenud seoses tuumapommi katsetustestega ja Tsernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas. Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit. 1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall. 1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles
ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik
6) Spoonparketid · Laminaatpõrandad: 1) Balterio laminaatpõrandad 2) Kronoflooring laminaatpõrandad 3) Egger Floorine laminaatpõrandad · Korkparketid: 1) Mono 2) Jamiaca 3) Mikado 4) P40 5) Rombo 6) Tigre 7) Mono Creme 8) Rombo Creme 9) Nostalgie 10) Rombo Mocca 11) Samba 12) Elba · Nahkpõrandad · Laevatekid · PVC ehk vinüülkatted · Vinüülparkett STEPPER · Bolon · Linoleumid · Kummikatted · Vaibad · Naturaalsed vaibad · Porivaibad, porimatid · Trepivaibad Kasutatud allikad 1) http://www.lincona.ee/ee/ 2) http://www.floorin.ee/?main=35
Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada endale pea kogu võimu riigis ja veel lihtrahvale meeldida (maavalduste puutumatusega näiteks). Tahtejõu musternäiteks on aga ta tagasitulek Elba saarelt ning isegi tema vastu välja saadetud vägede poolehoiu võitmine. Niisiis oli Napoléon Bonaparte teotahteline ja võimeline, tark ja inimlik, kuid samas auahne ja tujukas valitseja.
Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus – suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada endale pea kogu võimu riigis ja veel lihtrahvale meeldida (maavalduste puutumatusega näiteks). Tahtejõu musternäiteks on aga ta tagasitulek Elba saarelt ning isegi tema vastu välja saadetud vägede poolehoiu võitmine. Niisiis oli Napoléon Bonaparte teotahteline ja võimeline, tark ja inimlik, kuid samas auahne ja tujukas valitseja.
a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja Auerstedti kaksiklahingus oma peamise vastase. Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks. Sellele lisaks anti talle ka iga-aastane pension. Hoolimata sellest, et ta sai valitseda Elbat, nägi ta uut võimalust, kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega ning läks tagasi Prantsusmaale, kus õnnestus tal veel kord sajaks päevaks võimule tõusta ning siis tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, millega ei nõustutud. Selle tagajärjel läks uuesti sõjaks, kus
kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle. Sada päeva Napoleon nägi enda jaoks uut võimalus ning ta lahkus Elba saarlelt ja maabus 1815.a prantsuse rannikul,temale vastu saadetud väeosad läksid tema poolele üle ja temast sai uuesti juht.Napoleon tegi ettepaneku Euroopale,et sõlmida uus rahu,kuid sellega ei nõustutud.Tuli uus sõda Preisimaa,Inglismaa ja venemaa vahel.Sõlmiti uus,seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon,millega liitusid teised Euroopa riigid.1815.aasta juunis brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed.Ta oli olnud
1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule. SADA PÄEVA Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest. 1815 saab uuesti 100ax päevaks troonile. 1815 juunis Waterloo lahing (BEL), Napoleon lootis võita aga sai suhu täna sellele et Preisimaa väed jõudsid appi. Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2. seisust, keda oli kokku 500000
vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele. Juba järgmise aastal maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100päevasele valitsemisperioodile järgnes aga suur kaotus Waterloo lahingus.
harismaatiline ja intelligentne isiksus ning saavutas võimu riigi üle, mida võib nimetada impeeriumiks. 1799. aastal 9. novembril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades ennast Esimeseks Prantsuse Konsuliks, pannes lõppu Suurele Prantsuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Sellele järgnes enese kroonimine. Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814. aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821. aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitus. Sellise valitseja olemasolu oluliselt raskendas niigi keerulist olukorda Euroopa
süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress? Toimus: 1814-1815. Eesmärk: Luua uus poliitiline kord. 2
Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel. Sellest kõigest võib järeldada, et kuigi ta oli legendaarne väejuht, oli ka tema inimene ning tegi ka tema saatuslikke vigu. Siiski oli temast lisaks mõningasele kahjule seadusandlikkuse
Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha
vastuolude suurenedes riikide vahel, alustati uuesti sõjategevust; kahjuks Prantsuse väed said lüüa. 1813. a kevadel algas uuesti sõda Euroopa riikide vahel; sõja algul saavutas Napoleon mitmeid hiilgavaid võite, kuid Leipzigi linna all peetud suures Rahvastelahingus sai Napoleon kaotuse osaliseks. 1815. a peetud Waterloo lahingus sai Napoleon lõplikult lüüa sitsmendalt Prantsusmaa- vastaselt koalitsioonilt. Peale 1814. aastal troonist loobumist pagendati Napoloen Elba saarele ning anti see talle eluaegseks valduseks valitsemiseks, see aga ei rahuldanud teda. Ta jälgis huviga Pariisis toimuvat ning 1815.aasta märtsi algul maabus ta Prantsusmaal ning asus Louis XVIII kohal valitsema. Kohe tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, kuid sellega polnud nõus ning alustati sõjategevust. Peale Waterloo lahingut saadeti ta tühjale ning mahajäetud Püha Helena saarele, kus ta ka 1821.a suri. Ta oli saanud uuesti troonil olla täpselt 100 päeva (13
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français). Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel Aafrika ranniku lähedal. 20 aastat hiljem maeti Napoleoni põrm Pariisi Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tahtejõud, töövõime ja tujukus. Tema
"Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD. Suurim ja kauneim Loire`i oru loss,kõige terviklikum, uhkeim katus; Leonardo da Vinci tegi plaani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
