vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a
Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud iiri rahvusradikaalid nõudsid aga täielikku sõltumatust ning Inglismaale kuuluva Põhja-Iirimaa liitmist ülejäänud Iirimaaga. Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu.
AAFRIKAMAAD SAAVUTUSED JA RASKUSED Raido Jüri Tanel ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA LIBEERIA ETIOOPIA Dominiooni staatuses LAV (LõunaAafrika Vabariik) ISESEISVUMISPROTSESS 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses Enamus riikide iseseuisvumisprotsess kulges enamasti rahumeelselt Kõige rängemalt kulges iseseisvumisliikumine Prantsuse koloonias Alzeerias 8 aastat kuni 1962 mil Alzeeria iseseisvus APARTHEIDIPOLIITKA LÕUNA AAFRIKAS
Inglise-buuri sõda Aafrikas toimus Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu, kes oli asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Põhjused: Transvaalis ja Oranjes olid teemandi- ja kullaleiukohad, ning inimesed tahtsid kergelt rikkaks saada. Buure hirmutasid migrantidega kaasa toodud pahed (joomingud, kaklused) ja inglise keelt rääkivad sisserändajad nõudsid õigusi ent ei tahtnud võtta endale kodanikukohustusi. Algus, käik ja lõpp: Transvaali president Krüger ei tahtnud inglise asunikele kodanikuõigusi anda ja SB hakkas 1899. aastal vabariikide piirile väge koondama, ettekäändeks oli sisserändajate õiguste kaitsmine. Buurid võtsid ette ennetava rünnaku ja algas Inglise-Buuri sõda. Algul suutsid nad küll inglastele vastu panna. Buurid olid edukad kuni 1900. aasta veebruarini. (Ka Eestist, Lätist, Soomest sõitis vabatahtlikke Lõuna-Aafrikasse, et toetada buure) 1900. veebruaris saavutasid inglased Paarde...
kriisi ajal. Briti impeeriumi suur turg. Konstitutsiooniline monarhia Valimisõiguse laiendamine tõi enam valijaid töölisklassi hulgast. Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus Briti impeeriumisse kuulusid: India, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa jpt Dominioon- iseseisev parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus Riigipead, kuningat esindas kindralkuberner Iirimaa taotles iseseisvust, sai dominiooni staatuse(st. Vaba, aga pole oma politseid, sõjaväga ning pole õigust välispoliitikas kaasarääkimiseks) 1937 kuulutati suur osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks va. Põhja-Iirimaa Prantsusmaa Kujuneb põllumajandusmaast tööstusriigiks Tööstusriiki iseloomustab Prantsuse tuntuimad kaubad olid veinid, riided, parfüümid, moekaubad ning mereannid. Demokraatia püsimajäämise eest
Iirimaa Rahvamuusika Pärlid 21.05.2013 Freddy Seer Iirimaa ajalugu Iirimaad on alates 5.sajandist asustanud inglased, keldid ja viikingid. Inglise võimud paigutasid saare põhjaossa Soti ja Inglise protestante. Hilisema iseseisvuse tõi iiri rahvuslik liikumine. Briti valitsus kuulutas dominiooni staatuse Iiri Vabariigi välja 1921.aastal. Kuna uuele riigile ei antud saare põhjaosa, tõi see kaasa 1922.-23 aasta kodusõja. Iseseisev vabariik kuulutati välja 1937. aastal, 1949.aastani kuulus Rahvaste Ühendusse. Iiri kirjanduse parimad teosed on loodud ingile keeles, kuid palju teoseid on ka iirlaste põlises gaeli keeles. Tuntumaid inglise keeles kirjutajaid on James Joyce, kelle ,,Ulysses" (1918-22; eesti keeles Märt Väljataga tõlgitud katkendid
1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna
Selle osa pealinn on Dublin. 2) Põhja- Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu ning selle pealinn on Belfast. Ajalugu 1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi valitsuse liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all. Vaatamisväärsus Dublin Selleks, et kõik Dublinis pakutav rahulikult läbi käia, tuleks varuda terve päev. Siinsetest vaatamisväärsustest tasub välja tuua järgmised. 1592. aastal Elizabeth I poolt asutatud Trinity College on Iirimaa vanim ja suurim ülikool, mille tohutusuure pindalaga territooriumil õpib 8000 üliõpilast. Seal asub ka väga suur raamatukogu, kus paljud raamatud pärinevad 16. sajandist. 1192. aastal ehitatud St. Patrick`s katedraal on
1918 valimisreformiga sai 3x rohkem isikuid valimisõigused(ka naised). Tugevnes tööpartei e leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides.
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega.
Majandus Suured kahjud Suuremad kahjud Parteid ja parteipoliitile elu Kahe partei süsteem, Mitme partei süsteem, katse Kuninga vahetus diktatuuriks 7.Mis on dominioon? Tooge näide! · Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Nt. Briti dominiooni riikide hulka kuuluvad Kanada või Austraalia 8.Selgitage:Briti impeerium. · Briti impeerium- Suurbritannia ja temast sõltuvad alad 9.Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust pääseda? Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus ja mida ta muutis? · Loodi Rahvarinne · Rahvarinde valitsus- valitsus kuhu koondusid kõik pahempoolsed erakonnad ja ta tegi ümberkorraldusi (nt. muutis 48 tunnise töö nädala 40 tunniseks, kusjuures jäädes palk samaks) 10
Liberaalide kõrval teenis ka Tõõerakond. Valitsejad vahetusid tihti. Põhiseaduslik monarhia, kuningas riigipeaks, aga ei osalenud igapäeva elus kuigi palju. Briti rahvaste phendusse kuulusid-Austraalia,Lõuna- Ida Aafrika,India,Uus-Meremaa,Vaikse Ookeani Saared. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liiikmesriik, millel on oma parlament, valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus.Briti valitsus oli hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlseid iirlased välja dominiooni saatuse aga 1937.a said iseseisvaks enamik iirimaast.
· Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse). Dominioonid olid Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat (esindas kohapeal kindralkuberner). Iirlased võitlesid välja dominiooni staatuse ja hiljem kuulutati suurem osa sellest iseseisvaks riigiks. India saavutas iseseisvuse peale II maailmasõda. Prantsusmaa Prantsusmaa majandus arenes paremini kui Suurbritannia oma. Tänu sõja võidule liideti riigiga uusi maid ja aitasid ka reparatsioonimaksud. Varem olid olnud Prantsusmaa põhialadeks põllundus, aiandus, karjandus ning veini ja suhkru tootmine. Prantsusmaa arenes nüüd aga tööstusriigiks
· Saksamaa · Leedu · Poola · Tsehho-slovakkia · Jugoslaavia · (Ungari) · (Türgi) Iirimaa iseseisvub ning 1921. a. saab temast Free state e. omandab dominiooni staatuse. RAHVASTELIIT 1920. a. luuakse Rahvasteliit, asukohaga Genfis, põhibneb Wilsoni 14. punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia.
American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929.
Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik kuulutati Briti Rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas ühine riigipea-Suurbritannia monarh. 4. VÄLISPOLIITIKA – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas. Londoni suhted Saksamaaga olid üsna vastuolulised. Britid nägid Sakslastes ohtu, samas oli Saksamaa inglaste jaoks tasakaalustavaks jõuks Euroopas. Suurbritannia astus mitmeid samme Saksamaa toetuseks. Hiljem tuli sellest brittidele kahju. Teiseks
Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud 2 iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Suurbritannia dominiooni staatuse saanud Austraalias ja Kanadas. 3
1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21. Jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabriiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise- Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidid jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 a. Põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vab Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937.a. põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. 28* Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.
Monopolides oli ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine. Enamasti olid monopolide osanikud ka pangad. Nii saavutati üheskoos kindlas majandusvaldkonnas monopoolne seisund ning püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väike ettevõttet ei suutnud hiigelettevõtetega konkureerida. MILLINE OLI USA VÄLISPOLIITIKA PEAMINE SUUND 19. SAJANDI LÕPUS? Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. NIMETA 2 INGLISMAA DOMINIOONI 19. SAJANDI LÕPUS. Kanada ja Austraalia MILLISED ÜMBERKORRALDUSED AITASID KAASA PÕLLUMAJANDUSE ARENGULE USA-S PÄRAST KODUSÕDA? Põlluharimise mehhaniseerimine ja teaduse saavutuste rakendamine, nt uute sortide kasutuselevõtt , uute maade kasutuselevõtt Läänes. MILLISED PROBLEEMID KAASNESID INIMESTE IGAPÄEVAELUS SEOSES LINNASTUMISEGA? Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad.
maailmas? Teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26.Milles seisnes Inglismaa hiilgava isolatsiooni poliitika? Inglismaa asus keset merd ja ei pidanud armeele tähelepanu pöörama, tal oli tugev sõjalaevastik. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipul ja ei olnud huvitatud püsivatest liitudes teiste riikidega, ta tahtis olla isoleeritud. 27.Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma
suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Tõsiselt oli Briti valitsus hädas aga Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlesid iirlased välja dominiooni staatuse. 1937. aastal aga kuulutati välja suurem osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks. Suurbritannia koosseisu jäid vaid PõhjaIirimaa, kus enamiku elanikkonnas moodustasid Inglismaalt sisse rännanud inimesed. India saavutas iseseisvuse alles pärast II maailmasõda. Saksamaa Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli veel ka Saksamaa. Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjandus ka punaseks katkus nimetaks
Impeeriumid imperialismiajastul: Suurbritannia oli mõjuvõimas koloniaalimpeerium. (1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija. Probleemid kolooniate valitsemisel. Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Iirima (alates 1921) anti dominiooni staatus (seesmiselt autonoomsed).Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -. Indias, Pakistanis algab vabadusvõitlus (India Rahvuskjongress), 19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast
ka kriisiaastatel. 11. Millised parteid olid võimul Suurbritannias 20.sajandil? Kelle poolt tõrjuti kõrvale liberaalid ja miks? 20.sajandil olid võimul konservatiivid ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Leiboristid tõrjusid liberaalid kõrvale tänu valimisõiguste laiendamisele. 12.Mis moodustasid Briti impeeriumi? Briti impeeriumi moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks
1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb kodusõjaks, IRA peab partisanisõda, kasutab terrorit jms. Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda leppe pooldajate ja vastate vahel, mis lõppeb 1924. aastal pooldajate võiduga. Iirimaa saab lõplikult isesesvaks vabariigiks 1937. aastal. Iirimaast jääb välja Alsteri provints e. põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa. Valitsevad meelsused Vaadati imetlusega saksamaa poole. 4 PRANTSUSMAA
INGLISMAA MAJANDUS Inglismaa on suurim impeerium maailmas, aga tööstus on stagnatsioonis. Domineerivad on kaubandus ja väljavedu. Inglismaa domineerib väliskaubanduses. Paigutab enamiku kapitali riigist välja, eriti kolooniatesse. Seetõttu on väga tugevalt kolooniatest sõltuv ning tundlik igasuguste blokaadide vastu. VÄLISPOLIITIKA Kolooniate haldamisel kehtib jaga ja valitse põhimõte: · Indiast tehakse asekuningriik · Valged kolooniad saavad dominiooni staatuse, mis tähendab küll omavalitsust, aga kuningana tunnistatakse Briti monarhhi. Buuri sõda 1899-1902 Konflikt tekib Lõuna Aafrikas. Hollandi kolonistid buurid on juba sealsed kodanikud ja neil on oma vabariik. Buure häirib, et briti kolonistid ei taha võtta kodanlikke kohustusi, aga kõik rikkused ja saadused, mis tulevad kaevandustest jm. saavad endale. Kuna Inglismaa deklareeris, et nad kaitsevad inglise koloniste, siis algas Buuri sõda, mis kestis
Iirimaa mässajad, kes soovisid Iirimaa vabastamist Inglismaa alt ja õhutasid kohalikke suuremale ülestõusule. 6) Iseloomusta Inglismaa valitsuse koloniaalpoliitikat. Inglismaast kujunes 19. Sajandil suurim koloniaalriik, neil oli asumaid pea terves maailmas. See tugines paljuski eri kohtadesse rajatud sõjaväebaaside võrgule. Terve impeerium moodustas ühtse turu koos odavate toorainete, tööjõu ja kaubateedega. 7) Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Et tol asumaal oli nüüd omavalitsus, parlament, kohtusüsteem jne ehk too koloonia oli nö oma emamaaga võrdne. 8) Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika? Riik ei soovinud luua püsivaid liite teiste riikidega, vaid hoida oma käed vabad ja olla eraldatud. 32. Ameerika Ühendriigid. Kodusõda 1861. 1865. aasta A. Lincoln 1860. aastal võimule saanud Ameerika president.
02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.
sajandil vabanes osa Iirimaast Inglismaa võimu alt. Otsi Internetist, millal tekkis iseseisev Iiri riik. Kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i valitsuse liikmed 1921. aastal Inglise- Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all. Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik. 2. Inglismaa riigina tekkis küll alles keskajal, ent inimasustus on seal juba tuhandeid aastaid varem. Varaseima perioodi üheks salapäraseimaks kinnituseks on ehitis Stonehenge'is. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr . On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. 3. Keltide aeg Inglismaal 1
nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused.
aastal. I maailmasõja puhkedes lükati home rule'I billi tõeliseks saamine edasi. 1916 aastal toimus Iiri ülestõus, mis suruti vägivaldselt briti vägede poolt maha. Kuid paar aastat hiljem, nimelt 1919. aastal kuulutati saadikute poolt Dublinis välja Iiri Vabariik, presidendiks sai vasakpoolne sinnfein E. De Valera. 6 detsembril 1921. aastal sõlmisid A. Griffithi juhitavad parempoolsed sinnfeinid Briti võimudega kokkuleppe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse. Iirimaast lahutati tööstuslikult arenenum Ulsteri piirkond, mis oli asustatud põhiliselt protestantidest sotlaste ja inglastega. Kokkuleppe pooldajate ja vastaste kodusõja (1922-23) võitsid pooldajad. 1922-32 oli võimul Inglisesõbralik W.T. Grosgave'i valitsus. 1932 sai valitsema pahempoolsete sinnfeinide suunda jätkav Fianna Fail. Sõltuvus Suurbritanniast vähenes, Iirimaal paiknevad sõjaväebaasid likvideeriti. 1932-38 pidasid Iirimaa ja Suurbritannia tollisõda . 29
elama asunud. Tähtsamaks keskuseks oli Kaplinn. 19. sajandi teisel poolel üritasid sissetunginud inglased alistada Buuri vabariike, kuid said lüüa. Lisaks inglastele oli Lõuna-Aafrika teemandi ja kullaleiukohtadest huvitatud ka suur hulk seiklejaid, nii inglasi kui ka teistest rahvustest õnnekütte. Tekkis uus suurlinn Johannesburg, mis hirmutas buure oma joomingute, kakluste ja tapmistega. Nii tekkisid Lõuna-Aafrikas suured sisepinged. 1910.a. loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused. Buuri sõda oli Inglismaale palju maksma läinud ja kahjustanud riigi mainet maailma avalikkuse silmis. 1905. a. tulid võimule liberaalid, kes püsisid võimul ka järgmiste parlamendivalimiste järel. Liberaalid viisid läbi rea reforme: a) sisse seati vanaduspension 70-eluaastast alates; b) vaesemad elanikkonnakihid vabastati otsestest maksudest; c) võeti vastu sotsiaalkindlustuse seadus, mis nägi ette abiraha tööpuuduse, haiguste ja invaliidsuse puhuks
tähelepanu sellega, et väikesed buuri vabariigid suutsid pikka aega osutada vastupanu võimsale Briti impeeriumile. Pärast kahte aastat ja seitset kuud aga pidid buurid alla vanduma ning Briti impeerium võitis sõjalise konflikti. Mais 1902 olid buuride juhid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega need vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Buuridele anti õigus oma emakeele – afrikaani keele kasutamiseks koolis ja kohtus. 1910. aastal loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused. Tagajärg buuride poolt – 6000 hukkunut lahingus, 24 000 küüditatut. Koonduslaagrites hukkus 27 927 buuri ning 20 000 mustanahalist. Vangilaagritesse koondati kokku 115 000 inimest. Inglastel – 22 000 hukkunut, kellest 7882 surid lahingus ning 14 210 haiguste tagajärel. 934 kadunut, 22 828 haavatut. 11. Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik. Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.
Indias ja Pakistanis oli edasi asekuningas (kindralkubernerina) lord Mountbatten. Ent olukorraga tuli siiski leppida vähemalt seni, kui Inglise väed viibisid uute dominioonide territooriumil. Probleem oli vaja lahendada poliitiliselt, see aga nõudis ulatuslikke läbirääkimisi kõigi Briti Rahvaste Ühenduse liikmetega. 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis de facto oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Mõlema dominiooni iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile samal aastal. Vahepealse kuu jooksul joonistas üks M. A. Jinnah' poolt soovitatud nimekas jurist kahe maa vahelised piirid. See toimus üldsuse eest varjatult: lord Mountbatten teadis, et piirid tekitavad rahulolematust, kuid ta arvas, et kui inimesed seatakse n-ö. sündinud fakti ette, siis õnnestub konflikte vältida. Tal polnud õigus. Kohe pärast sõltumatuse väljakuulutamist, kui India ja Pakistani vahelised
kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon, kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas kindralkuberner. 1869 ühendati Kanadaga Hudsoni lahe piirkond (sellest moodustati 1870 Manitoba provints ning 1905 Alberta ja Sashatchewani provintsid), 1871 Briti Kolumbia ning 1873 Prints Edwardi saar. 5 19. sajandi II poolel ja eriti 20
1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19.saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19.saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. Kontinentaalblokaad Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806. aasta lõpus kuulutas ta välja majandusblokaadi. Keelati kauplemine Inglismaaga. Inglismaa suutis, aga sellest üle saada, suurendades
küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19. saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19. saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. 10 6. KONTROLLTÖÖ ,,SUURBRITANNIA" TEEMAD, ISIKUD JA MÕISTED: 1) Inglismaa varakeskajal: rahvastiku kujunemine Inglismaal (keldid, roomlaste ülemvõimu
teisi maid? 5 Sest britid kasutasid võõramaised tooraineid ja nende hinna langus alandas ka Suurbritannias kaupade hindu, tänu sellele said nad edukalt ja odavalt toodangut edasi müüa ka kriisiaastatel. 3. Mis iseloomustas Suurbritannia siseriikliku elu? Seadusi võttis vastu parlament ja nende täitmist korraldas valitsus peaministriga. Teine peamine erakond oli Tööerakond peale Liberaalide. 4. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. 5. Seleta mõistet Briti impeerium? Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6. Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda? Majandust aitasid edendada uued maavarad, võidetud aladelt. Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised?
septembril Poolale kallale. 17. septembril ründas Poolat ka Nõukogude Liit. Vaatamata ägedale ja kohati lausa meeleheitlikule vastupanule, varises kahepoolse rünnaku alla langenud Poola sõjaliselt peagi kokku. 22. septembril tähistasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadiga Brest-Litovskis Poola neljandat jagamist. Lääneriigid, kes olid lubanud Poolat toetada, pidasid sõna vaid osaliselt. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia, samuti kaks Briti dominiooni Austraalia ja Uus-Meremaa sõja Saksamaale. Teisele agressorile Nõukogude Liidule sõjakuulutus aga ei laienenud. Lisaks jäid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia ka pärast formaalset sekkumist sõtta võrdlemisi passiivseks. Saksamaa läänepiirile koondatud Briti ja Prantsuse väed hoidusid tegevusest, mistõttu see vaenuvägede tegevusetu vastasseis sai tuntuks kui kummaline sõda. Selline poliitika võimaldas Saksamaal ja Nõukogude Liidul
Selline Iirimaa lõhestatus pidi olema vaid ajutine, 1921.a. leping nägi ette tuleviku Iirimaad ühtsena. 1922. a. suvel puhkes aga Iirimaal kodusõda. Lahingud lepingu pooldajate ja vastaste vahel olid kohati ägedamadki kui iirlaste ja inglaste vahel. Võitsid kokkuleplased, võitis demokraatia. 1922.-1937. a. kandis Iirimaa ametlikult nimetust Iiri Vaba Riik, kus riigipeaks oli Inglise kuningas ja riigil olid dominiooni õigused. Iiri valitsusi juhtisid esialgu Sinn Feinist eraldunud Inglise-Iiri kokkuleppe toetajad, kes nimetasid oma partei ümber Fine Gaeliks (Ühinenud Iirimaa). 1920. aastate keskpaiku lõi Sinn Feinist lahku ka E. De Valera, kes rajas uue partei - Fianna Fail (Saatuse Sõdurid). 1932. a. võitis viimane parlamendivalimised ja De Valerast sai peaminister, olles selles ametis 16 aastat. Need kaks parteid, parempoolne Fine
(sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). 1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris. mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932) 1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike: valgete toetamine Vene kodusõjas, briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas, majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas. Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril: toetati Saksamaad 1923.a
reformidele (kapitalimaks, tulumaksu tõus, riigi kontroll väliskaubanduse üle) taanduma. · Samas võeti vastu 2-nädalane palgaline puhkus ja tehti muid soodustusi töölistele. · Kevadel 1938 tuli võimule Edouard Daladier. Inglismaa · Tänu sisuliselt "kaheparteisüsteemile" ja majoritaarsele valimissüsteemile püsis Inglismaa märksa stabiilsem.. · 1931. aastal nn. Westminsteri statuudiga anti "valgetele" kolooniatele dominiooni staatuse. Hakkas välja kujunema Briti Rahvaste Ühendus · 1922 tunnistas Briti valitsus Iirimaad ka sisuliselt dominiooni staatuses. 1920 -1940 Põhjamaades · Põhjamaad jäid Esimesest Maailmasõjast · 1920. aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele. · 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme · Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme. · 1930
5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale, põldude harimisele, veinide alkoholisisaldusele, aastaarvudest kinnipidamisele jne. Nõuded Vana Maailma veinide valmistamisel Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinid (apellatsiooni või dominiooni piirid ei kattu ühegi geograafilise alajaotusega vaid lähtuvad eelkõige terroir ´st). 1. Kindel terroir (üldjuhul on tegemist suhteliselt väikeste viinaaedadega, et oleks tagatud kindel pinnastüüp, õhuniiskus ja temperatuuride erisused). Sageli on nii, et ühe veinimaja põllu ühelt osalt saab kvaliteetveini, teiselt osalt vaid maakonnaveini (pinnaseerinevused, kõrguste erinevused, lähedus veekogule jne). 2
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Kadus side Inglismaaga. Selle tõttu on kaartidel Iiri vaba( )riigi tekkimine väga erinev mõned toovad välja 1919, teised 1937. Iirlased ise arvavad, et riik loodi 1919. Toimus Inglismaa koloniaalimpeeriumi ümberkorraldamine. Suurbritannia, kolooniad ja dominioonid. Pärast esimest maailmasõda hakati dominioone Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Lõuna-Aafrika Liit vvatama kui Inglismaaga võrdseid, sest ka neil oli olnud oma panus sõtta. Võrdus seisnes näiteks selles, et neli dominiooni kutsuti Pariisi rahukonverentsile, andsid rahulepingule oma allkirja, olid rahvasteliidu liikmesriigid mitte Suurbritannia poolt esindatud. Lõplikult fikseeriti võrdsus 1931 aasta Westministeri statuudis, kus dominioone oli nimetatud rohkem. Võrdsed olid Suurbritannia (ei olnud dominioon), Kanada, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Austraalia ja Iiri Vaba Riik. India ei olnud veel dominioon, nad vabanesid alles pärast teist maailmasõda. Dominioone ühendas Suurbritanniaga vaid monarhi isik
Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus
stabiliseerivaks teiste vahe ja imperiaalne kontroll faktoriks on jõudude ‘rahvusvaheliseks tugev ainult tasakaalu politseinikuks’. impeeriumi mehhanism. tsentrumis, sellele järgneb dominiooni vöönd, seejärel impeeriumi hegemoonia piirkond. Lisaks jaotusele anarhilisteks ja hierarhilisteks süsteemideks ning nende
valisemise korra instrument, pressivabaduse akt, kroonipärimise akt. Nende lihtseaduste vahepeal loetakse asuvat Rigkstavi akt. Prantsuse 1958. a K-le lisaks kehtivad K-liste aktidena veel 1946. a K-i preambul ning Põhiõiguste ja vabaduste alal 18.saj lõpul vastu võetud Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioon. Väga omapärastest komponentidest on koostatud Kanada Kn: 1) 1867. aastast pärit Briti-Ameerika seadus, millega Kanada sai dominiooni staatuse 2) nim seadust täiendavad umbes 30 Briti seadust 3) 1981. aastast pärit Briti seadus, millega SB kaotas Kanadas seadusandliku võimu 4) Kanada enda K-lised seadused. Eestis on tavapäraselt Kn koosnenud ühest seadusest (kui jätta arvestamata PS-e rakendamise seadused). Alates 2004. aasta 1. maist, mis jõustus PS-e täiendamise seadus, võib öelda, et Eesti PS on 2 aktis: PS-s ja PS-e täiendamise seaduses.
Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaa, Kanada (kohaliku eliidi moodustavad inglisekeelsed Euroopa päritoluga inimesed). BRÜ on võrdõiguslike ja autonoomsete riikide ühendus, mida ühendab truudus kroonile, sõltumatud omavalitsused, kindralkubernerid, ühine ametlik riigipea, Briti monarh. Erandid: 1) Iirimaa on ametlikult dominioon, aga ei tunnista Suurbritannia kuninga ülemvõimu (taotleb iseseisvust). 2) India ei saa dominiooni staatust. Suurbritannia kuningas on India keiser. Kohapeal on asekuningas. Esialgu India oli kuulunud kompaniile. 1858 sai India Suurbritannia kroonikolooniaks. 1877a sai Viktoriast India keisrinna. 1885 luuakse India Rahvuskongress, mille eesmärgiks on India omavalitsuskorraldus (1906 - ... ). Iseseisvusliikumine 1920-30'tel: vägivallatu Gandhi, Nehru. 1935a jõustub India omavalitsusakt (põhiseadus): parlamentaarne omavalitsus provintsides
Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri. Igas piirkonnas domineeris üks suurem etniline üksus ning sellest sai alguse ka Nigeeria killustumine. See on jaotunud mitmeteks osariikideks ning üles ehitatud föderaalsel printsiibil. Suuremad rahvad organiseerusid iseseisvumisperioodil ka parteideks: hausad Põhja Rahvakongressiks, ibod Nigeeria Rahvusnõukoguks ning joruubad Aktsioonigrupiks. Kui Nigeeria iseseisvus 1960. a dominiooni staatuses, olid selle eesotsas sellised poliitilised jõud, kellel oli vähe eeldusi juhtida tekkinud riiki. Selle eesotsas oli Põhja-Nigeeria hausade ja fulanidega, keda ka Ühendkuningriik toetas, sest nendega on oli kerge koostööd teha. Alguses oli Nigeerias 3 osariiki, 2000. a juba 36, mis on tingitud sellest, et erinevad rahvad on nõudnud endale autonoomiat. 1966. a teravneb Ida-Nigeeria küsimus, kus igbod jõuavad keskvalitsuselt idaprovintsidele suuremate raharessursside eraldamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
