Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tüüros" - 33 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Hetiidi riik, Foiniikia, Pärsia

· Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi). · Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid ­ alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros . Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie. Tegeleti ka vahenduskaubandusega. · Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne Egiptus ja Mesopotaamia

eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Kaananimaa (akadi k. purpurimaa) ­ Vanemere idarannikualad: a. Tänapäeval Süüria, Liibanon ja Palestiina. b. Tegevusalad: · Maaharimine ­ kitsas ja viljakas maariba mere ja Araabia kõrbe vahel. · Käsitöö (purpurriie) · Meresõit ja kauplemine. c. Kaks olulisemat muinaskultuuri kuulusid foiniiklastele ja heebrealastele. 2. Foiniikia a. Linnriigid: Byblos, Siidon, Tüüros jt. (3000eKr), kes tihti vaenujalal. b. Transiitkaubandus ­ peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel. c. Kolooniate rajamine Vahemere pk. ­ tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas) d. Tähtsaim kultuurisaavutus ­ 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest tingitud vajadus lihtsama kirja järele) e. Religioon: · Austati linna kaitsejumalaid, kelle austamine oli toretsev, kuid julm....

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

I aastatuhande esimestel sajanditel olid kujunenud ka aramea ja heebrea tähestikud. Alates 12. sajandist: Süürias domineerisid Uus-hetiidi riigid, mille seas tähtsaim oli Karhemis, ja mis 9. sajandil langesid Assüüria ülemvõumu alla. Kaanani sisemaal tõusis esile aramea dünastia poolt valitsetud Damaskus, mis vallutati assüürlaste poolt aastal 732. Liibanoni rannikul tõusid esile foiniikia linnriigid, mille seas tähtsaimad Byblos, Siidon ja Tüüros . 10. sajandil oli nende seas nähtavasti tugevaim Tüüros, mille kuningas Hiram oli tihedates sidemetes Iisraeli Saalomoniga. 9. sajandil ja uuesti 8. sajandi teisel poolel langesid foiniikia linnriigid Assüüria ülemvõimu alla. 6. sajandi algusest alates allusid foiniikia linnad Uus-Babülooniale ja pärast aastat 539 Pärsiale. Iisrael Iisraellased (heebrealased) asusid Palestiinas hiljemalt 12. sajandist alates. Vana...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus-...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

Dualism ­ kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad ­aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad ­ Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros . · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni ­ Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mesopotaamia.

Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand. Kaanimaa 1.2.Linnriigid ja tegevusalad Tähtsamad nende seast olid Byblos,Siidon ja Tüüros .Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasia,Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. 3.Saavutused Võtsid kasutusele tähestiku,mis koosnes 22 märgist. 4.Vana Testament Peamine allikas iisraellaste ajaloo,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on saj. jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum,milles kajastuvad iisraellaste usk,kombed ja arusaam minevikust. 5.6...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt

Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros . Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted:...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

saj pKr. Duaistlik ­ kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline ­ maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan ­ akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptus

· 525 a eKr vallutati Egiptus, kõik Ida-Aasia riigid olid Pärsia võimu heebrealsed all · 16 saj eKr sattus osa heebrealasi Egiptusesse ­ iisrealased · 334-330 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Suure · 12 saj eKr tekkkisid Kaananis sõltumatud riigid ­ Foiniikia linnriigid: Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros Pärsia riik & ühiskond · 10 saj eKr ühendas Taavet kogu Kaanani oma võimu alla, tekkis Iisreal, pealinnaks Jeruusalemm. Saalomon rajas jumala Jahve templi. · Saalomoni surma järel riik lagunes: Iisrael-pealinnaks · Peamine allikas iisraelaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. Jeruusalemm ja Juuda-pealinnaks Juuda...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus "VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED"

Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos, Siidon, Tüüros , mis hiljem langesid Assüüria võimu alla. Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed. Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul,Taavet ja Saalomon. 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad. Saalomoni surma järel riik lagunes kaheks: tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõnapoolne Juuda riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik

Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega · Vana testament: juutide püha raamat, oluline kirjandusteos ja tähtis juutide ajalooallikas. · Vana testament sisaldab endas prohvetite raamatuid, salmide raamatut, koguja raamatut ja...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros . Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Foiniikia

Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros . Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep. et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased- Kaananimaa lõunaosas ­tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Foiniikia linnriikide kolonisatsioon

Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE

See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu. KAANANI · Kitsas maariba ­ vahemere ja araabia kõrbe vahel. · Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena. · Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. · Kuna Kaanaimaa asus maa ­ ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline k...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu Vana-Idamaad

Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros . Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad häälikuid, kadus käibelt hellenismi ajastul, aluseks kreeka tähestikule. Arvatavasti on kõik tänapäva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. 15. Millist rolli mängisid Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon juutide ajaloos? Mis on...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Selle laeka olemasolu võibki teha Jeruusalemmast sellise püha linna. Taavet lõi impeeriumi, küll aga ei ole vallutustest kusagil räägitud, ei Taavetit ega Saalomoni ei mainita. Mainitakse ainult lähedamate rahvaste jutustustes. Võib olla ka, et see riik, mille Taavet lõi oli väike ja võrdlemisi tähtsusetu ning mitte võimas. Tüüros jäi iseseisvaks, Taavet ei suutnud seda foiniikia linna vallutada, alles Aleksander Suur vallutas Tüürose. Taavet suutis kehtestada sellise võimu, et arami riigid oli vasalli seisuses, pidid makse maksma. Ammon jäi iseseisvaks riigiks, sõlmis personaaliooni lepingu Taaveti loodud riigiga. Taavet neljakordne kuningas- juuda kuningas, Iisraeli ja Jeruusalemma linna kuningas, Ammon. Moabist on leitud Meisa raidkiri, millest võib järeldada, et Moab pidi andamit maksma Taaveti...

Üldine usundilugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun