FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule
· Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks.
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija.
Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt
Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega · Vana testament: juutide püha raamat, oluline kirjandusteos ja tähtis juutide ajalooallikas. · Vana testament sisaldab endas prohvetite raamatuid, salmide raamatut, koguja raamatut ja
Kreeka keeles tähendab Foiniikia purpurimaad. · Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi). · Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie. Tegeleti ka vahenduskaubandusega. · Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago.
esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel.
· 525 a eKr vallutati Egiptus, kõik Ida-Aasia riigid olid Pärsia võimu heebrealsed all · 16 saj eKr sattus osa heebrealasi Egiptusesse iisrealased · 334-330 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Suure · 12 saj eKr tekkkisid Kaananis sõltumatud riigid Foiniikia linnriigid: Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros Pärsia riik & ühiskond · 10 saj eKr ühendas Taavet kogu Kaanani oma võimu alla, tekkis Iisreal, pealinnaks Jeruusalemm. Saalomon rajas jumala Jahve templi. · Saalomoni surma järel riik lagunes: Iisrael-pealinnaks · Peamine allikas iisraelaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. Jeruusalemm ja Juuda-pealinnaks Juuda
riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros *Büblos , mis said oma rikkuse transiitkaubandusest EesAasia, Egiptuse ja l nepoolsete Vahemeremaade vahel. Rajasid kolooniaid Vahemere rde (n iteks Küprosele ja PhjaAafrikasse) Langesid erinevate vrvimude k tte (Assüüria, UusBabüloonia, P rsia)
Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus. · Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad. · Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde) · Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia)
Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted:
Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos, Siidon, Tüüros, mis hiljem langesid Assüüria võimu alla. Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed. Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul,Taavet ja Saalomon. 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad. Saalomoni surma järel riik lagunes kaheks: tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõnapoolne Juuda riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik
Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. 36)Foiniikia oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. 37)Foiniikia linnad: (Byblos)Tüüros ja Siidon 38)Foiniikia tähendab tõlkes purpurimaad, tigudest saadi purpurvärvi. 39)Foiniikia loodus ja kliima - vihma sadas piisavalt, seedrimetsad 40) 41) 42) 43) 44) 45)Foiniiklaste tähtsaim kultuurialane leiutis oli tähestik. 46)Juudid on legendi järgi algselt pärit Jeruusalemmast. 47) 48) 49) 50) 51) 52) 53) 54) 55)Juutide varasem ajalugu, kombed, seadused on kirja pandud Vanasse Testamenti. 56)Juutide usk ei rõhutanud eriti ühiskonna kihistumist. 57) 58)
moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega. Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma
Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros. Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad häälikuid, kadus käibelt hellenismi ajastul, aluseks kreeka tähestikule. Arvatavasti on kõik tänapäva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. 15. Millist rolli mängisid Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon juutide ajaloos? Mis on
Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2. Pronksiaegne tsivilisatsioon: Tähestikkirja kujunemine. 3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon; võitlus Assüüria vastu. 4. Pärimus iisraellaste varasest ajaloost: orjapõlv Egiptuses; Mooses; Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1
Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros. · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad
7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr
7. saj pKr. Duaistlik – kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline – maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan – akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr
foiniikia tähestikust. I aastatuhande esimestel sajanditel olid kujunenud ka aramea ja heebrea tähestikud. Alates 12. sajandist: Süürias domineerisid Uus-hetiidi riigid, mille seas tähtsaim oli Karhemis, ja mis 9. sajandil langesid Assüüria ülemvõumu alla. Kaanani sisemaal tõusis esile aramea dünastia poolt valitsetud Damaskus, mis vallutati assüürlaste poolt aastal 732. Liibanoni rannikul tõusid esile foiniikia linnriigid, mille seas tähtsaimad Byblos, Siidon ja Tüüros. 10. sajandil oli nende seas nähtavasti tugevaim Tüüros, mille kuningas Hiram oli tihedates sidemetes Iisraeli Saalomoniga. 9. sajandil ja uuesti 8. sajandi teisel poolel langesid foiniikia linnriigid Assüüria ülemvõimu alla. 6. sajandi algusest alates allusid foiniikia linnad Uus-Babülooniale ja pärast aastat 539 Pärsiale. Iisrael Iisraellased (heebrealased) asusid Palestiinas hiljemalt 12. sajandist alates. Vana
1. Kaananimaa (akadi k. purpurimaa) Vanemere idarannikualad: a. Tänapäeval Süüria, Liibanon ja Palestiina. b. Tegevusalad: · Maaharimine kitsas ja viljakas maariba mere ja Araabia kõrbe vahel. · Käsitöö (purpurriie) · Meresõit ja kauplemine. c. Kaks olulisemat muinaskultuuri kuulusid foiniiklastele ja heebrealastele. 2. Foiniikia a. Linnriigid: Byblos, Siidon, Tüüros jt. (3000eKr), kes tihti vaenujalal. b. Transiitkaubandus peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel. c. Kolooniate rajamine Vahemere pk. tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas) d. Tähtsaim kultuurisaavutus 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest tingitud vajadus lihtsama kirja järele) e. Religioon: · Austati linna kaitsejumalaid, kelle austamine oli toretsev, kuid julm.
saada. Kaanani riikide sõltumatus oli seetõttu võimalik peamiselt suurriikide jõudude tasakaalu korral - siis kui oli võimalik ühelt suurriigilt teise vastu kaitset otsida. Foiniikia linnriigid Kaanan oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja tähtsusega riikideks. Suuremate sisemaa riikide kõrval mängisid seal erilist rolli rannikule koondunud territooriumilt väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Büüblos, Siidon, Tüüros jt.. Nende rikkuse peamine allikas oli transiitkaubandus erinevate Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt
Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep. et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased- Kaananimaa lõunaosas tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid
saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr.
Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad
Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad
Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago. Kartaago ja Puunia sõjad 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks.
lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi. Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu (kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku). Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasias, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. Oma heade laevade tõttu (seedripuust laevad) varustasid nad kaupadega nii Mesopotaamia kui ka Egiptuse suurriikide valitsejaid. 2. Keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust.
Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus-
ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros. · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad.
1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat) 13-12 saj eKr lahkusid juudid Egiptusest läbi Punase mere Siinai poolsaarele = kõrberännak 40a Saalomoni järel lagunes juutide riik Iisraeliks ja Juuda riigiks 722 eKr vallutas Assüüria Iisraeli riigi Foiniika linnriigid(polised) 12 saj eKr: Byblos, Siidon, Tüüros 8 saj eKr läksid need Assüüria võimu alla 10 saj eKr pani Taavet(u 1000 962 eKr) aluse Iisraeli riigile, pealinn Jeruusalemm Saalomon ( 962 922 eKr) rajas Jahve templi 586 eKr Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar vallutas Jeruusalemma hävitati Jahve tempel ja juudid küüditati Mesopotaamiasse = Paabeli vangipõlv 2. Euroopa vara-uusaja algul Varauusaeg = 16-17 sajand Koloniaal vallutuse algus
kuidas Taavet viib oma seaduselaeka Jeruusalemma(2Sm 6-9), see on nii oluline ese, et tegi Jeruusalemmast ka kaugematel aladel asuvatel inimestele oluliseks. Selle laeka olemasolu võibki teha Jeruusalemmast sellise püha linna. Taavet lõi impeeriumi, küll aga ei ole vallutustest kusagil räägitud, ei Taavetit ega Saalomoni ei mainita. Mainitakse ainult lähedamate rahvaste jutustustes. Võib olla ka, et see riik, mille Taavet lõi oli väike ja võrdlemisi tähtsusetu ning mitte võimas. Tüüros jäi iseseisvaks, Taavet ei suutnud seda foiniikia linna vallutada, alles Aleksander Suur vallutas Tüürose. Taavet suutis kehtestada sellise võimu, et arami riigid oli vasalli seisuses, pidid makse maksma. Ammon jäi iseseisvaks riigiks, sõlmis personaaliooni lepingu Taaveti loodud riigiga. Taavet neljakordne kuningas- juuda kuningas, Iisraeli ja Jeruusalemma linna kuningas, Ammon. Moabist on leitud Meisa raidkiri, millest võib järeldada, et Moab pidi andamit maksma Taaveti
Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline). 332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle.
annaabi.ee 
