4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania
pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal peksa, oimetu – sai andeks patud, 2min 2 meest tappis, Cadizis laeva sõjaline kapten. Sai aru vigadest ja võttis mõõduka hinnaga kajuti laevas + otsis endale kaaslase – Martin. Terviserike reisiväsimusest – võttis tõsise pöörde, preestrid tahtsid matuste pabereid ajada juba, tervenes. • Härra Thunder-ten-tronckhi – parun, loss, Vestfaal(Saksamaa),kuul pähe • Talupoisid – koerapoisid + külavikaar ülema hoovivaimulikud • Paruniproua – 350naela raske, raiuti tükkideks • Candide isa – aus härrasmees, aga ainult 71 põlve aadlik • Cunegonde – 17A, paruniproua tütar, jumekas, lopsakas, väga ilus, minestas -> kõrvakiil, tapeti ära bulgaari sõduri poolt + vägistati, noahoop vasakus küljes, 72 põlve kuulsat suguvõsa, oli Konstantinoopolis, koledaks
Talleyrand oli ägedalt selle vastu, et preislased tahavad Saksimaad. · Castelreagh ja Metternich toetasid Talleyrandi aktiivsust, et Venemaa plaane nurja ajada. 3. jaan.1815 sõlmisid Inglismaa, Austria ja Prantsusmaa salajase liidu, mille eesmärgiks oli Vene ja Preisi plaanide nurjaajamine. Preisil tuli leppida Saksimaa põhjaosaga, Venemaa sai suurema osa Varssavi hertsogiriigist. Preisiga liideti Vestfaal ja Reini provints, mis olid majanduslikult kõige arenenumad Saksamaa osad. Preisimaa muutus Prantsusmaale ohtlikuks vaenlaseks. Viini kongressi tulemused 9. juunil 1815 kirjutati alla Viini kongressi lõplikule generaalaktile; (alla kirjutasid kaheksa riiki, Hispaania jäi välja protesteerimaks Itaalia vastu). Sellega rajati Prantsusmaa idapiirile tugevad tõkkeriigid, et ära hoida uut Prantsuse agressiooni. · 20. nov
valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed. 1233. aastal lõpul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi Hansa Liidu pealinna - Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkastes oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237
valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed. 1233. aastal lõpul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi Hansa Liidu pealinna - Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237
(inimesed, kaup jne), oma piiride kaitse Juriidiline – võime teistega suhelda, olla rahvusvaheline õigussubjekt, astuda rahvusvahelikesse lepingutesse Vestfaali – rahvusvaheline territoorium ehk välised tegutsejad ei anna korraldusi o Välimine + juriidiline – o Väline + empiiriline – Vestfaal: kas riik suudab vastu hakata välistele, ei võta vastu mujalt käske o Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus o Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus Suveräänsuse puudumine o Läbikukkunud riigid: riigid, kellel puudub empiiriline (positiivne) pool, ei suuda kaitsta enda piire o De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena
selles võeti arvesse teataval määral kõigi osapoolte huve, kuid selle peamised arhitektid olid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle huve kõige enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle- Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip
Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist. Samaaegselt vendade liikumine erinevate piirkondade vahel väheneb oluliselt võrreldes 13-14 sajandiga. -vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste
Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt. 1438 kinnitas kõrgmeister Reinimaalase uueks Liivi ordumeistri ja puhkes peaaegu kodusõda. 1430. aastail ordu nõrk, mindi kokkuleppele piiskopiga. Tehti Valga föderatsioon 1435 – tüliküsimused lahendatakse rahulikul teel. Austati teineteise privileege ja tunnustati Riia kapiitli augustiinlust. See oluline etapp Liivimaa konsolideerumises – tekkisid korralised maapäevad jne.
arvesse teataval määral kõigi osapoolte huve, kuid selle peamised arhitektid olid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle huve kõige enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle-Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip
1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Liidu juhtimine Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Enamuse oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: vendi(on piirkond Holsteinist Mecklenburgini), Saksimaa, Pommer ja Brandenburg koos Lübecki kui oma esindajaga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga; Läti, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
kollegiaalselt KOV organit. Esinduskogu ja valitsusorgan on seega selgelt lahutatud. 2) Bürgermeistri seadus: (Reinimaa-Pfalz, Saarimaa): linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad. Bürgermeister juhatab asetäitjate toetusel valitsust. Samaaegselt on ta ka esinduskogu juhataja. 3) Põhja-Saksa raadiseadus (Alam-Saksimaa, Põhja-Rein-Vestfaal): valla või linna esinduskogu valib bürgermeistri esinduskogu juhina ja valla (linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus (Baden-Württemberg, Baier): valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse
annaabi.ee 
